On vaheaeg, Jessiel on suvevaheaeg.

"Tore, sest siis on asi tasakaalus, sest kui sina õnnelik oled, siis olen mina ka," lausus Sayer, vaadates tüdrukule naeratades otsa, "ja mina sind, Jes." Kui võrrelda seda, kes oli Sayer enne Jessicaga kohtumist ja milline on ta nüüd, siis on vahe üüratu. Tüdruk on teda nähtavalt kõige negatiivse juurest eemale viinud ja toonud tema ellu palju positiivset. Võibolla ei ole õige öelda, et Jessica tõi seda kõike, aga kindlasti oli tüdruk see, kes pani Sayerit rohkem pingutama. "Et säästa sind millalgi uuest avastusest, siis ma tegin ka enda kuklale ühe uue tätoveeringu. Mitte midagi erilist, lihtsalt yin yang," lausus noormees, kui jutt juba ennem kehakaunistustele läks.

Jessica ei tea seda, milline Sayer enne temaga kohtumist oli. Seega ei näe tema ka muutust. Okei, võib-olla üks asi - Say ei suitseta enam. Jessica pärast istus Say trellide taga. See jääb ilmselt alatiseks Jessie südametunnistusele. "Jälle lihtsalt," naeris Jes,"sulle vist ei meeldi väga nende tähendustest rääkida?" Uudishimust vaatas Jessica kuklal oleva Yin Yangi ka ära. Tuttav sümbol.

Kui Jessica naerma hakkas, tegi seda ka Sayer. "Selles suhtes on sul õigus, et mulle ei meeldi neid tähendusi iga ühega jagada, aga sinule võin ma ikka rääkida," lausus noormees, vaadates tüdrukule otsa, näol endiselt veel naermisest alles jäänud naeratus. Kugi ega seda oli suht teada, mis on nende kahe uue tätoveeringu tähenduseks.

Need kaks viimast ei vaja tõesti pikemat selgitust ja praegu ei tahtnud Jessie ka nende tätoveeringute tähendust teada, mis Sayeril kätel ja rinnal on. Kuigi need relvad rinnul on päris hirmsad ja tekitavad seetõttu uudishimu küll. "Hiljem," lausus Jessie, hakates uuesti kodu poole liikuma. Tal on kohvreid pakkida ja kojujalutamine võtab niigi oma aja. Mitte küll palju, aga siiski. Huvitav, kas saata Vanessale ja Carmelile sõnum, et teda nüüd mõnes trennis ei ole või peaks pigem helistama?

Sayer jalutas Jessica kõrval, tema käsi kindlalt enda peos. "Kauaks sa sinna Ohio'sse kavatsed nüüd jääda?" uuris noormees. Kas ainult eksamite lõpuni või lausa täitsa lõpetamiseni, kuigi vahepeal on ju veel kisakooril Floridas võistlused. Vaevalt Vanessa üldse selle üle väga heas tujus on, et Jessie sellisel kiirel ajal ära sõidab.

Vanessa muidugi ei rõõmusta, aga ta ei tohiks ka väha pahane olla. Kuigi ta on viimasel ajal palju puudunud, ei ole ta teistest maha jäänud. Muretsema peaks siis, kui uued - Mary ja Carmeli õde näiteks - korralikult kohal ei käiks. Nemad on need, kellel kava alles omandatud sai ja nüüd seda kinnistama peavad, et midagi kindlasti nässu ei läheks. "Ma reede õhtul või laupäeva hommikul tulen tagasi," vastas Jessica. Mõneks päevaks läheb ära ainult. Praegu pole tal trennides nagunii midagi peale venitamise teha, aga viimastest proovidest puudumine olen nõme. Ta ei tunneks end siis võistlema minnes kindlalt.

"Okey, eks sa anna siis teada, kui täpselt teada saad," lausus Sayer. Kes teab, äkki tuleb noormees talle vastu. Loodetavasti läheks see seekord paremini kui siis, kui Jessie New Yorgist tuli. "Vaata, et sa seal Ohios siis endale uut silmarõõmu ei leia," turtsatas Rufus lõbusalt, et lõhkuda see lühike vaikus, mis nende vahele hetkeks tekkinud oli.

No loodetavasti pole vaja Sayeril jälle millegi pärast närveldada. Huvitav, mis nendest gängivärkidest üldse saanud on? Küsima Jessie ei hakanud. Talle meeldib see tunne, et kui tema midagi ei tea, siis pole olemas. Rahulik on olla nii. Probleemi eiramine, aga see probleem ei puutugi temasse ja tema ei saa nagunii midagi teha. "Vaevalt, et kellegi nägemine mind rõõmsamaks teeb kui sinu nägemine," lausus Jessica. Ta küll ei näita seda välja, et ta õnnelik on, aga ta on.

Ka Sayer ei tea enam eriti, mis selle gängiga saanud on. Aga nii kaua, kui kõik tema sõbrad elus ja terved on, nii kaua on ka tema rahul. Pealegi ei ole see väga tema asi, mis seal linnapiiril olevates laohoonetes toimub. Nüüdsest on see vist Alexi rida nagu Say aru on saanud. "Awww, ma olen nii liigutatud," lausus Rufus ülepakutud teatraalsusega, hakates hetk hiljem kergelt naerma. Ei, tore oli kuulda, et poisi nägemine Jessical tuju paremaks teeb.

Jessica lõi Sayerile kerge müksu vastu õlga, tegemata sealjuures mingit rõõmsat nägu. Talle endiselt ei meeldinud need norivad naljad. Ilmselt ei hakka need talle kunagi meeldima. Need olid tema jaoks solvavad. Mõni lihtsalt ei mõista sedasorti huumorit ja Jessica on üks neist. Solvumise märgiks ei lausunud Jessie enam ühtegi sõna. Ta lihtsalt vaikis, kõndides maja poole, mis peaks olema tema kodu.

Sayer vaid raputas enda pead, kui Jessica teda müksas ja siis vaikides edasi jalutas. Jessica kippus noormehe arvates liiga kiiresti solvuma. Eriti veel nende natuke norviate naljade peale, milles ei olnud mitte midagi solvavat. Jäänud näitsikust mõned sammud tahad poole, jalutas ta tüdruku selja taha ning asetas enda käed ümber tema kõhu, pannes Jessie seega seisma. "Kas me nüüd solvusime jälle või?" küsis Rufus tasasel häälel, kummardudes tüdruku kõrvale lähemale. "Sa tead ju, et kumbki meist ei tahaks niimoodi laiali minna täna," lisas ta vaikselt.

Jessica naeratas Sayerile märkamatult, kui noormees tema selja taga seistes talle käed kõhu ümber pani. Kuid ta ei leebunud veel, ta ei andnud alla. Say peab aru saama, et Jessie ei mõista neid nalju ega tahagi mõista. Tema jaoks on see norimine, mis on sama hea kui külmalt solvamine. "Sa rikud mu tuju ära ja siis käsid head nägu teha, sest me ei taha niimoodi laiali minna," võttis Jes olukorra ühte lausesse. Muidugi ta ei tahtnud niimoodi laiali minna, aga ta ei kannatanud seda norimist. Sellele peab lõpp tulema. "Miks sa teed nii?" küsis Jessica ja lisas siis,"sa tead, et mulle ei meeldi, kui sa mind norid."

"Selles ei olnud mitte midagi, mis oleks pidanud sulle nii hinge minema, et ma sul sinu sõnade järgi siis tuju ära rikkusin," lausus Sayer, tõustes taas sirgu ning eemaldades enda käe Jessica piha ümbert. "Võibolla sellepärast, et see on osa sellest, kes ma olen?" vastas Sayer tüdruku küsimusele käsi laiutades. Ta on harjunud niimoodi, sest Westside'il ja ka korvpallurite vahel on see nii tavaline ja paratamatult jäävad sellised asjad külge. "No sorry tõesti, et ma mingi täiuslik poiss-sõber ei ole. Äkki on sul aeg siis keegi teine endale otsida, kes teeb kõike nii nagu sina tahad," lausus Rufus ennem kui pidama sai.

Võib-olla peakski harjuma sellega, et Sayer selliseid norivaid nalju teeb? Aga millal kindel saab olla, et tegu on nalja, mitte tõsiselt mõeldud norimisega? "Ja mina ei ole ideaalne tüdruk-sõber. Ma ei ole nagu su sõbrad, kes selliste asjadega harjunud on. Mina ei näe norimises midagi naljakat," lausus Jessie, jätmata jonni. Ta sättis koti paremini õlale ning võttis Sayeri kätest kinni. Jessica tundis, kuidas pisarad tema silmadesse tungisid. Tal oli valus Sayga tülitseda. Ta ei tahtnud seda. Tütarlaps lõi oma pilgu maha, et Sayer tema pisaraid ei näeks. Ta nägi kõvasti vaeva, et mitte reetlikult nuuksatada.

"Kuidas ma sind siis solvasin? Nendes sõnades ei olnud midagi, mis sind nii sügavalt puudutama peaks," lausus Sayer, kui tüdruk tema kätest kinni võttis ja enda pilgu maha lõi. "Miks mina pean olema meie suhtes see, kes alati peab vabandama või end muutma, kui sulle miski ei meeldi? Muidugi on mõned neist muutustest olnud väga positiivsed, aga ma ei leia, et ma peaksin hakkama muutma ise ennast. Ja kui sa ei lepi sellega, kes ma olen, siis ma olen kindel, et kuskil on kindlasti keegi, kellele ma võiksin meeldida sellisena nagu ma olen," otsustas Sayer välja rääkida kõik, mis ta siiamaani lihtsalt alla on neelanud. "Kui ma hakkasin sinuga käima, ma teadsin, et sa oled teisest maailmast ja parajalt hellitatud, aga kas me ei ole juba piisavalt kaua koos olnud, et sa näeksid, et elu ei pöörle ainult sinu ümber ja seal on midagi palju enamat. Sa ei saa kõike lihtsalt sõrmenipsu peale. Sa ei saa hakata muutma iga inimest, kes sulle ei meeldi....," lausus Rufus tasasel ja rahulikul häälel.