Peale trenni...

"Aga palun, pill ootab," muigas Sayer. Ta jättis noodid klaverile ning tõstis kitarri endale hoopis kätte. "Näitad mulle nüüd need akordid kõik ette, mis ma sulle õpetasin?" küsis Roof, ulatades instrumendi Alexile. Ise võttis ta taaskord lava ääre juures istet, kutsudes näitsikut ka kerge viipega sinna.

Alex naeratas õrnalt. Kiirelt sai tüdruk klaveri tagant püsti ning võtnud pilli kindlalt enda kätte, istus ta peagi Sayeri juurde trepile. Sättinud kitarri mugavalt endale sülle, tuletas neidis vaikselt endamisi ümisedes algul need noodid meelde ning alles mõne minuti pärast hakkas ta rahulikult mängima. Tüdruk mängis hetkel täielikult mälu järgi, seega there is no garanty that they are 100% correct.

Sayer istus ja kuulas. Samas jälgis ta tüdruku sõrmi ja keeli, mida ta tõmbas. Akordidega on see hea, et sa kuuled ju kohe ära, kui midagi valesti kõlab. Ja kuna tüdrukul oli nagu nii muusikaline kuulmine olemas, siis oli suhteliselt loogiline, et ta selle kiiresti selgeks sai. "Päris hea, aga sa võiksid keeli tugevamalt alla vajutada," lausus Rufus, "kõlab tugevamalt ja paremini," sõnas ta juurde.

Alex pööritas kergelt silmi. Sayeri sõnad kõlasid peaaegu nagu võiks neidise õrnem keeltekasutus rikkuda need sootuks ära, välja venitada või midagi sellist. Kohendanud kitarri, mängis Lexi paar akordi uuesti, olles seekord julgem, vajutades keeli tugevamalt alla ning mängides ka natukene kiiremini. Neidise rohelised silmad tõusid pillilt, jäädes noormehele kas-nüüd-oli-parem pilguga otsa vaatama.

Sayer ei mõelnud enda sõnadega sugugi seda, et Alex võiks pilli kuidagi ära rikkuda, kui ta keeli õrnemalt vajutab. Ta andis vaid nõu, kuidas parem heli pillist välja pigistada. Tüdruk ju ometi ise tahtis kitarri mängimist selgeks saada. "Palju parem," noogutas poiss, kui rohelised silmad talle otsa vaatasid. "Tahad mõnda lugu ka mängida või saata?" uuris Roof.

Alex kehitas vaikselt õlgu. Tal polnud kahjuks hetkel ühtegi lugu peas, mis tõttu läks ta kaasa esimese mõttega, mis talle pähe tuli. "Saata võin ma küll, aga see tähendab, et sina laulad," muigas näitsik, rohelised silmad jälgimas Sayerit. Tüdruk on teda koolitanud juba nädalaid, seega peaks Rufus sellega lihtsalt hakkama saama. Pealegi on noormehel eelis valida ise ka laul. Peaasi, et see oleks midagi sellist, mida Lexi teab, kas või paari nooti ning edasi saaks ta improviseerida.

"Olgu, see kõlab päris hea plaanina," muigas Sayer, silmitsedes Lexit, kelle käes oli kitarr. Tüdruk oli päris kiiresti instrumenti valdama õppinud. Eks tal ole siis annet ikka selle muusika peale. "Olgu, võtame....no näiteks midagi Nickelbackilt," pakkus noormees, käies peas erinevaid laule läbi. "I'd come for you?" pakkus Rufus, oodates pisut, et Lexi saaks laulu sisse lülituda. Poiss oli seda ka varem natuke näitsikule õpetanud võibolla nüüd, kus ta reaalselt oskab selle pilliga midagi teha, suudab ta seda mängida.

Alex naeratas võidukalt. Kui Sayer tõi kuuldavale enda laulu valiku, noogutas neidis õrnalt. Hetkeks silmad sulgenud, käis ta kiirelt peas läbi selle suure muusikasahtli, mis sisaldas nii tema lemmikuid kui ka neid laule, mida ta on kas korduvalt kuulnud või mänginud või hoopis laulnud. Mõned sekundid peale õige laulu leidmist, ümises Alex endamisi seda meeldivat meloodiat, otsides samal ajal kitarril ülesse õiged akordid. "Olgu, let's give it a try," pöördusid rohelised silmad tagasi Sayerile, oodates noormehe märguannet, mille peale neidis võiks hakata mängima. Aastaid tegid nad vastupidist - Alex laulis ja Sayer saatis teda kitarriga, aga nüüd on rollid vahetunud.

Sayer noogutas Lexile andes märku, et tema on igastahes valmis. Nagu nii pidi tüdruk alustama ja Say pidi hiljem sisse tulema. Köhinud hääle korralikult puhtaks, sättis ta end paremini istuma, et hääl korralikult välja saaks tulla. Kui kord temani jõudis, hakkas ta laulma. Õnneks olid tal kõik sõnad peas, kuigi ega ta just paljusi lugusi küll ei teadnud nii, et ta neid lihtsalt peast laulma saaks hakata.

Nii pea kui Alexi ajurakud registreerisid märguande, kodeerisid selle lahti ja saatsid lihastele käskluse mängima hakata, hakkasid näitsiku sõrmed mängima kitarrikeeltel seda tuttavat laulu, mida nad olid kahekesi ka korduvalt varem tinistanud. Nickelback lihtsalt kuulus nende juurde ja ilma selleta poleks nad ilmselt teinud pooli lollusi, sest enamuste sooritamiseks tuli inspiratsioon siiski sellelt samalt bändilt. Kui Rufus vaikselt laulma hakkas, tõusid Lexi rohelised silmad noormehele ning ta jälgis teda tähelepanelikult.

Sayer laulis ja laulis. Tegelikult oli sellel laulul hea sisu ja nagu Lexi juba ütles, siis Nickelback on alati olnud osa neist ja seda juba ammusest ajast. Seega tõi see justkui meelde vanu aegu. Ja antud laul sobis suurepäraselt kokku nende praeguse suhtega, kus nad on teineteise eksid, aga samas parimad sõbrad, kes teeksid üksteisi jaoks kõike. Vähemalt Rufus teeks küll Alexi jaoks kõike. Poisi hallikasrohelised silmad olid suunatud Lexile, kui ta teda silmitsema jäi. Peagi ilmus noormehe näole õrn naeratus.

Igal Nickelbacki laulul oli sisu tihti sügavama tähendusega, kui sõnad ja meloodia esmapilgul reedavad. Tüdruk tundis ära nemad kaks selles laulus ning jälgis sõnatult mängides Sayerit. Miski selle noormehe juures paelus teda aastaid tagasi, paelub endiselt ning arvatavasti jääb alatiseks paeluma. Küllap see on taaskord üks selline asi, mille olemasolu ei sõltu sinust. Peagi pöördusid Alexi rohelised silmad kõrvale ning õrnalt ümisedes mängis ta laulu lõpuni. Lexi tundis endiselt seda tõmmet, kuid ta püüdis seda eirata, seda alla suruda ja kaotada.

Kui laul viimaks lõppes, olid Sayeri silmad suunatud aula uksele justkui võiks keegi sealt iga hetk sisse astuda. "Ja kuidas õpetaja minu laulmist hindab?" pöördus noormees viimaks Lexi poole. Ta tahtis ju paremaks saada. Ja selleks saab ainult läi kriitika. "Ja mis nüüd? On veel soovi lugusi?" uuris Rufus.

Laulu lõppedes pöördusid Alexi rohelised silmad tagasi Sayerile. Ta naeratas poisile õrnalt. See laul oli nii nemad kui võimalik. Neidis on õnnelik, et noormees selle laulu valis või seostas selle üldse kuidagi nende kahega. "Igastahes kõlab paremini kui esimene kord, kuigi mõne kõrgema noodiga peaksid sa veel tööd tegema ja samuti ka meloodia vahetustega," ütles Alex ausalt. Rufusel on mõnus hääl ning neidise jaoks on olnud lausa au sellega koostööd teha. Poisi küsimuste peale kehitas Alex õlgu. Tal polnud hetkel küll kuhugi kiiret, kuigi nad pidid Liamiga umbes tunnikese pärast peale trenni lõppu kokku saama.

"Need kõrgemad noodid on tõesti mulle parajaks peavaluks," nõustus Sayer. Nendega nägi ta ka kodus mõnikord õhtuti kurja vaeva. Eks peab siis veel ja veel harjutama. Ega Rufus arvanudki, et ta saab Alexiga paar korda kokku ja on siis laulja valmis. "Me võime nii teha, et sina mängid klaverit, mina kitarri ja laulame midagi koos. Mis sa arvad?" pakkus Roof.