Päikeseloojangul

Helena oli just arvutis Samueliga rääkinud, ent kuna vend pidi nüüdseks eemale minema ja neiule endalegi tuli kõne Jacksonilt, võttis väike Fielding oma kitarri ja suundus sellega Wilmingtoni sillale. Ta kandis vaid valget kleiti ja plätusid, sest suveõhtud olid isegi päikeseloojangu ajal üllatavalt soojad. Jõudnud sillale, jäi neidis kitarril vaikset meloodiat mängides Jacksonit ootama.

OT: Jackson

Jacksoni esimene tööpäev oli täna olnud eriti lühikene, piirdudes vaid nelja sissejuhatava tunniga. Erilist soovi koju minna tal polnud, seega otsustas ta leida kas pisikene seltskond või mõni tüüp, kellega koos paar tundi niisama tsillida. Tema trennikaaslased olid kõik enamjaolt juba hõivatud, seega plaan A ei õnnestunud. Järele jäi vaid telefonis olev kontaktide loend lahti võtta ning leida sealt mõni vaba inimene. Esimese korra vaatas ta lihtsalt selle niisama läbi ja alles teine kord otsustas ta kellegi valida. Esimeseks ohvriks sai juhuslikult pisikene Helena. Sonny suule ilmus kerge muie, kui ta näitsikule helistas. Kümme minutit hiljem seadis Jack enda sammud kultuurimaja juurest Wilmingtoni silla poole.

Helena oli loometuhinas ning ümises juba vaikset viisi kaasa, mida neidis kitarrilgi mängis. Hetk hiljem kuulis ta juba samme ning omast mullist väljudes tõstis blondiinike pea. Et siis kallis inimene ongi lõpuks kohale jõudnud. Helenale tõesti meeldis Jacksoniga koos olla ning neiu oli õnnelik, et noormees temaga välja tahtis täna minna. Ta ajas end südame põksudes püsti ning hakkas noormehele vastu sammuma, jättes kitarri sillale. Keegi seda niigi ära ei võta sealt.

Kuigi väljas oli juba tõeline suvi, eelistas Jackson siiski ringi käia enda armsas nahktagis, mille all oli tal tumehall t-särk. Kõndides mööda teed silla poole, hoidis noormees enda silmi veel, täpsemalt öeldes kaugel oleval ookeanil. Sellistel hetkedel igatseb tüüp neid aegu, kui ta käis kooli kõrvalt sukeldumas. Enne siia kolimist harrastas ta seda palju, aga Tree Hillis on ta seda vaid mõned üksikud korrad teinud. Peagi pöördusid korvpalluri pruunid silmad tagasi sillale, märgates tuttavat juuksepahmakat vastu tulemas. Sonny muigas õrnalt.

Helena näole ilmus naeratus ning südamelöökide kiirenedes kiirendas tüdruk ka sammu, kuni lõpuks Jacksoni juurde jõudes noormeest kõvasti kallistas. ,,Ma tundsin sinust puudust," lausus tüdruk, kuid ei lasknud veel noormehest lahti.

Jackson oli algult kergelt üllatunud, kuid muigas seejärel, kui Helena teda kallistas. Õrnalt näitsiku juukseid silitanud, hakkas tüüp hoopiski naerma. "Ma oleks just kui kuid eemal olnud," maigutas Sonny suud, astudes esimesena sammukese eemale, et saaks tüdrukule otsa vaadata. "Tore on sind ka näha, kuigi me nägime kõigest paar päeva tagasi üksteist viimati," naeratas nooruk kergelt.

,,See aeg tundus lihtsalt pikemana," ütles Helena. ,,Ja kas ma juba mainisin, et sa lõhnad hästi?" küsis tüdruk flirtivalt. Paar päeva tagasi tundus tüdruku jaoks justkui paar nädalat tagasi ja nüüd on õnneks vaheaeg, mis tähendab seda, et vähemalt Helenal on küll vaba aega nüüd oi kui palju.

Jackson kergitas enda kulme, võttes enda särgist kinni ning kergitades seda nii palju rinnast, et ta saaks seda nuusutada. "Jahm.. lõhnab nagu üks hommikune trenn, kolme tunnine umbses toas viibimine ja neli kilomeetrit ringikõndimist," krimpsutas Jack kergelt nina, lastes särgist lahti ja kinnitades enda pruunid silmad Helenale.

Helena hakkas naerma. ,,Vähemalt on see mehelik," sõnas tüdruk nagu muuseas ning võttis oma kitarri juures istet. Hiljem võiks vast kuhugi liikuda ka. Yeaaa, kino vastu poleks väikesele Fieldingul midagi.

"Lõhnab küll kohutavalt," judistas Jackson kergelt õlgu, võttes Helena kõrval istet. Kaks glee-clubi liiget ja kitarr .. see on vist üsna tõenäoline, kuhu kogu see olukord teel on. Rääkides edasistest plaanidest, siis Sonny on üsna kindel, et käib ennem enda korterist läbi, viskab puhta särgi selga ning alles seejärel mõtleb kuhugi rahvarohkemasse kohta minekule.

,,Ma tundsin su lõhnaõli ainult," ütles Helena ja hakkas veel rohkem itsitama, kuid võttis siis kitarri kätte ja hakkas seda sama vaikset meloodiat mängima, mida ta mängis enne Jacksoni saabumist. ,,Mis sa arvad, kui...läheks kinno?" pakkus Helena, kuid mängis seda viisijupikest ka edasi.

"Ma arvan, et see on pigem mingi kahtlaselt odav pesuaine, mille mu ema sõbranna oli kuskilt saanud ja kuna tal oli mõned pudelid üle, siis sokutas paar tükki mu emale," turtsatas Sonny kergelt. Kui tüdruk mängima hakkas, pöördusid noormehe silmad talle. "Ikka kannad sa enda sõpra igal pool kaasas... vaata, et sa sellel ikka korralikult silma peal hoiad - igasuguseid tüüpe on siin kandis liikvel," sõnas tüüp tõsiselt, sest ikkagi Westside'l on oma kuulsus, kuigi nad olid hetkel pigem Eastsidel. Aga kunagi ei tea, millal need tüübid ka teise linnaossa ümber kolivad. "Kino - sounds good to me," lisas ta.

Helena turtsatas. ,,Kes peaks tahtma minult mu kitarri pätsata? Mis kasu need pätid sellest saaksid?" küsis ta. ,,Aga okei, siis kino," ütles ta ja võttis oma kitarri. Tuleb vist enne kino see koju viia. ,,Sul poleks midagi selle vastu, kui me enne kino siis korraks minu poolt läbi läheme?" küsis tðikk. ,,Mul poleks kinos seda sõbrakest siin kuhugi panna."

Jackson maigutas suud. "Igasuguseid tüüpe on liikvel. Pealegi selle eest peaks saama isegi päris korraliku raha, kui õigele inimesele müüa," kehitas noormees kergelt õlgu. Isegi tema on sellistega kokku sattunud, isegi mõnda aega sõbrustanud, aga kuna ta hakkas ka ise sattuma pahandustesse, siis tuli tuua mõni ohverdus. "Loomulikult mitte. Näita suund kätte ja ma olen kannul nagu väikene kuulekas armas lontiskõrvadega jahikoer," naeratas Sonny. Tõusnud püsti, pühkis ta kiirelt püksid puhtaks ja ulatas seejärel abikäe ka Helenale.

,,Armas oled sa tõesti," lausus Helena naeratades, võttis siis kitarri selga ja hakkas ees minema. ,,Aga mulle meeldivad armsad soojad kaisukarud rohkem kui koerad," seletas ta oma silmi Jacksoni omadel hoides ja andis poisile oma käe. Kitarri pole õnneks raske tassida, kuigi see on suur.