It's time

Nathan ootas kuni naine enda pesemisega ühele poole sai ning sõidutas ta siis voodi juurde. Hetkeks tõstis ta naise endale sülle, kuid peagi asetas ta naise pehmele voodile. "Okey, eks ma võtan nendega ühendust," lubas mees ning jalutas diivani juurde, kus lebas kott naise asjadega. Ta otsis sealt välja naise magamisriided ning ulatas need siis Tarale. "On võibolla mugavam magada, kuigi ega sa näed selles rohelises ka päris seksikas välja," muigas Nate.

Tara võttis enda kätte pehmed pidžaamad ja pidi siiski tõusma, et saada riided selga. Uuesti voodisse istunud, uuris naine:"Kas sa tead, millal me enda pisikesi näeme?" Ta tahtis neid jälle enda kätte, ilmselt varsti tuli lapsi toita. Tara arvas, et sügisel tuli tööle minna ja pisikestele lapsehoidja otsida. Parema meelega oleks ta ise nendega kodus olnud, aga raha oli ka vaja.

"Selles osas olen ma sama tark kui sina. Aga ma olen kindel, et nad on varsti jälle siin," lausus Nate. Kaua ikka see ülevaatus või värk kestab. Ei tea, kas Taral oli juba see emainstinkt sees, et ei taha üldse ilma lasteta enam olla või nende suhtes kuidagi teadmatuses olla.

Tara noogutas. "Tule siia," patsutas naine voodi peale. Ilmselt juba varsti on keegi siin pisikestega. Tara üritas mitte uinuda, sest parem olla 10 minutit üleval, kui magada ja siis segaduses peale lühikest uinakut olla.

Nathan istus naise kõrvale voodile ja vaatas talle siis otsa. "Sa näed väga väsinud välja, aga sa vist ei jää enne magama kui sa lapsi näed ega ju?" muigas mees õrnalt, asetades enda käe ümber naise. Ta jõudis naise põsele ühe musi anda kui uks avanes ja arst koos kahe lapsega palatisse sisenes. "Oh, Tara, ma arvasin, et sa juba magad, aga väga hea, et sa üleval oled. Pisikesed tahaksid ilmselt nüüd süüa. Kas sa saad imetamisega ise hakkama või soovid, et ma sind natuke juhendaksin?" uuris arst ning ulatas ühe lapse Tarale ja teise hetkel Nathanile.

"Ei jää," lausus naine ja viis siis silmad uksele. Ta ulatas kohe käed välja ja sai poisi enda käte vahele, tüdrukutirts anti Nathani kätte. "Noh, ma olen lugenud küll, aga saab näha," vastas naine ja tegi nii nagu oli pea kümnest raamatust lugenud. Varsti oligi poiss söödetud. Käes oli tüdruku kord ja poja rändas hästi õndsa näoga värske isa kätte. Mõne aja pärast olid pisikesed toidetud ning arst ütles, et poole tunni pärast viiakse kaksikud magama. Nad olid veel jälgimisel, et kõik oleks korras. Tara jälgis lapsi nagu ime, sest nad olid nii pisikesed ja õrnad.

Kui lapsed toidetud, lahkus arst palatist, lubades kuskil poole tunni pärast tagasi tulla. Nate hoidis enda imetillukest poega kätel ning silmitses teda, puudutas enda sõrmega õrnalt lapse põske. "Nad on ilusad ja...väga vaiksed," muigas Nathan, vaadates Tarat ja tema käes olevat tütart. "Mis sa arvad, kui kauaks sa haiglasse pead jääma?" uuris Nate, sest arstid ei olnud seda veel öelnud. Vähemalt mitte mehele.

"Ma loodan, et nad said sinu iseloomu," lausus naine naeratusega. Nathan oli kõige imelisem inimene, keda ta teadis, nüüd muidugi hakkas pihta konkurents veel pisikestega, aga naine oli kindel, et mees ei pane seda pahaks. "Paar päeva maksimum. Kui kõik on ideaalses korras saan isegi vist homme-ülehomme välja," vastas Tara ja hoidis silmi tirtsu suurtel, kuid unistel silmadel, mis kippusid kinni vajuma.

"Ega ma nüüd nii hea iseloomuga ka ei ole," lausus Nathan, "vähemalt välimuselt on nad ilusti sinusse. Eriti need silmad," naeratas mees, imetledes seda väikest ime enda käte peal. Need lapsed nägid ikka väga väikesed välja. "Noh, siis ei olegi kuigi kaua," sõnas Nate.

Tara hoidis silmi lapsel, kes hakkas juba uinuma. "Nad tuleks magama panna," lausus naine vaikselt. Ta oli ise ka unine, äkki Nate tuleb kaissu ja nad magavad pisut, väidetavalt pidid lapsed ka esimestel elukuudel väga rahulikult magama, edasi pidid tulema unetud ööd.

"Ma panen nad magama, sa võid rahulikult puhata," lausus Nate tasasel häälel. Ta tõusis püsti ning jalutas kahe voodi juurde, mis olid mõeldud lastele. Asetanud ühe unise beebi voodile, jalutas ta Tara juurde ning võttis temalt teise pisikese. Ka tema leidis end peagi pehmelt asemelt. Poisi suu kaardus suureks haigutuseks ning ta liigutas kergelt enda pisikesi käsi. Nathanile tõi see koheselt ühe isaliku naeratuse pähe. Ta vaatles neid nii kaua, kuni nende mõlemate silmad viimaks kinni vajusid ja nad rahulikult hingama hakkasid. Keeranud end ringi, jalutas ta Tara juurde tagasi ning kinkis talle ühe korraliku suudluse. "Sa olid täna imeline," sõnas mees.

Tara vaatas, kuidas Nate pisikestega suurepäraselt hakkama sai. Lõpuks oli mees ta juures tagasi ja Tara saigi enda kauaoodatud suudluse kätte. "Aga me ei plaani lähima...4-5 aasta jooksul uuesti lapsi saada, eks?" küsis Tara. Ta oli kindel, et sünnitus, mis oli päris valulik, oli alles algus, laste eest hoolitsemine on töö, mida teed 24/7. Naine ei teadnud, kas ta üldse peale kahe pisikese tahtis, aga see oli hilisem arutelu.

"Hetkel peaksime me keskenduma nendele kahele väikesele elule, mida me kasvatama peame hakkama. Pealegi peame me enda rahalised asjad enne korralikult korda saama. Ja sinu ülikool ja kõik muu. Me oleme noored ja meil on aega," rääkis Nathan tasasel häälel, et mitte lapsi segada, kuigi nad tundusid nii raskelt magavat, et isegi üks korralik rock bänd ei suudaks neid ülesse ajada. "Aga ära vaeva end praegu selle tulevikuga. Ma arvan, et tänasest päevast edasi peame me ühe päeva kaupa elama hakkama," muigas mees.

"Ülikooli pärast pole enam vaja muretseda, ma ei lähe sellel aastal õppima, esimesest kraadist piisab, kuni lapsed pisikesed ja töökoht on olemas," vastas Tara. Ta tõmbas voodis koomale, et Nate saaks ka sinna pikali visata ja ennast välja puhata. "Sügisel me peame ilmselt lapsehoidja otsima nii üheks-kaheks päevaks nädalas, sest ma saan küll palju tööd arvuti teel ära teha, aga ma pean vahepeal kohale ka minema," rääkis naine edasi, silmad kinni vajumas.

Nate lükkas jalanõud jalast ära ning viskas end siis naise kõrvale voodile pikali. "Küll me jõuame selle kõigega veel tegeleda," oli mees kindel. Ta asetas enda käe õrnalt ümber naise ning silitas teisega tema juukseid. "Nüüd pane kõik mõtted ootele ja jää magama," lausus mees ning vajutas naise põsele ühe kerge musi. Ta oli ise ka natuke väsinud.