I am Sitting in Sunshine

Sellel kuuenda juuli keskpäeval istus Lizard Karen's Cafe ees ühe välilaua taga. Tema juuksed olid kõigest paar päeva tagasi värvitud heledamaks ning neisse lisati pikendused. Tema juuksed olid nüüd kuskil helepruuni ja blondi piirimail, jättes kohati isegi halli või hõbedase tooni tunde. Tüdruk ei oleks kunagi arvanud, et ta enda juukseid heledamaks värvib, aga võta näpust. Näitsikuga toimusid hetkel suured muutused. Lisaks sellele ei kandnud ta enda tüüpilisi ketse, teksasi ja t-särki, vaid ilusat lillelist suvist kleiti. Kaela ümber oli tal mõnus õhuline beez sall, mis läks kokku sama tooni gladiaatoritega. Ja ühe käe ümber oli tal hulgaliselt erinevaid võrusid. Ning tema kõrval toolil oli üks kena lõheroosa kott. Lähemal uurimisel oleks inimesed märganud ka seda, et tema tavaliselt mustaks võõbatud nii varba kui ka sõrme küüned olid seekord lõheroosad nagu tema kott. Mõned kuud tagasi ei oleks ilmselt keegi osanud arvata, et nad näitsikut niimoodi Karen's Cafe ees istumas näevad. Tüdruk sõi enda tellitud toorjuustu sidrunikooki ning jõi selle kõrvale jäätisekokteili, lugedes samal ajal enda ees laual lahti olevat raamatut, mis nägi üsna vana ja kulunud välja. Lizard oli selle paar päeva tagasi tööl olles Book Nookist leidnud.

Outfit

OT: VABA!!!

Hommikupoolikul oli Luke hoidnud Shane'i, kuna Lexyl oli olnud asjaajamisi. Ta ei olnud enam kindelgi, kas neidis käis veel tööl või mitte. Vanemad saatsid neile iga kuu suure summa raha, millega oleks ära elanud, aga mõnel meist on kinnisidee omada oma taskuraha. Nagu Lexy. Vanemate rahaga sai kõik majaga seotud kulud makstud, kuid sellegipoolest oli vaja lisaraha. Ja peale paaritunnist lapsehoidmist oli Luke'l tööintervjuu. 'Me võtame teiega ühendust' intervjuu lõpus ei olnud siiski väga lootustandev. Teel koju astus kutt läbi Karen's Cafest, et pisut süüa, kuna plaanis hiljem skeiti minna. Ehk siis kodust läbi, rula kaasa ja kohe skeiti - muu jaoks, nagu söömine, polnud vaja aega jätta. Ta tellis endale caesari salati ja segumahla selle kõrvale. Mees õngitses teksapükste tagataskust kulunud välimusega rahakoti, maksis enda tellimuse eest ning seejärel kästi tal lauda istuda. Luke viskas pilgu üle kohviku ning esmapilgul poleks ta Lizzie't ära tundnud, kui ei oleks neidist mõnda aega silmitsenud. "Hei Liz. Ma poleks sind peaaegu äragi tundnud," sõnas Luke kerge muigega. Neidis nägi teistsugune, kuid alati ilus välja. "Võib ühineda? Ma tellisin just."

Lizard oli täiesti raamatusse süvenenud. Kui esimesed lehed läksid tal aeglaselt, siis nüüd ta lausa neelas lehti. Raamat oli lihtsalt nii huvitav. Tüdruk oli justkui hoopis mujal maailmas, kuigi ta istus Karen's Cafe välilaua taga keset Tree Hilli väikelinna. See tõttu, kuuldes enda nime, läks natuke aega ennem kui Liz enda pea raamatu kohalt ülesse tõstis ja noormehele otsa vaatas. "Hei, Luke," lausus tüdruk kui oli rääkija teisteist inimestest eraldanud ja tuvastanud. No, seda poissi ei olnud ta juba ammu näinud, aga muigu heameel on alati kui vanu tuttavaid näed, "tundsin lihtsalt, et oleks aeg natuke muutusi teha ja enda sisemisel tüdrukul ka särada lasta," muigas neidis. Kõik vist Tree Hillis teavad, et ta on pigem poisilik kui neiulik. Ta on alati koos poistega tänaval mänginud selle asemel, et kuskil nukudega mängida. "Jah, muidugi," noogutas Lizzie ning tõstis enda koti toolilt enda tooli külge. Otsinud sealt välja järjehoidja, asetas ta selle raamatu vahele. Ja siis kadus see imeline raamat kotti. "Ja räägi mulle nüüd, kuidas on juhtunud see, et pärast sinu lõpetamist oleme me niiiii vähe kokku saanud?" uuris näitsik lõbusal muigel.

"Üllatav, kuna ma pole sind varem näinud muudatusi tegemas. Aga sa näed endiselt kena välja," sõnas Luke muigega. Eks talle meeldis taolisi kommentaare jagada ning see oli tõsi. Kutt võttis istet toolil, mille Lizandra oli tema jaoks vabaks teinud. "Ma vist segasin sind.. On muidu huvitav raamat?" uuris Luke. Ta ise armastab krimiraamatuid lugeda. Või üldse kuritegevusega seotud. Sellised draamarohked raamatud mehele peale ei lähe. "Mul on tunne, et sa oled ise minu eest end peitnud," vastas Luke ning naeratas hetkeks. "Me oleme mõlemad ilmselt üsna hõivatud olnud," lisas ta seejärel. Kutt oli ise varem tööl käinud ning hetkel otsis töökohta. Samas polnud tal õrna aimu, millega Lizza tegelenud oli. Nad vahetasid paar sõna neidise lõpetamisel, kuid see oli ka kõik. Nüüd oli võimalik rohkem rääkida. "Millega tegelenud oled siis?"

"Aitäh," sõnas Lizard naeratades. Tegelikult ta tundis end ka üllataval kombel pärast neid muudatusi ilusana. Mitte et ta ennem oleks arvanud, et ta on kole või midagi, aga ta lihtsalt tundis ennast kuidagi naiselikumana ja enesekindlamana. Oligi viimane aeg sellest lapsepõlve poisilikkusest lahti saada. "Selles suhtes sa kindlasti segasid mind, et mul oli tõesti väga huvitav raamat käsil, aga vanu sõpru on alati heameel kohata. Seega pikka viha ma ei pea," turtsatas näitsik ja naeris pisut. Luke'il oli ilmselt õigus, kui ta ütles, et Lizzie on ise ennast tema eest peitnud. Seda muidugi mitte sõna otseses tähenduses, aga kaudselt. Pärast Danieliga käima hakkamist oligi lihtsalt näitsiku elus üks inimene ja see oli Daniel. Kõik teised olid ülearused. Tüdruk sai sellest muidugi alles siis aru, kui suhe läbi sai ja karm reaalsus pähe lõi, et kõik tema sõbrad on temast nii kaugele jäänud. Õnneks on ta nüüd hakanud rohkem sõpradega kokku sama. Näiteks Alex pidi millalgi tema juurde sattuma. "New Yorgis käisin ma juba enne lõpetamist ja sellest ma vist sulle juba rääkisin. Aga ma saatsin Joe(vend) ära. Ta läks nüüd Euroopasse õppima, aga seda ma ka mainisin sulle juba. Aga pärast seda oli põhiliselt töö. Ja mu vanaisa suri ära nii et ma tegelesin matustega. Arstid ütlesid juba talvel, et me peaks ennast selleks ettevalmistama, seega ei olnud see väga suureks üllatuseks, aga valus siiski," sõnas näitsik ja võttis lonksu enda kokteilist, "tegelikult ma tegin korteris suurpuhastust ja ma otsin kedagi, kes tahaks mulle korterikaaslaseks tulla. Kui sa tead kedagi, kes endale kohta otsib, siis võid neile mu numbrit jagada," lausus Lizard. "Ja mida sina terve see aeg tegid. Otsid ikka tööd?" uuris Liz, sest Luke oli talle seda maininud lõpetamisel.

"Ma arvan, et sul on piisavalt aega seda raamatut lugeda. Võid vahelduseks vanale sõbrale keskenduda," vastas Luke muigega. Kutt oli kuulnud jah, et Liz on koos Danieliga ning veetnud temaga enamuse oma ajast koos. Ja siis toimus valus break-up. Väike linn, jutud liiguvad kiirelt. Luke otsustas, et on parem seda mitte mainida. Võib Lizandrale valus teema olla. "Tunnen kaasa sinu vanaisa pärast," sõnas Luke. Mehe isapoolne vanaisa oli surnud ja vanaema veel elus, kuid ta ei suhelnud naisega eriti. Emapoolseid vanavanemaid pole kutt kunagi kohanud. Neil pidavat Itaalias päris kiire elu olema. "Oh, ma tuleksin vabalt. Siis ei ajaks Shane enam mind öösiti või varahommikuti üles enda lõugamise ja lõhkumisega. Saaks üle pika aja lihtsalt magada," seletas Luke. See variant talle ülimalt meeldiks. "Aga mul on suur maja. Kui sind lapse pidev nutt või vahel isegi lapsehoidmine ei sega, võid kasvõi minu juurde kolida, kui sa endale korterikaaslast ei leia. Siis on vähemalt seltskond, kellega elada, ja loodetavasti ikka meeldiv seltskond. Ma olen kindel, et Lexyl poleks selle vastu midagi," pakkus Luke. Liz oli tema juurde alati teretulnud. "Ja, otsin ikka veel tööd. Poleks arvanud, et uue töökoha otsimine nii raskeks kujuneb. Samas pole ma ise eriti püüdnud seda leida.." tunnistas ta. Alati oli parem end lihtsalt vabaks lasta, aga siis kaob see isu töötada ja tekib laiskus, millest on raske lahti saada. "Muidu olen niisama suve ja elu nautinud. Nii nagu peab."

"Aitäh," lausus Liz vaiksel pominal. Ta oli juba harjunud neid 'tunnen kaasasi' saama ja ta lihtsalt vastas neile juba ilme mõtlemata. Olnud hetke veel selles kurvas meeleolu, tõstis näitsik enda rohelised silmad tüübile ning naeratas laialt, "tule aga, sinuga ei hakkaks mul ilmselt igav ka," sõnas tüdruk. Luke'iga korterit jagada oleks ilmselt paras challenge. Aga nad saaksid hakkama küll. "See on väga ahvatlev pakkumine, aga mulle meeldib see korter. Ma olen seal praktiliselt ülesse kasvanud. Seega pean ma kahjuks su pakkumise tagasi lükkama," manas näitsik hetkeks enda näole pisikese kaardus moss-suu. Pistnud paar lusikatäit kooki endale suhu, jõi Liz enda kokteili, mis siin välja päikesekäes juba soojaks tahtis minna. "Kui sulle barman'i amet vastumeelne pole, siis mu sõber just andis enda töökoha Green Poison Bar'is ära. Ta läheb sügisest New Yorki. Seega mine vaata GPB'sse kui huvitatud oled. Ja muidugi minu armas Book Nook, siis ei oleks mu töö võibolla nii igav kah," turtsatas neidis. Viimasel ajal oli seal nii vähe kliente lihtsalt. Inimesed ei väärtusta enam raamatuid, vaid tahavad otse arvutist lugeda. Luke meelitaks kindlasti kliente kohale. "Isegi mina olen see suvi päris tihe rannakülastaja olnud," muigas Liz.

"Sa ei kujuta ette, kuidas ma tahaks sinu pakkumisele hetkel jaatavalt vastata," muigas Luke. Shane oli tegelikult väga tüütu laps, täpselt nagu ta emagi. Aga ta ei saa Lexyt üksi jätta. Tüdruk oli siiski tema õde ja vajas lapsega palju abi. "Kahju, kuid pole hullu," sõnas kutt, manades hetkeks ette kurva näo, mis asendus hetke hiljem lõbusa muigega. Ettekandja saabus viimaks tema salati ja mahlaga, pomises 'head isu' ja jalutas siis kiirelt minema. "Baarman oleks üsna hea amet juba. Seega ma võin Green Poison Bar'ist lähiajal läbi astuda," vastas Luke, võttes esimese ampsu enda salatist. Caesari salat oli üks tema lemmikuid. "Book Nook.. ma ei mõista, kuidas sa seal üldse töötada suudad. Põhimõtteliselt istud ju päevad läbi ja ootad külastajaid, erilist tööd ei olegi?" uuris kutt, "aga kui ma GPB's endale tööd ei saa, võin Book Nookist läbi astuda ja töökutsele vastata." Tegelikult poleks tal midagi seal töötamise vastu. Ei peagi koguaeg niisama istuma, kui Liz ka seal on. Pealegi, on seal terve hunnik raamatuid, mida vahelduseks lugeda. "Ma olen päris palju rannas käinud. Enamasti surfanud, kuna lihtsalt päikese käes istumine pole minu cup of tea," vastas Luke naeratusega. Ujunud on ta ka palju. "Kui tööd ei oleks, käiksin ilmselt paari nädala jooksul New Yorkis ja Iirimaal ära. Aga selleks oleks vaja pisut raha ka enne koguda."

"Suhteliselt," noogutas Lizard naerdes, "noh, istud niisama ja raha tilgub. Tegelikult ma loen seal raamatuid ja tegelen enda asjadega põhiliselt. Nagu chill aeg, ainult et sa saad selle eest raha ka. Mitte muidugi üüratult palju, aga parasjagu," seletas tüdruk lõbusal ilmel. Mõni inimene ütleks, et ta raiskab seal ainult aega, teine jälle, et tal on nii hea lihtne töö. Liz ise ei teagi, kas ta armastab või vihkab seda. On päevi, kus ta läheb rõõmuga tööle. Enamasti siis kui tulevad uued raamatud, sest siis saab ta endale huvipakkuvad teosed kõrvale tõsta. Samas on päevi, kus ta on juba pahases tujus tunde enne tööle minemist. "Väike seltskond kuluks Book Nookis küll ära ja noh uusi klienet oleks ka vaja. Sa suudaksid neid meile kindlasti juurde tekitada," muigas Lizard ning jõi enda kokteili. "Niisama päevitamin ei paku ka mulle erilist pinget. Aga mulle meeldib võrku mängida. Kui on mõnus rahvas, siis võiks seda lausa tunde teha," rääkis näitsik, tõmmats käega läbi enda heledate juuste. Palav oli. "Ma küll just tulin New Yorgist, aga ilmselt lähen veel enne kooli algust tagasi. Kes teab, äkki trehvame samale lennule, kui sa enda pileti raha kokku saad," sõnas Liz. Viimase hetke piletitega võis mõnikord imesi teha. Ei lähegi nii palju raha kui arvatakse.

"Tegelikult oleks mõnus keset tööpäeva, kui kliente ei ole, lihtsalt mingit raamatut lugeda. Ei pea raamatut ostma, vaid saab üsna tasuta lugeda ning saab raha ka veel selle eest," muigas kutt ja võttis ampsu salatist. Tegelikult päris raamatu lugemise eest ei saanud, kuid see oli lihtsalt boonus Book Nook'is töötamiseks. Ta oli ju sõltuvuses krimiraamatutest ja -sarjadest. Luke'l oli küll plaanis ülikooli juurat õppima minna, kuid kaalub juba, et võiks kriminalistika valida. "Ma arvan, et tüdrukud sinna raamatuid ostma väga ei satu just selle pärast, et ma seal töötan. Võib-olla oleks rohkem külastajaid, kuid sisseoste nad ilmselt ei teeks," märkis Luke. "Võrk on üks minu lemmikuid ka," sõnas ta, "kunagi sai palju mängitud, nüüd olen rohkem surfile üle läinud ja võrgule võõraks jäänud." Noormees noogutas tüdruku jutule kaasa. "Ma olen üsna kindel, et saan. New Yorki oli mul plaanis tegelikult lihtsalt puhkama minna, kuna pole seal palju käinud. LAs käisin just eelmine aasta," seletas Luke. Iirimaale tahtis ta ju perele külla minna. Siis peaks Lexy ka kaasa võtma.

"Jah, nii see enamasti käibki," muigas Lizard, kellele meeldib samuti lugeda, aga ta loeb igasuguseid raamatuid. On hetki, kus ta loeb reisiraamatuid, siis jälle romaane, siis draamat, siis sootuk luulet või näiteks krimi nagu Luke. Kõik olened tujust ja olukorrast. "Mnjah, võibolla. Tänapäeva noored ei viitsigi lugeda enam," sõnas tüdruk kerge grimassiga. Kurb. Aga tänapäeval on lihtsalt nii palju muid võimalusi enda lõbustamiseks. "Surfata ma ei oska," raputas näitsik pead, "olen paar korda proovinud, aga see ei ole väga minu jaoks. Ma jään ikka enda rula juurde," lubas Lizzie. "Ma ei olegi kuskil mujal käinud," turtsatas tüdruk. Ta ei käinud väga tihti Tree Hillist väljas.

"Tõeline mugavus töötajate jaoks," märkis kutt. "Arvuti ja telekas on võimust võtnud. Saab piraatlusega tegeleda ning filme alla laadida. Pole raamatuid enam vaja. See, kes loeb, eelistab lugeda kuskilt tahvelarvutist või eBookist," rääkis Luke. Neid lugejaid noorte hulgas pole enam palju jah. "Ma olen vabal mitme hobiga saanud tegeleda. Nagu näiteks rulatamine. Aga ma pole sind skeidis üldse näinud. Satume vist päris erinevatel aegadel sinna," seletas ta muigega. Oli võimalik, et Liz sõitis üldse kuskil tänavate vahel. Ja Luke ise ei sattunud ka väga tihti skeiti, oli pigem lapsehoidmisega ametis. "Küll jõuad," nentis ta. "Niisiis. Räägi mulle oma suveplaanidest. Plaanid ainult töötada ja siis koju? Niisama puhata?"

"Ma ei ole viimasel ajal palju skeiti sattunud. Ja, ma ei tea, mulle meeldib vahepeal isegi tänavatel rohkem sõita, aga siis peab muidugi arvestama sellega, et mõned vanemad inimesed ei tolereeri seda eriti," muigas Liz, mõni on isegi kutsunud politsei, et teda n-ö korrale kutsuda. Isegi rulaga tänaval sõitmine võib tänapäeval inimestele ette jääda. "Ma ei tea....," sõnas tüdruk raske ohkega, langetades enda pea ning silmitsedes lauldlina. "Ma teen lihtsalt seda, mis mulle pähe tuleb," lausus Lizard, "aga jamh, enamast töö ja puhkus," naeratas tüdruk ning tõstis klaasi suule, et enda kokteili juua. "Kuidas Lexyl ja Shane'il läheb?" uuris näitsik, "ma ei ole neid ka päris pikka aega kohanud," tunnistas Lizzie.