Shortie pidi ilusale inimesele ise teema tegema

Little Sommers poleks eales uskunud, et ta enda tee niivõrd kiirelt kooli juurde leiab. Oli ta ju alles eile õhtul tagasi kodumaile jõudnud ning plaanis täna väikest (=suurt) ringkäiku kodulinnas, et näha, mis selle kahe aastaga muutunud on.. ja mis mitte. Ja ilma, et Milena seda tähelegi oleks pannud, oli ta koolini jõudnud. Nice place, isn't it? Ja kuna kooli ümber oli high as hell traataed, siis ega neidis ei lootnudki alguses väga sinna kuskile sissepoole saada. Aga mida meeldivat üllatust, värvake oli lahti. Küllap oli keegi geenius ennast suvetööle suutnud jätta. Või siiski mitte. Lõpetamised olid ammu läbi, mida nad enam suvetööl käivad? Polnudki väga oluline tegelikult. Vaikselt liikus Milena kooli siseparklani, selle äärekivile siis istudes ning õlakotis asuvast suitsupakist ühes suitsu võttes ning tikkudega ka suitsu süüdates. Oh those memories. Nice memories. Kuidagi deja vu tunne tekkis. Mõnus oli istuda seal. Üle pika aja. Lihtsalt istuda, mitte tagasi kooli minna. Hell no. Ülikooli läheb ta aasta pärast üsna tõenäoliselt. Las alg-, põhi- ja keskkool jäägu nendele, kes oma rada veel koolis lõpuni käinud poole, eksole.
Jo juuksed olid, nagu tavaliselt, täpselt nii, nagu need loomupäraselt hoiavad - jubedalt lokkis ja vaevu õlgu puudutavad. Jalas kandis ta musti hipster kontsakingi ja lillemustriga retuuse/pükse. Seljas oli valge maika-taoline särk, kaelas rippus veel üks peaaegu nabani ulatuv kaelakee, õlakutt oli samuti musta värvi. Silmade ees veel ümarad priilid ja Milena Jolene oli oma välimusega ülimalt rahul.

ot: Trey. Ja kuna sa oled linnas ~6aastat olnud, siis me peaks üksteist ideeliselt teadma ka.

Trey astus kooli territooriumil asuvast võimla hoonest välja, seljas lühikesed mustad püksid, mis mõnele inimesele tundusid pigem tumesinised, ning valge t-särk. Jalas kandis mees tavalisi musti plätusi ja üle tema vasaku õla rippus must spordikott, mis andis aimu sellest, et mees oli võimlas sõpradega korvi mängimas käinud. Oli see hoone ju suvel kõigile soovijatele avatud. Mehe tumepruunid juuksed, mis alati sassis olid, olid hetkel kergelt niisked, eks ta oli just dušši alt tulnud. Trey oli rohkem kui üllatunud, kui märkas parkla äärekivil Milenat istumas ja suitsetamas. "Hey, väike Sommers," lausus mees juba kaugemalt. Trey oli nii kindel olnud, et kui näitsik siit mõned aastad tagasi kadus, et ega ta siis enam siia tagasi küll ei tule. Aga võta näpust, ei pühkinudki enda kodulinna tolmu jalgadelt. Trey võttis tüdruku kõrval äärmiselt 'mugaval' äärekivil istet, asetades spordikoti enda kõrvale maha. "Noh, vanemad tassisid su koju tagasi või leidsid ikka ise Tree Hilli jälle ülesse?" küsis Trey, vaadates tüdrukule otsa. Kuigi mees ise ei suitsetanud, siis ei häirinud teda suitsuhais. Eks selline immuunsus teki ikka, kui sa töötad ööklubis.

Milena uuris parajasti pilguga ümbrust, rahulikult tobi tõmmates ja suitsurõngaid puhudes, kui üks tore tuttav hääl seljataga midagi ütles. Teretuse moodi kõlas. Ennast veidike pööranud, et teretajale, kallikesele, pilk ka peale heita. "Oi tervitused, Tree." muigas Millie. Ta oli juba aegade algusest saati Trey'd Tree'ks kutsunud, sest ta oli ausõna alguses arvanud, et see ta nimi on. Niivõrd sarnane kõla. Ja kuna neil on pikkusevahet ka ikka korralikult, siis fit'b see hüüdnimi Trey'le ideaalselt. Kiire pilguga kutti pealast jalatallani vaadanud, muigas Jo vaikselt. Polnud ta ka üldse muutunud. Kuumemaks ainult läinud. Tal võib seal baarileti taga päris lõbus olla, kui ta seal ikka töötab. All those flirting ladies.. ja nüüd, kui ta Ryland' riietust vaatas, siis tabas Jolene ka ära, miks kooli väravake kinni polnud. Õigus küll, õigus küll, spordisaal on ju suurema osa ajast lahti, ka suvel. Et ta seda ei mäletanud. Küsimust kuuldes, turtsatas Milena aga kergelt naerma. "Kui nad mulle mõned kenad vormis mehed järgi oleks saatnud, siis ma võibolla oleks ka sunniviisiliselt tagasi tulnud, aga ma leidsin Tree Hill' täiesti ise üles. Plaanitust küll varem, aga tagasi ma tulin." vastas neidis küsimusele naerusui, seejärel kotist suitsupaki taas välja otsides, selle Trey poole sirutades. Kesteab, äkki on vahepeal suitsetama hakanud. Pakkuda võib ju alati.

Mehe näole ilmus kerge muie, kui ta kuulis seda hüüdnime, mida keegi aastaid kasutanud ei ole. Wonder why...sest selle autor oli arvanud, et peaks maailmale paar ringi peale tegema ja alles siis tagasi tulema. Sellele neiule jäid selle väikelinna piirid ilmselgelt liiga väikeseks, oli vaja ikka enda silmaringi laiendada. Kuigi Trey kahtlustab, et see oli pigem kiusupärast enda vanemate suhtes, et mitte ülikooli minna ja olla nagu kõik teised. "Miks siis plaanitust varem? Kaua sa siis seal väljamaal veel olla tahtsid. Jäi mõni nurgatagune baar avastamata või?" tögas mees, viibates enda mööduvatele semudele, kes peagi sellest samast väravast väljusid, kust Milena sisse oli tulnud. "Suitsu suhtes olen ma veel endiselt puhas poiss," raputas mees enda pead, kui tüdruk talle suitsu pakkus. Kõike muud oli tema organism tunda saanud, aga vot suitsetamist ta ei seedinud.

"Jah, paljud nurgatagused baarid jäid avastamata." kinnitas ta irooniliselt Trey öeldud sõnu. "Tegelikult ma lihtsalt kartsin, et kui ma veel mõnes baaris mingi kakluse suudan korraldada, siis nad loovad mingise ühenduse 'we wanna kill Milena Jolene Sommers' ja saavad mulle riigi parimad palgamõrtsukad järgi." muigas neidis. Tjah, see oli juba ammu teada, et Millie kakleja-inimene on. Aga tema tagasituleku põhjus ei olnud siiski selles. Võib-olla osaliselt, aga mitte päriselt. Raha sai otsa, sest ega Jo seda eriti ei hoidnud, ja paps ei andis vaid tagasituleku tarvis raha. Sendipealt ka veel. Vana ihnuskoi. Ning kui Jeromy suitsust keeldus, toppis Soms paki kotti tagasi, samal ajal tobi õrnalt hammaste vahel kinni hoides. "Ma peaks ainuüksi sinu jaoks viinapudelit kaasas kandma hakkama. Või kanepikomme." lausus Milena naljaga pooleks. Mitte koradgi ei kõlvanud talle suitsetamine. Üksi on ka natuke igav. Kaksi on alati lõbusam.

"Nii et baarikaklused on endiselt teemas, jah? Kas sa Milena Jolene Sommer kunagi rahulikuma elu peale ka kavatsed jääda või ootad ikka seda, et saaks vanglas ka enda elujooksul ära käia," sõnas mees. Sellel tüdrukul on seljataga ilmselt rohkem kakluseid kui mõnel meessoost isikul. Isegi Trey ei ole vist nii palju kakelnud. "Palun, tee seda, aga ma ei garanteeri, et mul neid reaalselt vaja ka läheks," lausus Jeromy. Tema küll aru ei saa, mis on suitsetamises lõbusat. Saad järk-järgult enda kopse mustaks värvida. Sounds like fun? Mitte eriti.

"Baarikaklused on endiselt teemas.." noogutas neidis. Mis selle paari aastaga ikka niiväga muutuda saab? Inimesed ei muutu täiesti randomilt. Küsimuse peale võttis Millie vabaduse mõni minut lihtsalt naerda. Kas ta kunagi rahulikuma elu kasuks ka otsustab, või kavatseb ta ka vanglas ära käia. Damn good question. Nalja nagu ei olnudki, aga Tree suust kõlast see sellegipoolest naljakalt. "Ma.. noh.. maitea.. kolmekümne aasta pärast äkki koon kodus sokke ja loen raamatuid, võimidagi.. ma pakun. Ja vanglasse ei ole mul väga plaanis käia. Nii hull laps ma ka pole. Issi linnapea, japuha.. ta maine langeks kohutavalt. Nii kurb oleks. Ei saaks igale tüütule tattninale enam näkku hüpata, et 'mu isa on linnapea, back off fucker'." rääkis neidis, kui ta rahunenud oli, vahepeal ühe pahvi tõmmates ning selle rääkimise ajal vaikselt välja hingates. Meanwhile sai ka kooli parklasse tuhka raputatud. "Eks näis, eks näis. Alates homsest võtan sinu jaoks pisike viinapudeli kaasa.. et kui me äkki jälle juhtume kuskil kokku, siis sa ei ole nii kurb siin kõrval.." ütles ta, Trey juukseid sasides. Ja tegelikult on nii, et suitsetaja kõrval olemine on kahjulikum, kui suitsetamine ise. Edu, Jeromy.

Kui Milena täiesti randomilt naerma hakkas ei suutnud ka noormees enda naeratust varjata. Milena oli päris mõnus omamoodi isiksus, kellega ei saanud kunagi igav hakata. Ja need radom naermised olid alati teemas. "Nii et kasutad endiselt enda isa nime ära," raputas mees pead, seda ilmselgelt mitte heaks kiites. "Usu mind kurvast on asi päris kaugel. Ja ma nii igaksjuhuks mainin sulle, et kooliterritooriumil on kõigile inimestele suitsetamine keelatud," muigas mees mitte, et ta oleks nüüd uskunud, et Milena enda suitsu ära kustutaks ja ära viskaks. Jamh, passiivne suitsetamine pidi tõesti kahjulik olema, aga siiski ei tõmba tobi sugugi Jeromyt.

Selle kerge noomimise peale tegi Milena sellised suured kutsikasilmad pähe, Tree'd 'nutusilmil' vaadates, tobi nimetissõrme ja keskmise sõrme vahel hoides, käsi põlvele toetunud. "Don't say it like that.. you make me sound like a really horrible person. I'm not a horrible person. Right? I ain't a horrible person. Why did you make it sound like I am a horrible person?" kostus üle Jolene huulte veidi 'pettunud' sõnad. Millie ei ole küll näitlemises väga osav, aga naiseliku omadusena on manipulatsioonioskus hämmastavalt hästi arenenud. Mingine vähene näitlemisoskus käib sellega kaasas. Neidis ei öelnud oma kümme sekundit midagi, vaadates ainuüksi Trey'le oma kutsikasilmadega otsa, huuled värisemas, nagu hakkaks ta kohe nutma. Seejärel pööras Jolene pilgu oma varvastele vaikselt irvitades ning uue pahvi tõmmates. "I love myself. Don't you love me?" ütles Soms naerusui, pilku tõstmata. Ta ei mõelnud nagu love-love in love, aga selline friendly stuff. Tree peaks aru saama küll. Sellest suitsetamise keelust ei teinud neidis väljagi, muie venis ainult laiemaks. "Nagu see mind kooli ajal takistas," vastas ta selle peale vaid. BReaking all the rules, nstuff, that's what Millie does.

"Because you kinda are one horrible person but in a good way if it's even possible," lausus Trey, vaadates näitsikule otsa. Milena näitles tõesti hästi, sest hetkeks arvas mees, et tüdrukule mõjusid tõesti tema sõnad natuke valusalt, aga kus sa sellega. Peagi võis Jeromy veenduda selles, et Millie oli ta lihtsalt hetkeks enda sõrmede ümber keeranud. Ah, ta oli lihtsalt nii võimatu. Selle tüdrukuga ei tea kunagi, kas ta mõtleb midagi tõsiselt või teeb ainult nalja, "Of course i love you.....sometimes," lausus mees alguses sellisel 'awwwil' häälel, kuid siis lisas ta sinne sellisel muigaval pilgu selle 'sometimes'. "Sa oled ikka haige rebel küll," lausus Trey ning nügis näitsikut hetkeks enda õlaga.

"I am, aren't I?" pidi Milena nõustuma, samal ajal nina krimpsutades. What an awful person she is. Ei teagi ise, kas ta nüüd armastab, või vihkab ennast. Kuldne kesktee, I suppose. Armastuse jutu peale lõi neidise nägu särama ning ei kadunud isegi selle 'sometimes' peale. Peaasi, et Tree teda armastaks. Vahest või mitte, aga armastab. "Olen, eks. .. Kuule, sa oled mu isaga lähiajal rääkinud või? Oi, anna talle klaas viskit ja ta võiks tunde sellest rääkida, kui palju peavalu ma talle valmistanud olen. Ja emale. Ja vendi naerutanud, sest neil on huumorisoon. My bros, though." rääkis Jolene, oma tavapärasel lõbusal, ent sellegipoolest rebel toonil, esialgu nügimisest välja tegemata. Seejärel tobi peaaegu lõpuni tõmmanud, jättis ta selle pärast väljahingamist hambu, ning hakkas kahe käega üsnagi õrnalt Trey õlga taguma. "Ega mind ikka ei nügi küll," kostus üle ta huulte veidi üleolev, et sellegipoolest selline lõbus ja sõbralik lause. Playing around. Ega ta kaua oma sõbrakest ei tagunud. Mis ta ikka vaesest Trey lööb? Pärast toda väikest tagumist, tõmbas Millie veel ühe pahvi, selle siis vastu äärekivi ära kustutades. Päkaga pole ta kunagi suitse kustutanud. Liiga ilusad jalanõud for that kind of job.

Trey noogutas taaskord näitsiku kerge mõtiskluse peale. Milena ei olnud otseselt halb inimene, ta lihtsalt nägi ilmselt maailma omamoodi ja seega käitus ta nii nagu tema arvates õige oli. Tegelikult oli Millie üks huvitav tegelane. Sa ei või kunagi teada, kuidas ta millegile reageerib ja kuhu sa välja jõuad, kui sa temaga linna peal kokku saad. Ja just tänu kõigele sellele Trey seda näitsikut siin armastabki. Mitte nagu armastus-armastus, aga sõbra armastus. "Ei ole, aga peaks äkki," muigas mees, "räägin talle mõnest sinu huvitavast seigast. Peaks kindlasti huvitav vestlus tulema," lausus Jeromy ja järgmine hetk kasutas väike Sommers teda juba poksikotina. Nice. See on ilmselge näide, et sa ei tea, kuidas ta millelegi reageerib. "Ouououu, ma just ütlesin, et armastan sind ja juba sul rusikad käivad," raputas Trey pead, lükates näitsiku käed endast eemale.

"Ei, jumala eest, ära mu isa juurde küll mine. Eriti veel mu seikadest, millest tal ilmselt õrna aimugi pole, rääkima. Milena isa on buzy as fuck. He wouldn't appreciate your visit." vuristas Milena kiirelt, olles veidi ehmunud. Ta tõesti arvas, et Trey seda teeb. Ta on nii kuradi lähedal on igasuguste vahvate vigurite tõttu sellele, et ta kodust välja visatakse ja pärandist ka ilma jäetakse. Tree, stay the FUCK AWAY from Milena's daddy. "Trey kardab tüdrukult peksa saada, jah? Ah?" lausus Jolene, esitades noormehele 'väljakutse'. Võiks ju natuke naljaviluks kuskil maadelda. Kuna Jo asja tõsiselt ei võta, siis saaks ta pikema jututa küll pähe.. butwell.. it would be fun anyway.

Nii et rebelist peretütar ei olegi kõiki enda hulle seike vanematele nina alla hõõrunud, vaid hoopis enda teada jätnud. Ilmselgelt ei ole Trey elu sees linnapea jutule läinud. Eriti veel sellepärast, et rääkida Milenast. Tüdruk tegelegu enda perega ise. "Kuule sinusuguselt metslaselt peaks igaüks kartma peksa saada," turtsatas Trey. Tal oli ilmselt rohkem kaklemiskogemust kui sellel tüübil siin. Ja kas sa siis ei tea preili, et naisi ei ole ilus lüüa? "Niru võid sa välja näha, aga hullud on alati ohtlikud olnud," muigas Jeromy.

ot: my avatar and I share the emotion about your avatar..

"Metslane? Ma olen sul mingi metslane? Tahad ma hakkan praegu metslaseks, ah?" lausus Jo ähvardavalt, ent nii tema hoiakus, toonis kui ka näoilmes oli näha rohkem mängulisust, kui ähvardamist ennast. Janoh, eks see oli sortof perekonna viga ka, et Milena on selline nagu ta on. Ja mis puutub naiste löömisse, siis ega see igaüht ei huvita. Kuigi ega mehed, kes naisi löövad, ei ole tõesti suuremat mehed. But Millie has much more fun with them. When she's drunk and wants to get in a fight. "Vot kus nüüd alles ütles.." lisas ta Tree viimase lause peale, moss-moss näo ette tehes.