Müristab ja sajab.

Scott liigutas vaid hambaid õrnalt kokku surudes kergelt oma näojooni, kui Ness ta seljataha ilmus, ning teda kallistama hakkas. ''Sa tead, et ma teen kõik mis sa vaid palud, kuid selle m e he g a mina tegemist ei kavatsegi teha.'' Pomises ta mokaotsast, kui lonksu oma klaasist rüüpas, ning seejärel silmad üldsegi sulges. ''Ta tahtis mind sinust eemale ajada ja sa palud, et ma temaga läbi saaks. Ma suhtlen temaga nii nagu tema minuga.'' Leebus korvpallur veidiks ajaks, kui oma klaasile põhja peale tegi, ning siis sügavalt sisse hingas.

"Sa oled nii võimatu. Te mõlemad olete nii võimatud," sõnas Vanessa lastes mehest lahti ning jalutades tagasi voodisse. Ta võttis tassi endale kätte ning jõi selle tühjaks. "Ma lähen loputan tassid ära, sest tundub, et sa oled endale juba midagi kangemat leidnud," lausus naine ning võttis mõlemad tassid kätte, liikudes ukse poole. Ta jäi sinna hetkeks seisma ning vaatas tagasi Scoti poole ennem kui trepist alla läks.

Scott pööritas uuesti oma silmasid, kui Ness minema läks, nign tassid kaasa võttis. Oma viskiklaasi mõne hetke silmitsenud hingas ta kiirelt välja, ning marssis siis samuti alla, kuhu ka Ness liikunud oli. Oma klaasi oli mees vahepeal kapipeale poetanud, nagu tavaliseltki. ''Aga mina olen sinu võimatu kallike.'' Teatas ta justkui muuseas, kui end köögikapile istuma seadis, ning jalgu kõigutama jäi. Täpselt nii nagu ta väiksena oli vaadanud, kuidas ema talle hommikuks süüa kokku vaaritas. ''Ja olgu peale - ma olen viisakas, aga see ei tähenda endiselt, et ma temaga semuks peaksin hakkama. Kas nii sobib?'' Ristas ta käed oma rinnal, ning avastas alles siis, et ta teksad on samuti märjad. Way to go.

Kuulnud, et Scott alla tuli, hingas naine sügavalt välja ning hakkas tasse loputama. Vanessa turtsatas mehe sõnade peale ning vaatas talle otsa, kallutades kergelt enda pead ühele küljele. "Tõesti?" küsis ta pisut venival häälel tõstes tassi kraanikausist välja ning võttes kätte rätiku, millega tasse hakkas kuivatama. "Ma ei palugi teil semudeks hakata," lausus naine, "te Richardiga koos olete niigi mulle juba parajaks peavaluks enda lapsiku käitumisega, mis on vist tavaline, kui kaks täiskasvanud meest kokku saavad," arutles Vanessa valjul häälel ning asetas kaks tassi samal ajal üksteise järel tagasi kappi. Pannud rätiku kuivama, vaatas ta Scotile otsa. "Okey, viisakas. That's all," noogutas Nessa ning kergitas enda kulme, "sa tead ikka, et su püksid on märjad ja sa jätad sellele kapile pleki?" küsis naine jalutades mehe juurde.

Scott ohkas vaikselt, ning keeras silmad kööki ringi liikuma. Kui naine aga tema sõprust Richiga lapsikuks nimetas puristas mees omaette. ''Sa olid sellega juba kooliajal kursis, et me oleme ja jääme kaheks kümne aastaseks poisiks.'' Hingas mees viimaks vaikselt sisse, ning kinnitas oma silmad naisele. Kui too ta pükste kohta märkuse tegi kortsus mehe kulm õrnalt. ''Loed mu mõtteid või miskit? Eks ma siis hakkan liputajaks.'' Mõeldud, tehtud. Scott lükkas kiire liigutuse abil oma teksad põrandale maha, ning jäi sinna bokserite väel seisma, mis ka õrnalt niisked olid.

"Asi ei ole üldse mõtete lugemises. Asi on selles, et ma ei viitsi sinu järelt koristada," lausus Nessa, vaadates mehele otsa, "ei, Scott...c'mon," lausus Vanessa naerdes, kui mees enda teksad seal samas jalast võttis ja ainult bokserite väele seisma jäi. Ei noh jah. Ja tema peab siis sellise mehega abielluma. Vähemalt ei hakka neil igav, sest mees suudab endiselt naist...üllatada? "Ma ei arvanud, et klaas viskit sulle nii kiiresti pähe hakkab," turtsatas naine, vihjates sellele, et mehe käitumine oli rohkem omane kellegile, kes on natuke palju alkoholi tarbinud.

Scotler pööritas vaid oma silmi, kui siis laialt naeratades muigas. ''Siis ma võtan omale koristaja.''Teatas mees äärmiselt kindel noot hääles kõlamas. ''Juba homsest.'' Pomises ta vaikselt, ning kergitas õrnalt oma kulmusid. ''Ma siis lähen otsin kuivad riided.'' Haaras Scott maast oma püksid, ning sammus otsejoones üles - magamistuppa.

"Ma ei taha mingit võõrast inimest minu....meie majja koristama," turtsus Vanessa ning raputas muiates enda pead. Ta saatis meest pilguga ning hammustas kergelt alahuulde. Kustutanud all kõik tuled ära ning kontrollinud, kas kõik uksed on ikka lukus, jalutas Nessa trepist ülesse magamistuppa. Ta eemaldas enda hommikumantli ning asetas selle tugitooli seljatoele, jäädes mustade püksikute väele. Nessa võttis padja alt enda musta öösärgi ning tõmbas selle endale selga, pugedes seejärel sooja teki alla.

''Siis ei jää sul muud üle, kui minu järelt ise koristama hakata.'' Teatas ta samuti voodisse pugedes, jalas ka kuivad bokserid. Teki omale kaelani kiskunud keeras ta silmad lakke, ning kortsutas kulmi.

"Või veel parem oleks, kui sa hakkaksid ise enda järelt koristama," muigas Vanessa, pugedes mehele kaissu. "Mis on?" küsis naine kui Scott enda kulmi kortsutas, "juba kahetsed või?" muigas naine. Tõusnud küünarnukile, vaatas ta mehele otsa, asetas enda sõrmusega käe Scoti rinnale. Nessa kummardus Scotlerile lähemale ning suudles teda.

Scotleri silmis võis olla see murelik pilk, kuid südames oli ta tegelikult äärmiselt õnnelik. ''Mina enda järelt? Natuke palju soovid, aga eks ma üritan.'' Pomises noormees vaikselt, ning kergitas siis kulmi. ''Täitsa soe peast. Ma kahetsen, et su üldse siia jätsin.'' Teatas ta vaikselt, ning asetas oma käe Nessa käele, mis ta rinnal lebas, kui siis naist vastu suudles.

Vanessa lõpetas suudluse, kuid toetas enda otsmiku vastu mehe oma, naerdes kergelt Scoti sõnade peale. Noh, Vanessal on nüüd aega küllaga, et meest natuke ümber õpetada. "Ma tean, aga see on minevik ja me peaksime hoopis edasi vaatama," muigas Nessa, "meil on siiski suured pulmad korraldada," lausus naine lõbusalt, suudeldes hetk hiljem meest uuesti.

Scotleri pilk oli paigal, ning üritas Nessa silmadest midagi välja lugeda, kui too talle justkui otsa vaatas. ''Küll me need ka korraldame, need tulevad Tree Hilli vägevamad pulmad - ma luban sulle!'' Vandus ta silmi pilgutades. Muidugi tahtis ta kõigile näidata, et see keska armastus kestab - ja see on kõige parem. Kui Ness teda uuesti suudles vabanes mees täielikult oma mõtetest. Nad olid küll juba koos pikalt maganud, kuid endiselt polnud Scotler end rohkem liigutada julgenud. Oli Ness temajaoks siiski sellel alal midagi üsna kättesaamatut olnud, ning enne ei kavatsenudki mees endast märku anda, kui Ness seda tõesti soovib.

Selle lubaduse peale Vanessa vaid muigas kergelt, olles samas kindel, et nende pulm tuleb vägev ja meeldejääv. Nad on lihtsalt nii palju vaeva näinud, et see kõik töötaks ja seega väärivad nad ühte imelist päeva. Ness hammustas õrnalt alahuulde ning vaatas mehele otsa. Ta ei teadnud, kas suudelda meest veel viimast korda ja siis head ööd soovida või minna nende suudlustega natuke kaugemale. Sinna kuhu nad veel jõudnud ei ole. Mis on tegelikult veider, mõeldes kui kaua nad koos on olnud ja kuidas kõik inimesed juba keskkooli ajal olid enam kui kindlad, et nad magasid koos. Nessa vajutas Scoti huultele uue suudluse ning istus siis talle kaksiratsi sülle. Ta vaatas mehele sügavalt otsa ning eemaldas enda öösärgi kummardudes taas Scoti kohale, lükates enda juuksed kõik ühele poole enda pead ning vajutades enda huuled tema omadele. Tema tegi enda käigu nüüd oli asi Scoti kätes.

Scott oli valmis juba kuulma seda iga õhtust head ööd ja enda külge keerama, kui juhtus midagi hoopis teistsugust, kui ta üldse ettegi oskas kujutada. Mehe kulmud olid kortsunud, ning ta pilk püüdis Nessa igat kehaosa korraga uurida. Ta oli põhimõtteliselt alasti, ning istus mehel süles. Ilmselgelt ei suutnud mees enda üllatust väga varjata, kuid see polnudki vajalik. Kui Nessa teda nüüd suudles kiirenes mehe hingamine vaikselt, ning ta käed liikusid oma kihlatu seljal vaikselt ringi. ''Kindel?'' Sosistas ta äärmiselt vaikselt Nessa kõrva, kui sinnani oma suudlustega jõudnud oli. Vastust ootamata jätkas ta Vanessa kaela suudlemist, ise endiselt all olles.