Battlefield

Tara naeratas õrnalt. "Meelitaja. Aga ürita, kasvõi pisut," pakkus naine välja ja suudles meest. Tara tahtis kinnitada, et ta on siin, Nathani juures ja ei kadunud kuhugi. Naine ei oleks kunagi abikaasat petnud, ta armastas meest ja ei soovinud kellegi teisega olla.

Nathani näole ilmus kerge naertus, kui naine teed meelitajaks kutsus. "Eks ma üritan, aga sa pead seda mulle võibolla vahepeal meelde tuletama," lausus mees, asetades enda käed kummalegi poole naise ümarat kõhtu, ja suudles Tarat hoolivalt. Petmine ei tuleks Nate'ile mitte mingil juhul isegi mõttesse. See on midagi, mida ta kohe üldse ei tolereeri.

Naine pani käed mehe õlgadele ja suudles meest pikalt vastu. Ta nautis praegust hetke ja oli üllatunud, et nad nii kiirelt suutsid tüli lahendada. Arengut oli näha. Tara naeratas õrnalt ja lubas enda ühel käel minna mehe särgi alla rändama.

Tüli sai tõesti kiiresti lahendatud. Ja loodetavasti on see vaid positiivne nende suhtele. Tundnud naise kätt enda särgi alla, muigas mees läbi suudluse. Naise puudutused olid endiselt sama mõnusad nagu alati, pannes mehe tundma tema lähedust.

Naine trummeldas sõrmedega õrnalt mehe nahal ja hakkas seejärel sõrmeotstega õrnalt üle Nathani selja lainelisi jooni tõmbama. Tara arvas, et nende tüli sai kiirelt lahenduse, kuna vaidlemiseks polnud enam viitsimist. See iga oli neil mõlemal üle elatud, kus mõlemad nõudsid taga enda õigust.

Nate vajutas naise pehmetele huultele veel ühe suudluse, ennem kui eemale tõmbus, jättes siiski enda käed naisele. "Tead mida me ei ole ammu teinud?" esitas mees Tarale küsimusele, millele ise hetk hiljem vastas, "me pole juba ammu Scrabble'it mänginud. Kunagi sai seda ikka päris eduliselt tehtud. Mäletad?" muigas Nathan, meenutades aegu, kus nad mõnikod õhtuti teed tegid või veini jõid ja lihtsalt Scrabble'it mängisid. Mõnikord sai ühest mängust märkamatult kolm. Jamh, olid ajad.

"Jah?" küsis naine. Nad ei olnud päris paljusid asju ammu teinud. "Scrabble?" oli Tara seejärel päris üllatunud. "Tahad siis mängida?" uuris naine. Jah, nad varem ikka mängisid paar-kolm korda kuus scrabble'it, sest see oli üsna normaalne mäng ja sai samal ajal rääkida ka muust.

Selle mängu ajal oli tõesti võimalik samal ajal ka niisama juttu ajada ja anda armsamaga aega veeta. Pealegi tuleks see neile pärast sellist sõnasõda kindlasti kasuks. "Kõigepealt pidime me selle köögi puhtaks küürima," muigas Nate, "sina jätkad siit otsast ja ma tulen sulle teisest otsast vastu, deal?" pakkus mees, lastes paremal tujul enda kahtlused hajutada. "Ja pärast seda oleks Scrabble päris mõeldav. Ei vaja eriti energiat ka," sõnas Nathan, hoides enda pilku endiselt Taral.

"Õigus," meenus ka naisele ta algne plaan. "Deal," sõnas Tara naeratusega ja võttis helesinise lapi, mis oli enne eemale lükatud ning hakkas pinda puhastama. "Kas sa üldse tead ka, kuhu Scrabble kolimise käigus sai pandud?" jäi naine hetkeks mõttesse. Magamistoas ilmselt mängu polnud. Lastetoas? Elutoas?

Nathan võttis endale teise lapi ning hakkas samuti hoolega kappe puhastama, kuigi tema arvates olid need juba niigi puhtad, aga noh, eks ta ole mees ka. "See on hea küsimus," muigas mees, vajudes hetkeks mõttesse, et peas võimalikud asukohad läbi käia. "Kui ma ei eksi, siis elutuppa kuskile kappi," arvas Nate. "Kui seal ei ole, siis ilmselt lastetuppa kuskile," lisas mees juurde, jätkates kapi puhastamisega.

"Ma mõtlesin ka, et vast sokutasime tolle lastetuppa, tegelikult ei mängi kaksikud seda ilmselgelt niipea," oli naine kindel. Läks vast 6-7 aastat, et nad tunneksid selle vastu huvi, alguses olid kindlasti autod ja nukud ning pehmed mänguasjad rohkem teemas.

"Ega vist, kui nad meil just imelastena ei sünni," muigas Nathan. Hakkavad ka kuue aastaselt juba suuri klaveriteoseid looma nagu Mozart. Jõudnud naisega taas kokku, loputas Nate enda käes oleva lapi kraani all ära, pannes selle hetk hiljem kuivama. "Ma lähe otsin selle ülesse," sõnas mees. Möödudes naisest, andis ta talle lühikese põsemusi. Kõige pealt vaatas ta elutuppa kappidesse, aga kuna ta seda sealt ei leidnud, siis sammus ta teisele korrusele.

"Ma väga ei taha seda uskuda, minu kohmakusega nendest järgmised Einsteinid ei sünni," muigas naine. Ta pesi lapii puhtaks, pani selle kuivama ja ootas pisut ning järgnes seejärel vaikselt mehele. Näinud teda ühe lastetoa kapi juures karpe ümber tõstmas, pani naine talle käed ümber. "Leidsid?" küsis Tara.

Nathan ei kuuldnudki kui Tara lastetuppa sisenes, kuid otse loomulikult tundis ta ära need soojad käed, mis tema ümber liikusid. "Kohe leian," muigas mees, tõstes veel mõned karbid üksteise pealt maha ja siis tuligi nähtavale see tumeroheline karp. Tõstnud selle alla, sulges ta kapi ning pööras end ringi, et naisele otsa vaadata. "Kus sa mängida tahad - all või näiteks voodis. Kus sul endal mugavam on?" pakkus Nate.

"Ükskõik, võib voodis ka, seal on parem," arvas naine. Sai padjad toeks panna ja puha. Naine läks magamistuppa ja sättis ühe padja endale selja taha, viimasel ajal olid seljavalud hullemaks läinud.