Pohmell,

"Ja, mille üle sul siis nii palju mõelda on olnud, et sa öösiti magada ei saa?" tundis Vanessa huvi, endal suul õrn muie. Unetutest öödest rääkides ei olnud tema ööjooksul peaaegu hetkegi rahulikult magada saanud. "See oleks tore," lausus Vanesssa. Saaks sellest kõigest eemale ja lihtsalt Scotiga aega veeta. Pakkumine oli hea. Võtnud klaasist uue lonksu veini, keeras ta enda pead õige pisut, et saaks silmanurgast meest jälgida.

Scott pidi oma keelde hammustama, et mitte midagi äärmiselt totrat öelda. Sellega hakkama saanud kortsutas mees vaikselt oma kulmi. ''Igasugused mõtted, mis on mu ajus end külvanud.'' Raputas Scotler vaikselt pead, ning tõstis siis vaikselt ka oma suunurkasid. ''Eks ma viin su sinna kunagi.'' Kallutas ka mees oma pead, et silmside tekitada. Sellega hakkama saanud ei kadunud naeratus mehe näolt kusagile.

"Okey, sellised salajased mõtted, mida minuga jagada ei või, jah?" turtsatas Vanessa ning vangutas pead. Tõtsnud klaasi suule, võttis ta sealt väikese lonksu, ennem kui pokaali vastu terrassi piiret toetas. "Mhm," mõmises Ness nõustuvalt. Kui Scott enda pead pisut kallutas, et silmsidet tekitada, naeratas naine mehele. Hetkel oli kõik täpselt selline nagu Vanessa tahtis, et see oleks. Võibolla isegi parem.

Mees aga ei lükanud naise väidet ei ümber, ega ka kinnitanud. Selleasemel viis ta oma silmad kindlalt neidiselt kaugemale, ning hingas seejärel uuesti sügavalt sisse. ''Kas sa minuga õhtul sööma tuled välja?'' Esitas ta küsimuse, mis justkui ei vajanudki vastust. Olgugi, et kell oli palju leidis ta kindlasti neile kahele mõne laua kusagil normaalses restoranis ja oligi õhtu meeldivalt veedetud eksole.

"Aga miks ka mitte," sõnas Vanessa, "mis sul peas mõlgub?" küsis naine, pidades silmas seda, et kas mehel on mingi kindel kohta juba välja mõeldud kuhu minna. Tree hillis oli vähemalt see hea, et söögikohti oli küllaga. Ness võttis veel mõned lonksud enda veinist ning pöördus siis rohkem Scoti poole.

Mees naeratas laialt, ning kinkis seejärel naise laubale ühe väikese, kuid siiski hingega antud musi. ''Küll sa siis näed, või on sul mingeid eelistusi tekkinud?'' Kortsutas Scotler mõtlikult kulmi. Ta peab ju nüüdsest arvestama hakkama ka Nessa soovide ja tahtmistega, kui tahab temaga oma elu jällegi jagama hakata.

Nessa sulges suudluse ajaks enda silmad, kuid pöördus selle lõppedes Scoti poole. "Ma lasen sul mind parem üllatada," lausus Vanessa mehele. Ongi hea vahelduseks lasta kellegil teisel enda eest otsus langetada, kuhu sööma minna. Mõnikord võis see väga keeruline oli. Ness võttis enda klaasist viimased lonksud veini, jättes tühja klaasi endale kätte.

Mees noogutas vaikselt sellepeale. ''Eks ma siis üllatan sind, mu kallis.'' lausus ta äärmiselt ettevaatlikult, kui oma silmadega nende sõnade tähendust püüda üritas Nessa näost. ''Mis sa arvad, kui ma sulle teen ettepaneku puhkus võtta natukeseks ajaks?'' Uuris ta vaikselt, Scottil endal oli nii kahe nädalane paus tulemas, ning siis oli ju võimalus kusagile koos minna, ning sellest jamast puhkust saada.

"Mulle meeldib seda sõna jälle sinu suust kuulda, kallis," lausus Vanessa, vaadates mehele otsa. Hetke end pilgul mehe silmadel puhata lasnud, suudles ta Scotti õrnalt. "Kui pikk on 'natukeseks ajaks?" küsis naine, "ma ei saa enda kisakoori tüdrukuid lihtsalt mõneks ajaks üks jätta. Eriti praegu, kus neil on osariikide vahelised võistlused tulemas," lausus Nessa. Scott peaks ju aru saama.

Mees noogutas mõistvalt vastu. ''Ahjaa õigus, mul läks täitsa meelest ära. Sellepärast meil ju ka paus on, et kogu nende tähelepanu mitte omale võtta.'' Nii oli see aastaid varem ja nii on see ka nüüd. Kutt surus ohke alla, ning silitas seejärel neidise kõhtu, millel ta käsi juba unustusse oli vajunud. ''Laseme kiire aja mööda ja siis.'' Sõnas ta kiirelt, ning tegi naisele silma. ''Valan juurde,'' ei olnud see pigem küsimus, kui juba ta veinipudeliga tagasi oli, ning oma vana asendi uuesti sisse võttis. Klaasid uuesti täitnud naeratas ta õrnalt, ning rüüpas endaomast lonksu.

"Ma läheks sinuga heameelega kuskile puhkama, siis kui kiiremad ajad möödas on," kinnitas Ness mehele. Ennem kui ta midagi veini kohta öelda jõudis, oli tema klaas juba alkoholi täis valatud. Mis seal ikka. Kuigi kui nad veel kaua seda veini joovad, siis kes neid pärast välja sööma viib. "Kuna sul mõni mäng tuleb?" tundis Vanessa huvi. Peab ikka Scotti toetama minema ju.

Scotile oli asi ikkagi õieti tundunud. Ness oli siiski nõus temaga reisima tulema. Mõni ring jahiga kusagil merel, või paar kena päeva kusagil soojas kohas. Eks seda näitab aeg. Vaikuse katkestas Ness aga suurepärase teemamuutusega. ''Viimane nädal trenni teha ja siis ühapäeval oli vist. Ja siis on kaks nädalat puhkust. See teie kisakoori värk, nagu alati.'' Muheles noormees kiirelt, ning rüüpas uue lonksu oma klaasist. ''Tahad vaatama tulla?'' Kerkisid kuti kulmud. Ness oli ainuke naisterahvas kes seal ka reaalselt kaasa elamas oli tal käinud. Teised lihtsalt ootasid, kuna see värk läbi saab ja nad oma kuldse seitsme voodisse vedada jõuavad.

"Jah, see meie kisakoori värk," kordas Nessa mehe sõnu ning kissitas mehe suunas enda silmi, kuigi tema suul mängles endiselt naeratus. "Ei ma niisama tahtsin teada kuna ma endale vaba õhtu saan," lausus Vanessa irooniliselt, "muidugi tahan ma vaatama tulla," sõnas naine kas-see-ei-ole-siis-ilmselge häälel. Vanessa jagab korvpalli ainult tänu sellele, et käis kisakooriga seda alati toetamas. Ja nüüd pakub see talle juba rohkem huvi ja ta võib seda isegi telekast vaadata, kui mõni hea mäng käib. Seega Ness tuleb kohe kindlasti kaasa elama ja mängu vaatama, mitte ootama seda, mis saab hiljem.

Scotleri silmist peegeldus tänulikkus. ''Ilmselgelt sa siis ka tuled,'' lausus ta muieldes neidisele kiirelt vastu, ning rüüpas siis uue lonksu oma klaasist. Asetas selle seejärel tagasi piirdele, ning saatis oma kurjakuulutava pilgu Nessale. ''Sa oled kindlasti mu tempudest ka puudust tundnud eksole.'' Sai ta öelda, kui juba oli Ness ta kätel, ning noored maandusid basseinis, mis mõne sammu kaugusele jäänud oli.

Vanessa jõudis Scoti sõnade peael vaid kulme kergitada ja mehele küsivalt otsa vaadata, sest järgmisel hetkel oli ta juba kõikide enda riietega basseinis. Jamh, tasus ikka küll enne sisse tulekut mobiil kotist teksade taskusse panna. Nii palju siis tervest telefonist. Jõudnud vee pinnale, köhis naine mõned korrad ning vaatas Scotile naerdes otsa. "Idioot," lausus ta, lükates meest endast eemale. Seda aga ainult selleks, et järgmine hetk jälle tema ees seista. "Ma ei ütleks, et ma just sellest puudust tundsin, et keegi mind riietega basseini viskaks," lausus Ness.