Hobbiti ruumides

"Hea küll. Loeme selle teema lõpetatuks. Ei mingeid musisid ega kallisid enam. Just nii nagu tahtsid," ütles Stephen. Milleks ikka seda vaest Lesleyt kiusata. Parem olle temaga kena, aga mõnikord sõbralikult tögada. Nii on ju tegelikult palju parem.

Stephen tuli tagasi, veinipudel käes. Kutt asetas selle lauale ning jäi Lesleyle otsa vaatama. "Aga millest me alustada võiksime?" küsis ta siis. Pitsa tegemisel oli palju võimalusi, millisest otsast alustada. Kõige rohkem meeldis Stephenile muidugi juustu riivida.

"Thank god," naeratas neidis. "Aga niisama kalli ikka saab, eks?" uuris ta hetk hiljem pokerface' saatel. Selline sõbralik kalli. Kalli peab saama. Kalli on tore. Sees tekib selline soe tunne.

Stephen' käes veinipudelit nähes, muigas ta. That's nice. Kokkamine ja joomine. Oivaline! Küsimust kuuldes kehitas Lesley õlgu. "Your home, you're the chef." muigas ta, jättes kogu vastutuse noormehe kanda. Ta võib täita ülessandeid.

"Tänu sellele, et ma ei viitsi sinu vingumist rohkem kuulata," muigas Stephen. Kui Les tahtis, võis ta ikka vägagi tüütu olla, aga Steph teadis juba, mida sellises olukorras tegema peaks. "Aga palun. Kalli saab alati," vastas Stephen.

"Sel juhul hakkan mina juustu riivima ja sina valid endale ise tegevuse," lausus Steph. Pudeli asetas kutt seejärel lauale oma aega ootama, kuna praegu polnud tal veel erilist tahtmist sealt juua. Kui aga Lesley tahtis, siis lasku aga käia. Ega see pole ainus pudel majas.