no bootybreak

Milena mäletas aegu, kui ta väikse lapsena laohoonete juures trollas. Võinoh, see oli ka nii, et ta kuskilt kaugelt piilus ja mõtles, kui lahe seal olla oleks, aga kunagi ei olnud julgenud päris lähedale minna. Eriti juttude pärast, et seal mingised gängid on. Ega Millie suuremaks kasvadeski sinna vanade laohoonete juurde väga tikkunud. Ta võis jube tuulepea olla, aga gängid on temas alati mingit.. mingise ohualarmi tööle pannud. Isegi, kui see on rohkem nagu mingine sõprade punt, kes ennast gängiks kutsuvad. Ja seetõttu on praegune kord ja esimene, kogu selle 20aasta jooksul, kord, kui Jolene sinna päris ligidale uudistama läheb. On vast aeg ka. Varemed, andshit. Siin oleks lahe as hell mingit photoshoot' korraldada. Aga praegu jääme lihtsalt jalutamise juurde. Ennast ühe madalama müüri peale istuma sättinud, oli jube tahtmine tobi ette panna. Ent mis oli tühi, oli suitsupakk. Whoops. Mis seal siis ikka, saab ka selleta. Viimasel ajal ongi suitsupakid ohtlikult kiirelt tühjenema hakanud. Ühe inimese kohta.

ot: le gorgeous teacher

Thomas ei mäletanudki, millal ta viimate vanade laohoonete juures jalutamas oli käinud, kuid täna oli ta kohal. Tee viis mehe nende juurde, mitte et ta ise oleks tulnud mõttele kohta külastada. Sellega seosed kerkisid silme ette vanad mälestused ajast, kui noor Tom ise siin ringi hängis koos teiste omasuguste pubekatega. Nooruspõlves oli ka Thomas gängijõmm, kes vanematele palju muresid valmistas. Ilmselt olekski ta täielikult halvale teele läinud, aga mehe päästis suhteliselt range kasvatus ja koerustükkidele järgnenud karistused. Nüüd oli ta aga jälle siin, silmitsemas paika, mis oli kümne aasta eest veel mehe teine kodu. Aga äkitselt tabas Thomase pilk kellegi müüri peal istumas. See keegi oli kahtlaselt sarnane mehe endisele õpilasele ja linnapea tütrele. "Keda siin ka näha võib... Kas sa ei peaks mitte kusagil kaugel olema?" küsis Thomas, olles neidisele lähemale kõndinud.

Milena oli suhteliselt omais mõtteis, kui ta järsku kellegi häält kuulis. Otseloomulikult võis näha Millie't võpatamas ning hetke pärast kostus üle ta huulte ka: "Mh?". Asi ei olnud selles, et ta poleks küsimust kuulnud või sellest aru saanud. Lihtsalt selline automaatne refleks, võimidagi, kui Jo esimese hooga küsimusele päris pihtsa ei saanud. "Surprise-surprise, mister teacher." lausus neidis lõbusalt vastuseks. Lil Soms oli küll vaid lõpuklassis Thomase' õpilane, ent siiski-siiski. Kusjuures, õpetaja Lafferty oli üks väheseid, kelle tunnid Milena vait ja paigal püsis. Reeglina. "Plaanide järgi peaks ma tõesti veel kusagil kaugel olema, ent siin ma olen. Kodulinnas tagasi, nstuff." täiendas Jolene oma vastust mehe küsimusele. Kuigi aastaid tagasi oli neil rohkem selline õpilase-õpetaja suhe, aga mitte midagi rangelt formaalset.

"Ma vabandan, et niimoodi ootamatult ligi hiilisin," mainis Thomas, et talle polnud see võpatus märkamatuks jäänud. Mees taipas ise ka alles liiga hilja, et Millie ka laohoonte juures oli. Ja siis ta arvas, et neidis on tema tulekut juba kuulnud. Sealt ka kõnetamine. "Oli ka põnev reis?" tahtis mees teada. Midagist ta teadis, sest väikelinnas olid jutud kiired levima, kuid Thomas polnud kindel, kas nendel juttudel tõepõhi all oli või mitte. Milena oli kooliajal üks neist õpilastest, kes Thomasele väga hästi meelde jäi. Paljud kolleegid olid maininud, kui kasvatamatu jõmpsikas linnapea tütar oli, kuid füüsikas pidas ta imekombel end üsna kenasti üleval. Kui Thomas aga kunagi nalja pärast Milenalt küsis, miks ta tema tunnis nii korralikult käitub, sai ta neidiselt vägagi vaimuka vastuse, mida mäletab siiani.

"Don't apologize, mate." naeratas neidis sõbralikult. Ikka juhtub. Pealegi, miks peaks Milena oma kena endise füüsika õpataja peale nüüd järsku pahane võimidagi olema, et too ta võpatama pani? Lihtsalt väike refleks ootamatu peale. "It sure was." muigas Millie veidike kavalalt vastuseks. "Kahe aasta jooksul sai palju põnevat ära nähtud ja palju mitte nii põnevat ära korraldatud." lisas Soms oma jutule lisaks. Loodetavasti ei pea ta midagi täpsemalt rääkima hakkama. Ta on kõigestj uhtunsut juba nii-nii palju rääkinud. Muutub endale juba tüütuks. "Ja ma eeldan, et need kaks aastat teile koolis väga halastanud pole, ega?" uuris Jo muige saatel. Kool ja halastab? Mis ajast? Ja mis puutub sellesse vastusesse, siis kõlas see umbes nii, et 'because fuck you, that's why, mister. Nimelt on mul plaanis tuumafüüsikuks hakata ja ma eeldan, et kui ma siin samapalju ringi jobutaksin, kui enamustes tundides, siis saaks minust ennem paadialune, kes teid stalkiks ja rahaks anuks, kuiet tuumafüüsik'. Väike naerupahvakas klassis ja Milena oli endaga väga rahul.

"Ma olen harjunud ennast viisakalt üleval pidama ja sellest ka käitumine," selgitas Thomas. Just oma käitumisega pidi ta õpilastele eeskujuks olema, kuigi Milena puhul polnud see enam nii vajalik, kuna teda ei saanud enam oma õpilaseks nimetada. "Vähemalt oled nüüd tagasi. Ma olen kuulnud nii palju selliseid jutte, nagu sa olekski kavatsenud sinna päriseks jääda, kus iganes ka olid," rääkis Tom, mida ta kuulnud oli, aga ei laskunud detailidesse. Midagi rohkemat ta pärima samuti ei hakanud. Kui neidis tahab, räägib ta ise sellest. Mees turtsatas selle peale, kui Milena kooli kohta küsis. "Ei ole midagi hullu. Kui ma sinu ajal juba hakkama sain, saan ka edasipidi."

"Ehehee.. Kesiganes need jutud lahti lasi, nende kahjuks olen ma tagasi. Te ei saa minust veel siin niipea lahti. Ja see kus iganes on terve maailm. Ameerika, Austraalia, Aasia, Euroopa.. Aafrikasse ei jõudnud." vastas ta kergelt naerdes. Oijah. Täitsa lõbus ju. Oleks huvitav tegelikult teada, kui palju neid 'Milena is gone forever' jutte üldse liikus? Ja millest need üldse rääkisid? Milena abiellus mustanahalisega ja sai triljon last. Milena leidis endast vaevu pikema kuti ja armus ära ning jäi Aasiasse. Milena ei suutnud vastu panna Austraalia kuttide aksendile ja jäi nende juurde. Mõni selle kohta ka liikus, et Millie mõne tsikiga taas sebima hakkas? "Ole nüüd, ma ei muutnud su elu ju põrguks kooliks. Istusin ilusti paigal ja tegin näo, et kuulasin. Most of the times." lausus Jolene veidi pettunult, nagu oleks teda just solvatud. Like, srsly, ta oli füüsika tunnis üks korralikumaid õpilasi ja 'kui ma juba sinuga hakkama sain, saan ka edaspidi'. Neidisel olid tõesti oma ups and downs, aga valdavalt oli lil Soms siiski korralik õpilane.

"Mina pole terve elu jooksulgi nii palju reisinud, kui sina paari aastaga," ütles Thomas muiates. Tema oli paar korda Ameerikast välja saanud ning isegi soojal maal käinud, aga sellega asi ka piirdus. Thomas polnud väga reisiinimene. Või oli viga selles, et tal puudus kaaslane, kellega reisima minna... "Ma tean. Liialdasin natuke. Tegelikult olid sa tõesti päris korralik, kui mõne teisega võrrelda," nõustus Thomas. Selle 'hakkama saamisega' pidas mees rohkem silmas tõsiasja, et kolleegide jutu järgi oli Milena mitmes teises tunnis vägagi rahutu käitumisega, aga füüsikas meenutas pigem eeskujulikku õpilast. Ühest äärmusest teise.

Palju Milena'l ja Thomas'l vanusevahe oli? Seitse aastat. Ei ole ju väga suur. Ja kuni kaks aastat tagasi polnud Millie oma kodulinnast väga kaugemale saanud. Võibolla nii palju, kui klassiga kuskil käima pidi, aga see ei lähe väga arvesse. Need olid igavad reisid. Ja reisikaaslane on alati tore, aga Lena sellest eriti ei hoolinud. Talle meeldib rohkem üksi reisida. Seltskond oleks olnud tõenäoliselt parem, aga tujurikkujaid ta endale küll kaasa ei taha. "See 'natuke' tegi mu kurvaks. Ma olin füüsikas äärmiselt korralik. Inglise keele õpetaja vihkas mind ilmselt kõige rohkem." rääkis neidis. "Anywhoo, kuidas sul üleüldiselt vahepeal läinud on?"