Päikeseloojangul

"Ma tänan," muigas Jack lõbusalt. Pruune silme mõnda aega veel Helenal hoidnud, pööras ta need sillale. Käe sõbralikult ümber tüdruku õlgade pannud, hakkasid nad vaikselt kõndima Eastside poole. "Eks ma siis tean, mida ma peaksin teinekord poes põhjalikult silmitsema," maigutas poiss lõbusalt suud, silmad hetkeks veel Helenale pöördunud.

Helena naeratas. ,,Hea tähelepanek," kommenteeris ta Jacksoni viimast lauset ning silmitses enda ette. Päikeseloojang oli tõepoolest ilus. ,,Õnneks pole enam palju jalutada, näed enne kinno minekut veel mu kodu ära," sõnas neidis, pöörates oma silmad taas Jacksonile.

"Oled ikka kindel, et julged mind sisse kutsuda? Igasuguseid tüüpe on tänaval liikvel, kes võivad mängida noort heasüdamlikku noormeest, kes saadavad tüdruku viisakalt koju, aga kui nad kord uksest sisse saavad .. siis on ai-ai," vangutas Sonny kergelt pead, suul samal ajal lõbus muie. Loodame, et neidise juures läheb kiirelt, sest esiteks pole noormehel aimugi, mis kell neil seanss algab ning teiseks ta isegi ei tea, mida nad lähevad vaatama.

,,Sa ei tundu just selline, kes mind ära tahaks vägistada või muid hulle asju teha," vastas Helena muiates. Varsti hakkas tuttav maja juba paistma. ,,Enam ei olegi palju maad kõndida," sõnas tüdruk. ,,Mu maja paistab juba."

"Ega sellised tüübid ka ei näe seda moodi välja," mainis Sonny vaikselt, pruunid silmad taaskord kindlalt Helenale kinnitunud. Tüdrukule õrnalt naeratanud, pöördusid noormehe silmad tagasi majadele, millele nad iga sammuga lähemale jõudsid. Mõned jäid peagi selja taha, aga üha enam ja enam neid tuli.

,,Aga kui sa oleksidki sarivägistaja, oleksid sa mu ammu juba vägistanud," ütles Helena muiates ning otsis juba taskust võtit. Vedas, ta oli seekord üksi kodus. Jõudnud majani, keeras neidis ukse lahti ja läks majja, viibates Jacksonile, et kutt samuti tuleks. ,,Siin ma siis elan," lausus neidis jalanõusid ära võttes.