Shortie pidi ilusale inimesele ise teema tegema

Trey vaatas talle otsa ning turtsatas kergelt kui näitsik end enda välja valitud kohale sisse seadis. Vaadanud veel natuke menüüd, tellis ta neile mõlemale mingid kahekordsed juustuburgerid, kus oli ka korralik kotlett ja kõik muu mis burgeri sisse käib. Tulles tüdruku soovile vastu, võttis ta neile kummalegi ka friikad ja ketšupi ning joogiks spirte. Ainuke joodav karastusjook Trey arvates. Maksnud arve ning asetanud kõik asjad kandikule, jalutas Trey tüdruku juurde. Ta toetas kandiku lauale ning võttis siis ka ise istet, "enjoy," lausus Trey kergelt naeratades, "ja ennem kui ma unustan," sõnas tüüp, tõstes enda sprite topsi ülesse, "welcome home, Milena!"

Kui Trey ükskord lauda jõudis, naeratas neidis talle oma võimalikult tänulikku naeratust. Sööööööööööööööök. God bless your soul, Trey. Saanud aga toosti osaliseks, ajas Millie ennast nii, et ta omagi topsi üles tõsta saaks ning Tree omaga see kokku lüüa. "Ma tänan sind, Trey." lausus ta, ennast tagasi oma comftie-asendisse lastes, veidike joogist rüübates ning seejärel burgeri ette võttes. "See on the best welcome home gift so far. God bless your soul, man," rääkis lil Soms, olles äsja burgerist ampsukese võtnud. Kõrgema klassi viisakus, uknow.

"Anytime, Väike Sommers," lausus Trey ning jõi ka enda jooki, mis oli mõnusalt külm pärast trenni ja jalutuskäiku kuuma päikese käes. "Ma ei teadnudki, et sa meil usklik oled," turtsatas mees ning muigas laialt. Ta pakkis ka enda burgeri lahti ning võttis sealt ühe kosutava ampsu. Pärast füüsilist on ikka kõht tühi. Ja rämpstoitu on ka mõnus üle pika aja jälle süüa. "Räägi mulle nüüd all your little secrets...kus sa käisid?" uuris Trey.

Tolle usklikuks olemise peale pidi Milena burgeri kurku tõmbama. Kiirelt jõi ta sprite' peale, seejärel hetke vaikselt naerdes. "Oh, ofcourse. Jehhoova tunnistaja olen." muigas neidis, hetkeks ka veidi tõsisem olles, kuid jätkas siis burgergi söömist. Peagi selle vägagi 'oodatud' küsimuse osaliseks saanud, mõmises neidis jaatavalt, võttes natuke aega oma nomnomnom toidu söömiseks. Pärast mõnda ampsu pani lil Soms selle kandikule tagasi, veidi taas sprite' juues. "I won't be telling you all my little secrets, that's for sure. Aga.. umn.. Kõigepealt ma tegin Ameerikale päris põhjaliku trip' peale. Suuremad linnad ja mingid niisama huvitavad kohad sai ära nähtud. Siis ma ronisin Austraaliasse. Oi seal olid kenad kutid. Nii mõnigi sai korvi.. that was sad. They were hot. Selle suure kivi in the middle of nowhere nägin ära, Melbourne ja Sydney.. siis sai Jaapanis ja Lõuna-Koreas käidud. Kenad riigid on, eriti Jaapan. Aga ma vist sattusin mingise yakuza liikme otsa seal.. near-death experience. Siis lendasin all the way to Euroopasse. Itaalia, Kreeka, Türgi, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa.. Inglismaal sai ka käia. Inglismaa meeldis mulle kõige rohkem. I would die for British boys. Põhjamaadesse oli plaan minna, aga sinna ei jõudnud väga. Venemaal oleks tahtnud käia veel, ent issi käskis enne koju tulla." tegi neidis võimalikult lühikese kokkuvõtte oma kahe-aastasest reisist, lõpuks uuesti ka burgeri kätte võttes.

"Jaa, seda ma kogu aeg kahtlustasingi," sõnas noormees tüdruku tõsise ülestunnistuse peale nagu oleks tegemist Jehoova tunnistaga. Trey kahtles sügavalt, kas Milena kümmet käskugi teadis. Ega tal endalgi neist aimu polnud. "Wow, sa tõesti tegid maailmale ringi peale," muigas mees, "miks olen ma küll kindel, et sul oli rohkem near-death experiences kui sa praegu mainisid. Aga tahad öelda siis, et terve selle reisi peale ei leidnud sa ühtegi tüüpi, kes oleks suutnud sinust ühe korraliku naise teha," naeris Trey ning hammustas enda burgerit.

Maailmale ringi peale tegemise peale raputas Milena pead. Kaugel sellest. Nii palju kohti, kuhu ta ei jõudnud, ent kus ta oleks tahtnud käia. "Mis ma pean nüüd oma kallile Trey'le sellest jutustama hakkama, kui paljudel kordadel sa mu peaaegu kaotanud oleks võinud?" uuris neidis üsna tuimalt, viimaks ka oma burgerile lõpu peale tehes. Einoh, eks ta võib rääkida, jah, oma near-death experience'test, kui Tree seda soovib. Niipalju, kui tal neid meelde tuleb, sest eks nende kahe aasta peale suudab Millie neid kuskil välismaal ikka korralikult tekitada. Oli suur ime, kui ta kuu ilma peaaegu suremata üle elas. "Mõned kenad kutid olid, jaa, kellega ma oleksin võinud täiesti vabalt abielluda, youknow.. aga enamus neist olid kas niisama pedofiilid või siis overly attached. I'll stick to my dear Tree Hill guys.." lisas lil Soms oma vastusele, lonksu sprite' võtnud. "Ja mis puutub minusse, kui korralikku naisesse, siis ma kordan oma sõnu - ma olen endaga väga rahul ja mittemingisuguse mehe pärast ma ennast drastiliselt muutma ei hakka. Naah.. in another life, maybe.. not that I believe in that kind of rubbish.."

"Ei, sa võid mind sellest säästa," lausus Trey, silmitsedes Milenat ning süües enda burgerit. Mälunud suu tühjaks jõi mees natuke enda jooki ennem kui uuesti rääkima hakkas. "Oh, kui kena, et sa oma linna poisse ikka meeles pidasid," sõnas mees sellisel ülenäideldud 'aww' häälel, millel järgnes kerge silmapööritus. Mis ta nende kohalikega ikka peale hakkab? "Ooo, usu mind - seda ma usun, et sa ühegi tüübi pärast ennast muutma ei hakka," muigas Trey, "as they say - we only live once," kehitas mees õlgu.

"Ole nüüd, mate. Mul on just tuju rääkida." ütles Milena veidi pettunult. Millal Trey ikka muul ajal leiab aega neidise imelisi seiklusi kuulata? Oma linna kuttide meelespidamise peale Jo ainult naeratas õrnalt. Of course she will remember them. Ja mida ta nendega peale hakkab? Laseb lõunaid välja teha, mida nendega muud ikka peale hakata, eh? "Smart boy.. and we only love oreos." täiendas Millie noormehe vastust, hakates seejärel oma friikartuleid sööma.

"Lase aga käia, ma kuulan," lausus Trey tüdruku pettunud näo peale. Miks mitte kuulda natuke hulle jutte sellest, mida see väike Sommers seal välismaal siis õige tegi. Näitsiku sõnade peale Trey vaid turtsatas ja muigas laialt, jätkates enda söögiga. Ta ootas nüüd Milenalt huvitavaid lugusi.

Saanud Tree'lt nõusoleku igast vahvaid jutte rääkida, naeratas Milena võidurõõmsat naeratust. Awwyeah. Beware, my friend. "Ma vist mainisin, et ma alustasin oma trip' Ameerikale tiiru peale tegemisega, eks? Otseloomulikult käisime me ka Grand Canyon's. Ja ma olin nii awesome inimene, et ma suutsin sealt peaaegu alla kukkuda. Ma olin niivõrd ääre peal ja mingine kivi murenes mul jala alt ära, kaotasin tasakaalu. Õnneks jõudis mu giid mu kinni võtta. Tegelikult on see suuremalt osalt tarastatud, et keegi alla ei kukuks, aga ma olin nii geniaalne, et ma ronisin üle selle pisikese tara. Seal mingine väike riba oli, kuhu ma jalad toetada sain, aga nagu näha, olin isegi mina selle jaoks liiga paks ja raske. umnn.. ja siis ma ei suutnud ennast Las Vegasest eemale hoida.. ehehehee.. väike drinking night. Ja ma oleksin nearly ilmselt abiellunud, kui see mees vähegi kenam oleks olnud. Ma ei olnud suutnud ennast niivõrd täis juua, et toda meest enda jaoks ilusaks juua. I still can't believe what I got myself almost in to. umn.. Ameerikast polegi niiväga mingeid põnevaid asju rääkida. Selliseid väikeseid vahejuhtumeid oli palju. Näiteks kuidas ma peaaegu Amazonases mingise hiigelmao saagiks oleksin langenud või kuidas ma ühel kotivargal mõned ribid murdsin. Või kuidas ma seal maajade iidses asulas pool mäge alla veeresin pärast seda, kui ma kergelt libastusin. Siis Austraalias.. läksime selle iidse ja megahuge in the middle of nowhere asuva kivi juurde. Meie giid sealkandis oli oma tubli 60-70 aastat vana, aga ta oli odavaim. Ja otseloomulikult suutis see onu giid seal ära suura. Bamf.. meil polnud õrna aimugi, kust me tulime või kuhu me nüüd minema peaks. Levi ka polnud. Poolel teel enamvähem sinna tagasi, kust me tulime, sai meie sõidukil bensiin otsa. Siis me passisime sealt lihtsalt paar päeva, keset kõrbe. Vett jagus napilt, toiduga polnud väga probleemi. Meil läks niivõrd palju õnneks, et teine grupp oli just sinna kivi juurde minemas. 10 meetrit meist. Nad oleksid pidanud olema päris pimedad, kui nad meid näinud poleks. Ja siis me saime õnnelikult tagasi linna. Ja mis giidist sai.. tema matsime sinna kivi juurde maha. Niikuinii rääkis ta meile koguaeg, kui palju ta seda kivi armastab ja kuidas ta ikka tahaks,et selle lähedaltema haud oli. Politseiga oli vaja mingid paberid korda ajada, et me mingit kriminaalkaristust kaela ei saaks ja siis võisime rahulikult edasi minna. Tegelikult läks sellega ikka päris korralikult aega, sest me pidime ootama lahkamistulemusi, et ikka loomulik surm sellel vanal oli ja et me teda ära ei tapnud ja mida kõike veel. Tüdimus tuli peale, lõpuks. Ega me väga kuskil liikuda ei võinud sellel ajal. Surfamist sai ka natuke õppida.. aga seda ma ei saanudki oskama.." rääkis neidis alustuseks vaid väikese osa sellest jutust, mida ta võiks rääkida ning mida ta rääkida plaanis. Seejärel võttis ta endale aega, et rahulikult oma friikad ära süüa, sest rääkimise ajal Millie selle jaosk väga aega ei leidnud, since ta buzy as fuck mõtlemisega oli.

"Milline idioot roniks Grand Canyonis üle tõkke? Ilmselgelt meie kallis Milena," sõnas Trey, vaadates tüdrukule otsa kuidas-sa-sellise-lolli-mõte-peale-tulid näoga. Nagu tõsiselt? Enesetappu plaanis või? "You know.....ma oleks kaks aastat tagasi ka Vegases abiellunud, kui mu sõbrad mind viimasel hetkel ülesse ei oleks leidnud," muigas mees. Yeah, seal Vegases sai ikka hulle asju korraldatud, aga mees oli suht wasted ka olnud. Nii et ei ole eriline ime. "Sa tead ikka, et meil on Tree Hillis ka rand olemas? Sa saad siin ka seda surfamist õppida....kui sa seda veel tahad....aga ma kahtlen selles," sõnas Trey ning pistis viimase burgeri jupi suhu, juues natuke enda jooki ning hakates siis friikaid nosima. Ta oletas, et tüdrukul on veel jutte ja ta ootas neid huviga.

Neidis lihtsalt naeris natuke nende vastukajade peale. "Üksi ma küll mingit surfamist õppima ei hakka," lausus Milena enne veel, kui ta oma lugudega jätkas. Kiirelt friikartulitele ja sprite'le lõpu peale teinud, vajus ta hetkeks mõttesse, et seejärel oma lugudega jätkata. "Lõuna-Koreas suutsin ma käitud nagu tavaline turist. Somehow. Jaapanis oli juba lõbusam. Alustades sellega, et ma mitte sittagi sellest aru ei saanud, mida nad seal räägivad ning giidi aksent oli ka kohutav, siis oli sellega päris palju jamamist, et üksteisest korralikult aru saada. Mingid vaatamisväärsused sai ära vaadatud ja niisama ka siin-seal ringi käidud, võtsin ma endale aega taas natuke juua. Võtsin endale eesmärgiks võimalikult palju kohalikke ja traditsioonilisi toite igal pool süüa, kui vähegi võimalik. Sushi on the best food ever, honestly. Ja siis ma võtsin ka natuke saket. Sajuudas.. see lennutab katuse kiiremini ära kui viin. Pühapüss, ma ei joo elusees saket enam. Ma praktiliselt ei joonudki midagi seal.. ja järgmine asi mida ma mäletan, on mingine kaklus. Nagu hiljem välja tuli, sattusin ma päris vägevasse sõnavahetusse mingise yakuza liikmega. Ja siis see jõudis välja duellini. Nii vägev kakleja ma veel pole, et yakuzale tappa annaks. Me olime mõlemad täis, ent sellegipoolest sain ma päris kergelt pähe. Ega ma siis alla andnud. Viimane asi, mida ma enne meie epic runaway'd mäletan on see, et ma olin ilmselt viie või enama vastu. Ja siis me läksime esimese lennuga Euroopasse. Minu jaoks oli ja on kõik naljakas, aga giid oli väga närvis. Igastahes, Euroopa.. Euroopa.. Euroopa on ilus, youknow. Hispaanias õnnestus isegi härjavõitlust vaatama saada. Ma tahan ka matadooriks hakata. Fascinating job. Türgis sain ma mingised pedofiilid endale sappa. Sealt sai ka plaanitust varem minema tõmmatud.. umn.. Euroopas ei teinudki midagi hullu. Üritasin pärast kõiki neid pisikesi vahejuhtumeid madalamat profiili vahelduseks hoida. Lõbustuspargis sai ka korra käidud. Kõik pealinnad igas riigi on üle vaadatud. Päikest ei võtnud üldse mitte. Ja Inglismaal oli nii, et me olime sinna just jõudnud.. Londonis sai trollata.. Shakespeare's Globe javärgid üle vaadatud ja järgmine hommik oli just plaanis alustada veidi pikemat rännakut üle terve Inglismaa. Igastahes, mida ma teha suutsin oli see, et ma tulin väikselt ostu-retkelt.. igast pudi-padi kõigile ja endale. ja nagu selgus olin ma oma ostulimiidi juba tükk aega tagasi ületanud, mis issile otseloomulikult ei meeldinud. Mu retk oli omadega igati miinustes.. and home I came with the first flight." lõpetas Milena oma reisiäpraduste jutustamise mitte üldse põnevalt. "Sa tahad ka oma pudi-padi kätte saada, onju, kunagi?"

"Wow, kõlab juba nagu täitsa film. Ja mina olen endale juba kuid filmi skripti üritanud kirjutada. Ma peaks lihtsalt Milena Sommersi elu kirja panema," muigas Trey kogu selle jutu peale. Vähemalt on tüdrukul mida enda lastelastele öelda, kui need kunagi tekkima peaksid. Igastahes tundus reis seda kõike väärt olevat. Trey läheks hea meelega isegi sellisele tripile, aga ilmselt jätaks ta need võitlused sealt vahelt ära. "Sa ostsid mulle ka midagi, aww," näitles Trey ning pistis endale uue friikartuli suhu.

Filmiskripti peale neidis lihtsalt naeris. "Oleks see päriselt film olnud, siis Austraalias oleksin ma õhust ja liivast endale kuningalossi ehitanud ja Jaapanis tuhat yakuzat paljakäsi ära tapnud. Nende viiegi eest sain ma napilt-napilt minema. Mu giid oli nii kena inimene. I hope he's still alive. Ja muide.. filmi-elu ei ole üldse nii tore. Vahest ma mõtlen, et ma võiks kuidagi rahulikumalt elada.. but fuck that.." rääkis Milena naeratades sinna juurde. Eksjah.. küll ta kunagi sinna rahulikumasse staadiumisse ka jõuab. Kunagi.. "Why so fake? Ma võin need endale ka jätta, kui sa neid ei taha. Ilusad asjad on. Hea meelega jätan endale." lausus Jolene tolle näideldud lause peale. Ei, tõsiselt, kui Trey ei taha igast pudi-padi, siis jätab neidis need hea meelega endale. Ta ei saa ju sundida Tree'l neid endale võtma.

Trey turtsatas, "ilmselt küll jah," noogutas ta kaasa, jätkates enda friikate söömisega. Ta ei olnud varem selles restoranis söömas käinud, aga ta pidi tunnistama, et söök oli päris normaalne rämpstoidu kohta. "Ee....i don't know maybe because i am talking to you and it's hard to be serious around you," muigas mees, "but anyway....sa võid mulle need ilusad asjad siis ära tuua millalgi," kehitas Trey enda õlgu. Mis tal ikka kingituste vastu olla saab. Mõtle väike Sommers pidas teda meeles, kui ta seal kuskil kaugel-kaugel sõda pidas.