Party Time!

Kuulnud, et kuskil toimub pidu, otsustas ka noor Alena kodust minema hiilida. See oli vist mingi Jessica koolikaaslase sünnipäev, aga Alena teadis, et peab seal olema. Too bad, et ta ise oma 15.sünnipäeva ei viitsinud väga pidada...pealegi keda tal kutsuda oleks, kui kõik ta sõbrad New Yorgis on? Riietunud roosasse ja jätnud enda blondid juuksed ilusti lahti, tungiski ta peole. ,,Ma kuulsin, et siin peetakse sünnipäeva!" hüüdis ta üle ruumi. ,,Sünnipäevalaps, aeee, tule nüüd välja!"

"Ei hakka, ei hakka. Mul on Alex ja mul tõesti ei ole plaanis seda suhet kuidagi ohtu seada," sõnas Liam, võttes enda sõnade kinnituseks ühe suure lonksu alkoholi. "Kuule, millal mul seda ei ole?" esitas noormees küsimuse, "minu toas, tead küll kus, võid alla tuua," sõnas Liam semule. Viinud hetkeks enda sinised silmad rahvale ringi liikuma, märkas ta palju kenasi tüdrukuid, kuid seda ühte veel näha ei olnud. Ju siis oli endiselt köögis.

"Hohohooo," sõnas Zac teeseldud imestusega, "ja ma arvasin, et ma ei kuule sellised sõnu sinu suust mitte kunagi. Tundub, et meie poissmees on viimaks a r m u n u d," noris noormees, patsutades sünnipäevalast kergelt irooniliselt õlale. "Eks ma siis toon selle alla," noogutas ta tõsisemalt natuke. "Ja pärast seda otsin ma endale midagi normaalset juua," lausus Zachary ning ajas end diivanilt püsti.

"Kuule. Ma sinu asemel oleks üldse tasa," lõi Liam vastu sõbra õlga ning tõusis diivanilt püsti, kui Alena kohale ilmus. Jah, teda tundsid vist tõesti kõik. Ja enamus leidsid, et ta on üks tüütu plika, kes tahab liiga kiiresti suureks kasvada. "Hey, Alena, sa võid siia tulla," lausus Liam, viies enda sinised silmad tüdrukule, kes eemal seisis. Zachary sõnade peale, et ta läheb toob kanepi alla, noogutas Liam lühidalt. "Otsi jah endale midagi juua, sa räägid liiga kainet juttu," turtsatas Liam, kadudes pead vangutades rahva sisse.

Alena naeratas laialt ja sammus siis Liami juurde. ,,Kus sünnipäevalaps siis on?" küsis ta. Ta oli liiga blondiin, et mõista, et seisab tema ees. Ta arvas, et sünnipäevalaps on ikka eemal, sest tema kutse peale ei tulnud ta Alena juurde. Vahet pole, huumorit hakkab vähemalt saama.

Ega mõistus pole oma teha. "You are standing right in front of him," sõnas Liam tüdrukule laia muigega. Asetanud käed rinnale risti, muheles ta kergelt. "Noh, kas vanemat õde või venda ei olegi kaasas või?" uuris korvpallur. Tegelikult see, et Alena siin oli, andis pidutsejatele vaid lisa mure, sest tegu oli siiski neist viis või neli aastat noorema tüdrukuga.

,,Palju õnne," ütles Alena ja kallistas kõvasti Liamit enne, kui kingituse üle andis. ,,Ah...eiei, mina ei tea, kus nad on. Äkki nad on ka, aga ma ei näe neid," vastas blondiin siis sünnipäevalapse küsimusele. Alena igatahes lahkus viimasena kodust ja niisiis ei tea ta oma vendadest-õdedest midagi.

Liam võttis kallistuse ja kingituse vastu. Asetades selle elutoas olevale riiulile. Küll tal on hiljem aega nendega tegeleda. "No, head peo jätku sulle siis. Mul on vaja kedagi ülesse otsida," lausus noormees, naeratanud kergelt Alenale, keeras ta näitsikule selja ning jalutas läbi rahva kööki, saades tee peal hulgaliselt õnnitlusi ja patsutusi enda õlgadele. Viimaks rahva eest tühja kööki pääsenud, muheles ta endamisi, jalutades vaikselt Lexi seljataha ning asetades enda käed ümber tüdruku. "Kuule, sa rahva sekka ei tahaks minna?" küsis poiss, vajutades tüdruku kaelale õrnu suudlusi.

Alexi rohelised silmad jälgisid enda ees olevat kahte suurt taldrikut, mis olid täis erinevaid suupisteid, mida ta oli viimased kümme minutit teinud. Asetanud noa kraanikaussi, tõstis neidis õllepudeli suule ning jõudis võtta vaid ühe lonksu, kui ta korraga tundis Liami käsi ümber enda. Naeratanud õrnalt, pani ta pudeli tagasi tööpinnale ning pööras ennast ümber. "Juhul kui sa jätkad minu hellitamist sellisel viisil, mis sul hetkel käsil on, siis ma jääksin parema meelega siia," lausus Alex vaikselt. Tema pea vajus kergelt kuklasse ning neidise silmad sulgusid. Iga poisi suudlus tema kaelal jättis maha pisikese suriseva laigu, mis tõi õrna kananaha tema kätele.

Liam lõpetas viimaks suudlused ning toetas enda lõua tüdruku õlale, silmitsedes näitsiku ees olevaid taldrikuid, millel olid isuäratavad suupisted. "Mina ka," muigas noormees, "aga me peaksime siiski teiste juurde tagasi liikuma. Nad ju ometi tahavad näha seda eriti ägedat sünnipäeva last," turtsatas Liam, sest enamus külalistest ei tundnud teda absoluutselt. Ja mõnda ei olnud noormees enda elu jooksul varem näinudki.

Zac jalutas ülesse Liami tuppa ning leidis sealt soovitud kraami väga kiiresti ülesse, surudes koti kanepiga teksade taskusse. Eks nad ole Liamiga ka varem koos kanepit tarvitanud. Ühe suitsu tegi noormees kohe ära, liikudes selleks välja rõdule. Sealt ookeanit silmitsedes, suitsetas ta aegamööda, mõlgutades omi mõtteid. Kuskil viisteist minutit hiljem jalutas Zac juba alumisel krorusel ringi, pilk otsimas tuttavaid nägusi.

Ka Stephen oli kutse peole saanud ning otsustas mingiks ajaks läbi hüpata. Kui kauaks ta siia jääb, seda kutt hetkel veel ei teadnud. Eks oleneb kõik ikka seltskonnast ja sellest, mis peol edasi saama hakkab. Riietunud oli ta musta, nagu kutile juba tavaliseks saanud, kui ta seltskondlikel üritustel käib. Andnud sünnipäevalapsest tiimikaaslasele õnnitlused ning kingituse üle, kadus Steph rahvahulka.

Alex avas enda rohelised silmad, jäädes pikemaks ajaks Liamile otsa vaatama. Kui tüübi pilk pöördus suupistetele, mille neidis oli hetkelisest tungist teinud, võttis Lexi ühe suupiste endale näppude vahele ja hammustas sellest pisema tükikese. "Sellisel juhul mine ja lõbusta neid, sünnipäevalaps," muigas tüdruk vaikselt. Teinud kiirelt alles jäänud suupistele 1:0 ära, kinkis Alex poisile õrna põsepusi. "Tule," lausus ta peaaegu sosinal. Pugenud Liami embuses välja, võttis ta noormehe sõrmedest kinni ning hakkas teda enda järel köögist välja tirima. See totakas naeratus Lexi suult ei kadunud kuhugi.

"Ega mul vist eriti mingit muud võimalust ei olegi ju." Kergelt muiates järgnes noormees Alexile. Ega tal eriti muud võimalust ei olnud ka, sest tüdruk oli tema sõrmed kindlalt enda pihku võtnud. Poiss usaldas teda täielikult, seega polnud tal just kuigi raske näitsikule järgneda. Teda näris vaid kerge uudishimu.

See oli reaalselt esimene pidu, kuhu Jessica ja Sayer koos kohale tulid. Tavaliselt said nad peol kokku ja lahkusid hiljem koos. Tegelikult oli Rufus üsna üllatunud, et Jessie üldse oli nõustunud sellele sünnipäevale tulema. Teadagi ju, et sellest tuleb suuremalt jaolt jooming ja õhtuks on enamus inimestest ikka väga täis. Noored astusid käsikäes avatud uksest sisse, asetasid kingituse selleks mõeldud lauale ning jalutasid elutuppa, mis oli juba tunglevat rahvast täis. Avatud ustest avanes vaade ka basseini juurde, kus oli tunduvalt hõredamalt inimesi.