Shortie pidi ilusale inimesele ise teema tegema

"Sa suht oledki juba seega...stfu, hoia eemale," lausus Trey ning nihkus äärekivil tüdrukust eemale. Olgu see nii mänguline kui tahes, aga seda tüdrukut ei tea kunagi ette. "Noh, kas väikesel Sommersil on tõde raske kuulda või?" küsis mees muiates ning tüdrukut silmitsedes. See moss nägu kohe üldse ei sobinud sellele näole. Või siis oli seda lihtsalt harjumatu näha.

That was just heartbreaking. How could you? Sob-sob-sob-sob. "Jokes on you, Tree," muigas neidis, ennast kutile lähemale nihutades. Lihtsalt kiusupärast. "Millega sa ise need kaks aastat siin tegelenud oled, eh?" viis Milena teema mujale. Senini olid nad vaid neidisest rääkinud. What about his Trey?

Trey turtsatas ja viis pilgu enda jalanõudele. Jaa, täiega huvitav vaade. "Mõni siin käis korralikult ülikoolis ja suutis selle isegi juunikuus korralikult ära lõpetada," sõnas mees, tõstes pilgu tagasi Milenale. "Ülikoolist rääkides....sa kavatsed ka sinna üldse kunagi minna või lähed varsti jälle mööda maailma ringi rändama?" uuris Trey natuke tõsisemalt. Milliega oligi see jama, et temaga kokku saades liikus jutt tihti ikka niisama kiusu ja tühja-tähja peale ja pärast kui ära läksid, siis ei olnudki nagu midagi uut teada saanud.

Kuulnud, et Trey ülikooli vahepeal lõpetas, sadas Milena talle äkitselt kaela, kutti rohkem kägistades, kui kallistades. "That's my boy. Congratiu-fucking-lations." lausus ta, oma põse vastu Tree oma surudes ja pilgu siis kuskile kaugele suunates, pärast lauset ka sellise õnneliku ja rahuloleva ohke kuuldavale tuues. Küsimusele ei pööranud Jolene alguses üldse tähelepanu. TOo buzy Trey kaelas rippumisega. Kui Millie siiski otsustas lõpuks, et ta sõpra piisavalt lämmatanud on, tõmbus neidis oma istekohale tagasi. "Eks ma peaks vist sügisest nagu ülikooli minema, jah, aga ma arvan, et ma jätan selle aasta vahele ja olen niisama lahe.. ja siis järgmine aasta vean ennast sinna piinapinki.."

Okey, see surnuks kägistamine oli vähemalt normaalsem kui mõni irooniline lause, mida mees juba oli valmis kuulama. Ei noh, tore kui sõbral on sinu üle hea meel. See ajas ainult Treyd naerma, sest see reaktsioon on vist kõikide tema tuttavate omast parim. "Kuule, mida kauem sa sellega viivtad, seda vähem tõenäoline see on, et sa sinna kunagi jõuad. Kuigi samas ega kuskil ei ole öeldud, et kõik inimesed peavad ülikoolis käima. Võibolla sa oledki mõeldud ringi rändama. Elu õpetab sind ise, ei ole vaja sul seda koolipinki nühkidagi," sõnas Trey, vaadates sõbrannale otsa. Tegelikult mõtles mees enda sõnu päris tõsiselt. Mõni inimene ongi loodud vabana mööda maailma lendama ja Millie tundub just üks neist olevat.

Täitsa lõbus oli täpselt sinnamaani, kuni Trey oma targa mõttega lagedale tuli. Enne, kui Millie üldse midagi vastama hakkas, võttis ta uue tobi ette, süütas selle ning tõmbas pahvi ja kaks. "Mulle ei meeldi targad laused, mille peale ma midagi öelda ei oska." sõnas ta. Tujumuutus oli väga hästi märgatav. "Aga niipalju mul aru on siiski peas, et ma terveks eluks vanemate kulul elama ei jääks. Ma olen vanematele niigi palju igast jama kokku keeranud. Palju lugusid sa tead, on iseasi. I'm sure there's more than you know. Ja see igalpool reisimine on vahva, javärki, aga see muutub ka tüütuks, tead. Koduigatsus tuleb. Koduigatsus tuleb, no matter, kui reisijahingega sa ka pole. Ja kui ma ükspäev otsustan, et fuck that, ma tahan tööd teha.. siis ega mul midagi suurt teha polegi.. midagi, millega ma väga tegeleda tahaksin. Lihtsam on ülikoolis enne ära käia, paberid kätte saata, siis jälle kuskile teiselepoole maailma minema tõmmata.. ja kui tuju tuleb, saab tööd teha. Vahelduseks enda kulude ja kirjadega toime tulla." vastas Jolene üsnagi pikalt ja sügavamõtteliselt ja tõsiselt Trey lausele, samal ajal rahulikult tobi tehes.

Trey turtsatas ja vangutas enda pead. Polnud ju nii väga tark jutt midagi. "Okey, Milena on suureks kasvanud," sõnas mees muiates, "kes nüüd tarka juttu rääkis ei tea?" Vähemalt on tüdrukul vaatamata enda hullule kuulsusele seal kupli all midagi olemas, mõtleb ikka tuleviku peale ka natuke. Ei olegi nii tuisupea kui paistab. "Ja mida sa siis sinna ülikooli õppima lähed? On sul üldse õrna aimugi," uuris mees, silmitsedes tüdrukut enda siniste silmadega.

Selle targa jutu rääkimise peale kehitas Jo vaid korraks õlgu. Ei tea, ei tea. Enda arust ta nüüd küll midagi jubedalt tarka ei rääkinud. Küsimuse peale kehitas Milena taas õlgu. Ega ta nagu väga ei teanudki. Olid alad, mis teda huvitasid, aga mida ta õppima läheb. Who knows, who knows. "Mul pole praktiliselt õrna aimugi. Kindlasti mitte midagi glitter-glitter fairy stuff." vastas Millie, olles ennem suitsu ära lõpetanud ning pärast hetkelist moss-moss hetke, oli lil Soms' näol taas naeratus.

"Ja mis sul selle 'glitter-glitter fairy stuffi' alla käib?" muigas mees. Teda täitsa huvitas mida näitsik selle all silmas pidas. Ilmselgelt ei olnud Trey Milenaga sama laine peal. Tüdrukul oli lihtsalt väääga huvitav sõnavara, mille jaoks kohti oleks kindlasti sõnastikku vaja. "Kuule, mis sa tulidki siia enda vanu hiilge aegu meenutama või on sul soovi midagi teha ka?" küsis Trey, tehes samas justkui ettepaneku midagi koos teha.

"Kõik see, mis mulle ei meeldi. Igast õpetajad ja arstid, eriti lastearstid, ja koristajad ja mingid pangatöötajad, sest ma hakkaksin enne pangaröövliks kui -töötajaks ja mingid niisama äribossid ja mingiks elukutseliseks modelliks või mistahes OH I'M SO HOT COME AND FUCK ME alatooniga alad jäävad ka välja. Automehhaanika, ilmselt. Elektrikuks võiks hakata. Prügivedaja on üks ideaalsemaid ideid, aga isa poleks selle elukutsega rahul. Tegelikult võiksin ma kuskile strippariks ka minna, kui ma oma kehast vähem lugu peaks. Barmen' elukutse on ka täiesti mõeldav... umnn.. ma ei oskagi sulle kohe nii öelda.. ahjaa.. turvaks hakkan. Jah. Lähen õpin automehhaanikuks ja siis lähen kuskile turvaks." pidas Jolene pika-pika jutu maha oma ideaalsetest ja mitte nii ideaalsetest töödest. Tegelikult võivad Tree'st ja Millie'st kunagi ka töökaaslased saada. That would be fun, aga sellegipoolest üsna ebatõenäoline. Küsimuse peale turtsatas Milena naerma. Oma minuti jagu naeris. "Ma arvan, et ma tulin oma hiilgeaegu meenutama ja inimestele meenutama, et nende lil Soms pole kuskile kadunud. Ja kui sa mulle midagi huvitavat välja pakub, siis võib istumise asemel tõesti midagi muud ka teha."

Ja Trey kuulas seda pikka-pikka juttu, üritades sellest midagi välja ka noppida. Noh, automehhanik sobiks tüdrukule kohe kindlasti. Läheks kenasti tema imagoga kokku. "Sina ja turva? Siis hakkavad inimesed küll Tree Hillis peksa saama," muigas mees. Tavaliselt visati soovimatud külalised välja, aga vaevalt Millie ainult sellega piirduks. Väike vägivaldne hull nagu ta on. "Tulid Tree Hilli enda au kaitsma. Väga kena," sõnas mees kergelt iroonilise alatooniga, "ja ausalt öeldes....i have no idea, mida me edasi võiks teha, aga siin istumine ei ole kõige mugavam," turtsatas Trey.

"No väga hea, väga hea. Ongi baarikaklusi vähem. Mis sa mõtled, et keegi peale minu võib minu linnas baarikaklusi korraldada? Ehehehee.. nice try, bro," muigas Milena lõbusalt. Ega ta nii crazyass nigga ka poleks, aga väga awesome turva oleks ta sellegipoolest. Ja au kaitsmine on ikka tore, jaa. Tuleb ikka kontrollida, et ega mingi suvaline isehakanu teda üle ei trumpa. "Mis su suur perse ei mahu siia äärekivile ära või?" nokkis Jolene Tree kallal. Jokes on you, mate.

"Sinu linnas?" küsis Trey, "ah et nüüd on see juba sinu linn?" Trey muigas ja raputas enda pead. Ah, et Milena on seal reisu peal nii uhkeks läinud, et nüüd on Tree Hill tema oma. Ei no, väga kena. "Kuule äkki ei mahu tõesti," ei jäänud Jeromy vastust võlgu. Kamoon, kes see ikka tahaks mingi peenikese kõva äärekivi peal istuda. Natuke aega on asi täitsa okey, aga pikema aja jooksul, mitte just kõige parem.

"I keed you." naeratas neidis selle 'linna omamise' peale, korraks Trey'd ka poke'des. Linn oli tema oma tegelikult täpselt sama palju, kui iga teise siin elava isiku oma. Bossata on Millie'le aga alati meeldinud. Saanud aga sõbralt vastuse, turtsatas neidis taas naerma, ennast äärekivilt püsti ajades. "Ma pole linnas jõudnud väga ringi vaadata.. räägi, teil siin kahe aasta jooksul mingeid suuri muutusi ka toimunud on?" uuris ta. Jututeemat jätkus tegelikult rohkem ja veel. Ja kuna Tree istuda ei tahtnud, siis nad võisid samahästi ka jalutada.

"Tree Hillis ei muutu kahe aasta jooksul midagi....või siiski...Westy tehakse mingit noortekeskust, et sinusugustel midagi paremat teha oleks kui linna lõhkuda," muigas Trey ja tõusis samuti püsti. Sättinud spordikoti korralikult õlale, hakkas tüüp aeglaselt liikuma. "Mina ei tea...võibolla on veel midagi avatud või suletud, aga pole väga minu rida," kehitas Trey. Nii kaua on kõik okey kuni kohad, mida tema külastab, kõik ilusti elusa ja tervena püsivad.