It's been a while

Tõsi, Jason on viimased nädalad olnud tihedamalt Sierra juures ning päris vähe aega kodus. Ööd on ta siiski mõned ka selles majas veetnud, kuid ega neid just eriti palju ka pole. Pealegi on pidanud noormees ohverdab üha enam päevi sõiduks teisele poole Ameerikat, kus talle pakuti kohta lennuakadeemias. Tulevikuväljavaated peale Iraaki on kordades paremad, kui lihtsalt saada nn sõduri tunnistuse. Pealegi on see ka mitu aastat lühem. Viimane kord kui Jason Georgia sõjakoolis käis, mainiti talle, et sealne programm kestab vähemalt viis aastat, samas kui lennuakadeemias on see 3 aastat. Tommie peab peagi valiku tegema. Praegu kaldub ta üha enam lennuakadeemia poole.

Jasoni must Land Rover peatus Hillide residentsi juures ning rõõmsameelne noormees tuli autost välja. Ühes käes spordi kott ning üleõlakott teisel õlal, kõndis ta maja poole. Maja välisukse lahti lukustanud, jättis Tom enda üleriided alla esikusse, võttes suuna enda tuppa. Loomulikult läks ta sinna läbi köögi, et haarata endale paar õuna ja avamata mahlapaki. Üleõlakott koos paari vihikuga maandus Jasoni laua juures ning trennikott voodi ees. Mahlapaki ja kaks õuna pani ta enda voodile. Enda pikavarrukalise t-särgi üle pea tõmmanud, viskas noormees selle pessu, sukeldudes kappi, et endale üks puhas t-särk leida.

OT: My little sister

Jessica istus elutoas ja vaatas jäätist süües, kuidas tema väike kasuvend Mike Xboxiga mängis. Midagi targemat Jessical teha polnud. Tegelikult oli hetkel Mike'i karglemist põnev vaadata, sest väikemees kippus eputama, kui keegi tema mängimist jälgib ja see oli omamoodi naljakas. Tore, kui kloun kodust võtta on.
Kuulnud välisukse häält, viskas Jes pilgu hetkeks esiku poole. Näinud, kes tulijaks oli, oli tema uudishimu rahuldatud ja neiu keskendus taas jäätisele ja väikekasuvennale. Pistnud just lusikatäie jäätis suhu, jõudis talle kohale, et see oli tema vanem vend, kes just koju tuli. Jessie asetas jäätisepokaali diivanilauale ning jooksis trepist üles ning sisenes koputamata Tommie tuppa ning noormehe nime kiljudes, hüppas ta Jasonile selga. "Kus sa olnud oled?" küsis Jes automaatselt, kuigi osaliselt ta sellele vastust teadis.

Jason oli leidnud just õige särgi ning hakkas seda endale selga tõmbama, kui tema toa uks avanes ning Jessica teda omalaadsel moel kallistas. "Terekest sulle ka ning heameel sind üle pika aja näha," muigas noormees. Tema rohelised silmad pöördusid enda pisikesele õele ning ta sasis vaba käega tema pruune juukseid, ajades need mõnusalt sassi. "Kas ma saaksin nüüd särgi selga tõmmata, enne kui sa mulle sinikad tekitad?" turtsatas Jason, vaadates tähelepanelikult enda õde.

Jessica hoidis kramplikumalt vennast kinni, kui too tema juukseid sasima hakkas, lootes vennale niimoodi kergelt haiget teha, et too tema juuste sasimise lõpetaks. Katsu päras seda linnupesa korda saada. Olekski aeg juba juuksed lühemaks lõigata, aga vot, ei raatsi. "Ikka, jah," muigas Jessie ja ronis Tommie seljast maha, hakates enda juukseid lahti harutama. Hullem sasipea kui siis, kui ta lahtiste juustega magama läheb. "Ma olen nüüd üks suur kõrv," lausus Jes tähtsalt.

Kui Jess viimaks Jasoni seljast maha ronis, tõmbas noormees üle pea tavalise halli t-särgi. Pööranud ennast ringi, jäi Tommie jälgima enda pisikest õde, kes püüdis enda juukseid lahti harutada. "Sa oled alati olnud üks suur kõrv," turtsatas poiss. Astunud sammukese enda õele lähemale, hakkas ta tüdruku asemel tema juukseid lahti harutama. Pikem inimene, nagu ta oli, oli tal lihtsam seda teha. "Mida sa teada tahad?" tundis Jas huvi, jätkates enda pisiõe eest hoolitsemist.

"Nooojah," muigas Jessie,"aga täna ma olen veel suurem. Muidu me ikka korra päevas saime kasvõi söögilauas kokku, aga nüüd sa oled lihtsalt...kadunud." Jessica võttis oma käed enda juuste küljest ära, kui Jason tema juukseid lahti harutama hakkas. Enne tõmbas ta paar klambrit peast, millega tal tukk kinni pandud oli. "Kõõõiii..ai..kõike tahan teada," ütles Jes,"sa oled terve igaviku ära olnud, sa ei saa väita, et sul mitte midagi...ai.. rääkida pole."

Jason muigas kergelt. Õrnalt harutas ta neidise juuksed lahti, nagu ta tegi seda ka aastaid tagasi. Jas on alati enda pisikese õe eest hoolt kandnud. "Ma ei ole kadunud. Lihtsalt sind pole siin või oled sa nii hõivatud Sayeri imetlemisega, et sa ei pane mind tähele," lausus Tommie vaikselt. Ta harutas lahti viimase pusa, silitades hetkeks Jessie tumedaid juukseid, ennem kui eemale astus. Aga palun. "Ning vahepeal olen ma tõesti ära olnud Tree Hillist. Ma olen külastanud paari sõjakooli," lisas ta enda õde jälgides.

"Sa oleksid siiski võinud vahepeal kasvõi teregi ütlema tulla," arvas Jessica. Isegi kui Jes on Sayga kahekesi, siis Jessiel poleks midagi selle vastu, kui ta vend nendega juttu räägib. Ilmselt oleks Sayeril ka hea meel kuulda, kuidas ta vanal sõbral läheb, kuigi nad vahepeal üksteist pea et vihkasid. " Jessica torkas omale klambrid pähe tagasi, kui vennaraas tema juuksed lahti harutatud sai. "Sõjakooli?" küsis Jes lootusrikkalt,"Et sa saad ainult niiöelda koolituse, aga päris sõtta ei peagi minema?" See sõjakooliasi meeldis Jessiele igati rohkem - vähemalt kõlas see nii, et Tommie jääb ellu.

"Raske on sinult vist tere välja pigistada, kui su huuled on kleebitud Sayeri omadele," muigas Jason lõbusalt. Ta hakkas vaikselt juba harjuma mõttega, et tema pisiõekene käib tema parima sõbraga. Algul tundus see mõte veider ja isegi väga kahtlane, aga kui Jessiele tüüp meeldib, siis ei hakka Tommie ennast sinna vahele segama. "Algul on sõjakool ja seejärel tuleb praktika," turtsatas Jas vaikselt, patsutades õrnalt enda õde pealaele. Suure tõenäosusega valib ta lennuakadeemia San Francisco lähistel, mis pakub talle tõesti paremaid väljavaateid ka hilisemaks.

Jessica vaatas altkulmu vennale otsa. "Kleeeebitud? Mulle isegi ei meeeeeeldi suudelda," ütles Jes. Tegelikult ei olnud asi mitte selles, et talle ei meeldiks, vaid selles, et ta arvas, et pole selles kuigi osav. Kallistamine oli rohkem tema teema ja õrritada meeldis talle ka. Sayer on vist kõigi parim sõber. Imestama väga ei pane. "Ikkagi saadetakse sõtta," lausus Jessie kibedalt, surudes endale märkamatult käe rusikasse. Talle absoluutselt ei meeldinud mõte sellest, et tema vend peab enda eluga riskima teiste inimeste nõudmisel nagu Jasoni elu poleks midagi väärt.

Jason turtsatas vaid lõbusalt, vangutades endamisi pead. Kõndinud enda laua juurde, võttis ta maas olevast kotist kaks paksu kaustikut, asetades need lauale ning pöördus seejärel voodi poole, võttes sellelt ühe õuna, millest ta ampsu haukas. "See on minu enda valik minna sõtta," pöördusid Tommie rohelised silmad Jessicale ja ta ohkas vaikselt. Õuna laua äärele pannud, astus ta tüdrukule paar sammu lähemale. "Jessie-Pie," kutsus Jason enda õde hüüdnimega, mida ta kasutas ka aastaid tagasi, kui tüdruk oli veel hästi pisikene. Ta käis pidevalt enda suure kaisukaruga ringi ning kutsus isegi Thomast Teddyks. "Minuga ei juhtu midagi. Ma tulen tagasi, ma luban," lausus ta vaikselt, asetades enda käed õrnalt Jessica õlgadele.

Jes istus venna voodile. "Miks selline valik?" küsis Jessie. Ta tõesti ei mõistnud, miks ta vend vabatahtlikult kuulirahesse sööstab. Kelle nimel? Tahab kellelegi tõestada, et ta ei ole mingi argpüks? On ka teisi võimalusi. Jessica turtsatas kergelt selle vana hüüdnime peale, tõstes pilgu, et vennale silma vaadata. Jessile meenus see kaisukaru ja see, et ta oma venda Teddyks kutsuks. Jason ja tüdruku mõmmik olid niivõrd ühte nägu lihtsalt. "Mida sa pärast sõjast naasmist tegema hakkad?" küsis Jessica. Ta ei tahtnud sellest sõjateemast enam rääkida, rikkus tuju ära ainult.

Jason ohkas vaikselt, istudes Jessica kõrvale voodiäärele. Tema rohelised silmad jälgisid sekundeid enda laual olevaid vihikuid, ennem kui enda pilgu õekesele viis. "Küllap tahan ma olla parem inimene ning olla hea isa enda lastele," lausus ta vaikselt. Mitte, et nad Sierraga juba neid planeerivad, aga kunagi tuleb ikka aeg, mil Jas istub maja ees rõdul, pisikene laps süles ja räägib talle muinasjuttu. "Ma ei tea veel. Võib-olla lähen ülikooli, võib-olla jätkan sõjanduse alal, aga näiteks logistikas. Ma ei tea," kehitas ta õlgu.

"Või nii," ei osanud Jes midagi asjalikumat kosta. "Heast isast ja lastest rääkides, siis üks isa on päris nördinud selle pärast, et tema vanim poeg temaga ammu ühendust võtnud pole," tuli Jessicale meelde viimane kõne Jamesiga. "Noojah, ilmselt su lõplik otsus tuleb alles siis, kui sa oled juba tagasi kodus," arvas Jessie. Vaevalt ta sõjas olles oma tulevikule mõtleb.

"Jahm," ohkas Jason vaikselt. Ta pole tõesti isagi pikalt rääkinud, küllap ta peale õhtusööki võtab selle ette. "Ma mõtlesin suvel pikemaks ajaks sinna minna," mainis poiss. Loomulikult oleks tore, kui Jess saaks ka kaasa tulla ning päris dream come true oleks siis, kui ka Sierra oleks sel nädalal vaba. Ta tahaks neidist hirmsasti Jamesile tutvustada. Tema isale meeldiks kindlasti Melody. "Arvatavasti jah," nõustus Tommie Jessicaga.