Külastustund.

Alex ei öelnud Sayeri esimese lause peale midagi. Nagu poiss nii tegi ka neidis neid siis, kui tundis, et tahtis midagi enda nahale jäädvustada. Midagi, mida ta ei taha unustada. Pisikesed pildid tema nahal jäävad ka siis, kui kõik muu kaob. "Peale õhtusööki kui sa oled nõud ära pestnud," pöördusid Lexi rohelised silmad Rufusele, jälgides noormeest mõne sekundi, pöörates pilgu tagasi järvele.

"Okey, nii et mina pesen siis nõud," lausus Sayer häälega tore-et-ma-ka-teada-sain, kuid tema huulil oli endiselt see naeratus. Pealegi kahe taldriku pesemine ei ole just eriti keeruline töö. "See meenutab sulle Ohiot, on mul õigus?" küsis Roof, märgates kui mõtlik ja eemalolev näitsik on. Vahepeal annaks Sayer kõik, et saaks vaid teada osakese Alexi mõtetest.

Alex võpatas tahtmatult kui Sayer talt midagi küsis. Paar sekundit oli neidis vait, püüdes meelde tuletada, mida noormees tema käest küsis. Õnneks meenus see talle kiirelt. "Jah. Kas ma olen sulle rääkinud meie suguvõsale kuuluvast suurest maamajast järve ääres? See näeb välja umbes nagu su vanaisa oma, ainult suurem," pöördusid Alexandra rohelised silmad poisile, suul õrn naeratus.

"Oled küll, jah. Sellest ma seda eeldasingi," noogutas Sayer, hoides enda hallikasrohelisi silmi järvel, mis oli peegelsile, sest tuul oli pea olematu. "Kavatsed sinna kunagi tagasi minna?" uuris noormees, kui juba jutt sellele teemale läks. Kunagi ei või kindel olla selles, kas nad veel kümne või kahekümne aasta pärast ka nii lähedased sõbrad on. Elus võib kõike ette tulla. Ja kui tüdruk Ohiosse kolib, siis nad vaevalt väga palju suhelda saavad.

Alex noogutas õrnalt. Astunud paar sammu rajalt kõrvale, kõndis neidis veele lähemale, peatudes selle ääres. Ta istus ühele puupalgile, mis seal juba aastaid vedeles ning mis oligi mõeldud istumiseks või asjade hoidmiseks, samal ajal kui sa ujud. "Mõtlesin suvel minna paariks nädalaks. Ma pole seal juba viis aastat käinud. Aga ma ei taha minna sinna üksi," lausus Lexi vaikselt, rohelised silmad pöördumas Sayerile. Alexandrale meeldib Ohio, aga ta pole valmis sinna tagasi minema pikemaks ajaks, vähemalt mitte veel ning võib-olla ka mitte kunagi.

Sayer peatus kohas, kus tüdruk paar sammu rajalt kõrvale astus ja puupalgile istus. Asetanud käed rinnale risti, jäi ta järve vaatama. "Sa tead, et ma tuleksin sinuga iga kell kaasa, aga ma arvan, et see ei oleks väga mõistlik, kuna meil mõlemal on siiski kaaslased olemas ja sa tead, et seda tõlgendatakse koheselt petmisena," lausus noormees, pilk kauge ja eemalolev. Mõeldes enda äsja öeldud sõnadele, pidi Say tunnistama, et ka praegune nädalavahetus ei ole just kõigi jaoks süütu sõpradevaheline koosolemine.

Alexi silmad pöördusid tagasi järvele ning ta kuulas Sayeri sõnu vaikides. Ta sai aru, mida noormees nendega mõtles, aga samas tekib küsimus: miks ta üldse Alexi siia kutsus. Ning juhul kui nad oleksid tõesti ainult sõbrad, nagu nad mõlemad rõhutavad, ei peaks nad tundma kohmetust või häbi selle ees, mida teised võivad arvata sellest nädalavahetusest. Rufuse sõnad tekitasid korraga Alexandras nii palju erinevaid kõhklusi, et ta oleks peaaegu palgilt tõusnud ja sõnagi lausumata lahkunud. Vähemalt siis ei tekiks probleemi Sayeri jaoks, mida inimesed sellest tõlgendada võivad. Ometigi jäi Lexi palgile istuma, hoides enda pilku järvel.

Sayer, saamata tüdrukult vastust, astus samuti teelt kõrvale ning istus samuti palgile, surudes enda käed jaki taskusse. "Kas sellest vaikusest võib välja lugeda, et sa nõustud minuga või oled sa lihtsalt sõnatu?" küsis noormees ettevaatlikult. Alex võis vahel olla nagu sütikpomm, mis võib iga hetk plahvatada. Roof viis enda silmad järvelt Alexile, üritades tema pilgust midagi välja lugeda.

Alexi rohelised silmad jälgisid endiselt järve ning ta ei pööranud enda pead Sayerile, kui poiss tema kõrvale palgile istus. "Ning püüan mõista, miks sa mind endaga kaasa kutsusid, kuigi sa teadsin, millise kuulujutu võib see lahti lüüa," nõustus tüdruk nii noormehe küsimuse mõlema poolega, kui ka ütles välja enda mõtted. Tema silmad pöördusid Roofile, jälgides tema silmi. Alexandra ei püüdnudki peita enda mõtteid, mis peegeldusid selgelt tema silmades. Pole mõtet valetada.

"Ausalt....," Sayer hingas sügavalt välja, "ma lihtsalt tunnen sinust puudust. Sul on nüüd Liam ja minul Jessica ja me ei suhtle enam nii nagu me seda varem tegi. Enne seda...kui ma kõik segamini ajasin. Ma tean, et me ei saa ilmselt kunagi tagasi seda, kuidas oli kõik varem, aga ma ei taha sind enda elust kaotada," sõnas noormees täiesti ausalt välja need sõnad, suunates enda hallikasrohelised silmad Alexile, "ja kui mul oleks valida, kas kaotada sina või enda maine, siis valiksin ma viimase," vastas Roof tüdruku küsimusele nii hästi kui oskas.

Alex kuulas Sayeri vaikides ära. Tema suule ilmus õrn naeratus. "Asjad pole kunagi enam nii nagu ennem. Sa oleksid võinud mulle kohe tõtt rääkida ning me poleks sattunud sinna situatsiooni, kuhu me ei tahtnud sattuda," sõnas tüdruk vaikselt. Ka Lexi ei taha kaotada enda parimat sõpra, aga pidevalt on tal tunne, et miski kisub neid üksteisest eemale ning nähtamatu müür kasvab nende vahele. Kunagi olid nad olnud lahutamatud, aga praegu näeb neid harva midagi koos tegemas.

"Ma pean tunnistama hetkel, et ma ei saa aru, mida sa silmas pead nende sõnadega," lausus Sayer, vaadates endiselt tüdrukule otsa. "Kas sa arvad," alustas Rufus, kui oli hetke mõelnud, "et sellel ajal, kui ma käisin sinuga, olid mul tegelikult tunded Jessica vastu? Kas see on see, mida sa silmas pead? Et ma...ma ei tea...kasutasin sind ära või midagi?" uuris Say.

"Kas sul olid?" hoidis Alex enda emotsioone täielikult kontrolli all. Aastatega on ta selle kunsti täielikult ära õppinud. "Sest see, kuidas sa nii kiirelt ühe tüdruku juurest teise juurde üle läksid.. mis seal muud saab olla," vangutas neidis pead. Ta tõusis püsti, astudes mõned sammud järvele lähemale, seistes põhimõtteliselt jalgu pidi vees.

"Ta oli mulle lihtsalt hea sõber, kuni ta mind suudles," vastas Sayer tüdruku küsimusele, "seal ei olnud mitte mingisuguseid tundeid kellegi teise vastu kui ma sinuga käisin," lausus noormees, teades, et Lexi nagu nii teda ei usu. Ta oli juba ammu Rufusele nn naistemehe sildi külge pannud. "Vaadates, kui õnnelik sa praegu Liamiga oled, võib vist öelda, et võibolla Jessica tegi meile teene," sõnas Roof, "ma ei ole sind juba ammu nii õnneliku ja rõõmsana näinud ja ma usun, et ma ei oleks suutnudki sind kunagi nii õnnelikuks teha," rääkis noormees pilk enda ette tärkavale murule kinnitatud. Tema oli rääkinud, mis tal rääkida oli.

Alexi rohelised silmad pöördusid tagasi Sayerile ning neidis vangutas kergelt pead. "Ning korraga tekkisid ühest suudlusest sellised tunded... jahm, ma olen Liamiga õnnelik, aga näha sind Jessicaga.. see pole minu jaoks lihtne, Sayer," ohkas tüdruk vaikselt, püüdes enda mõtteid korrastada ning jätkates: "sa ei oleks suutnud mind kunagi nii õnnelikuks teha? Sayer, sa andsid mulle nende esimese kahe aasta jooksul rohkem, kui sa oskad arvata. Sa panid mu uuesti elama, panid mu uuesti rääkima, laulma," astus Alex mitu sammu noormehele lähemale, jäädes tema ees seisma.