a hollywood treasure

Oleks Damen siis teadnud, et sellises väikelinnas ei näe just kõige uuemaid filme. Oli ta ju isegi ühes sellises suurema osa oma elust elanud. Kuid nüüd oli ta juba seal ja ta võis aswell vaadata lihtsalt mingisugust täiesti suvalist filmi, mis hetkel kinos jooksis ja mida ta väga suure tõenäosusega ka näinud oli. Vähemalt sai ta pimedas kinosaalis peitu pugeda. Ta ostis omale ühe pileti kõige esimesena tulevale filmile, milleks oli "Grease" ning läks seejärel omale ühe suurt pakki popkorni ning suurt topsi cocat ostma. Kui need tal käes olid, läks ta saali, kus oli väga vähe inimesi ning kus film ei olnud veel alanud. Ta ronis kusagile taharitta, kus üks paarike juba ameles ning ajas ennast laisalt istuma, kapuuts peas ja päikeseprillid endiselt ees. Ta sättis popkornitopsi endale sülle ning koukis samal ajal telefoni välja, hakates seal midagi tegema.

Ot: Kinni

Brittany oli alguses plaaninud sõpradega kinno tulla, aga kuna nad olid seekord nii scumbagid, lasid nad Britu üle ja neidis pidi üksi kinno minema, sest piletiraha polnud raisata. Saali minnes ostis ta omale ühe jäätisekokteili ja väikse topsikesega popkorni. Kuna piletile polnud märgitud koha numbrit, läks temagi taharitta, kus üks mees telefoniga mängis. ,,Vabandust, et teid teie toimetuste juures segan, aga kas see koht siin kõrval on vaba?" küsis ta siis mehelt.

Damen ei olnud jõudnud väga palju midagi seal telefonis teha, kui ta kellegi häält enda kõrvalt kuulis ning ta pilgu sinna viis ja ühte tsikki nägi. Ta mõõtis ta enne pilguga üle, mida muidugi tema päikeseprillide tagant näha ei olnud, justkui kontrollides, kas ta on piisavalt kõlbav tema kõrval istumiseks. "Ikks," vastas ta seejärel õlgu kehitades, viies pilgu mööda saali ringi käima. Ei ütleks, et seal väga kohtadest puudust oleks olnud. Pigem vastupidi. Sellegipoolest oli neidis just tema juurde istuma tulnud. Deem, ega ta mehe ära ei tundnud? Ta kohendas pisut enda ees olevaid päikeseprille, justkui tsekkimaks, kas need varjavad teda piisavalt.

Brittany ei teadnud, kes see mees oli ja kui ta teakski, kelle kõrvale ta just istus, ei tunneks ta pimedas teda ikka ära. Ausalt öeldes ei huvitanudki teda eriti, kes see on. ,,Teil pole ka kaaslast?" uuris tüdruk siiski võõralt, kelle kõrvale ta istus. ,,Minu kaaslased lasid mu üle."

"Ma ei kutsunudki kedagi," vastas Damen, saates neidise poole ühe naeratuse. Keda ta ikka kutsuks? Lexy? Sellelt saaks ta ilmselt kohe piki päid ja jalgu, et üldse julges midagi sellist küsidagi. "Ja sa ei pea mind teietama. Me oleme pimedas kinosaalis ehk kõiksugune formaalsus võiks siit nüüd küll puududa," lisas ta. Pealegi ei olnud ta ju ometi n i i vana. Või noh, ta oli küll täiskasvanud ja hetkelise pilgu järgi tundus ka see tüdruk täiskasvanud - kuigi, nagu elu oli õpetanud, võis välimus vägagi petlik olla -, olid nad siiski endiselt ka noored. Tolle lause peale ei saanud ta muudmoodi, kui pidi ühe naeruturtsatuse kuuldavale tooma. "Kehvad kaaslased sul sellisel juhul. Äkki oleks aeg mõelda nende ümbervahetamisele?"

Nüüd tõi ka Brittany kuuldavale ühe naeruturtsatuse. ,,Ümbervahetamisele?" küsis ta. ,,Nagu siin väikses Tree Hillis olekski kedagi, kellega pidevalt tšillida," lausus neidis kerge sarkasminoodiga. ,,Aga kui juba sina peale, siis...ma olen Brittany."

"Ma arvan, et sa leiaksid ikka kellegi, kellega pisut aega veeta. Kuigi ma olen siin väga vähe aega olnud, olen ma juba päris suur hulk noori inimesi näinud," lausus Damen. Kui just too tüdruk juba nende kõigiga ei suhelnud. Ta ei oleks tõepoolest tegelikult imestanud. "Ma olen Damen," tutvustustas mees ennastki, kui neidis oma nime öelnud oli.

,,Väga meeldiv," ütles Brittany. ,,Okei, ütleme nii, et ma vahetan mõned sõbrad välja. Kas sa oleksid üks neist, kes minuga välja tuleks?" küsis ta Damenilt. Neiu tõesti ei teadnud, kui vana noormees tegelikult oli, aga ta paistis temast kõige rohkem paar aastat vanem.

Damen naeris kergelt Brittany küsimuse peale. "Ma hängiksin meeleldi sinuga vahepeal ringi, kuid ma ei tea, kui palju aktiivsem saan ma olla võrreldes kasvõi sinu endiste.. või praeguste sõpradega," lausus ta muiates. Ta viis korra pilgu enda telefonile, kui sinna SMS tuli ning tippis midagi kiirelt vastuseks.

Brittany naeratas. ,,Seda on igatahes lohutav teada," lausus ta. ,,Nii et sinu jutust ma järeldan, et sul on tihti tegemist." Tüdruk heitis pilgu korraks ekraanile. Reklaamid ja treilerid, mis ei paku vähimatki pinget.

"Oo, mul on väga palju tegemist. Ma ei saa isegi puhkusel väga puhata," lausus Damen ning muigas selle peale. Ta oli ju tulnud sinna linna tegelikult selleks, et saada ära sellest suurest meediakärast hetkeks. Ja siis, nagu lisana, otsis ta üles ka oma poja. Ja ta oli täiesti kindel, et selle kluti kasvatamine võtab omajagu aega. Rääkimata siis sellest, et tema "puhkused" näevad välja sellised, et ta pidevalt endale sõnumeid ja kõnesid selle kohta saab, mis toimub tema äraolekul ja kuidas toimima peaks.

,,Ma veel katsun siin oma viimased hetked veeta enne, kui New Yorki lähen," ütles Brittany. ,,Aga kui küsida tohib, siis mis sind nii hõivatuna kogu aeg hoiab?" uuris neidis ning mugis pisikesest pappkarbikesest popkorni.