Keemia tund laboris

Lizzie vaatas neid kahte ja tema näol olev naeratus venis veel laiemaks. Nad oli nii armsad ja eriti õnnelik oli ta just Jasoni pärast. Talle meenusid korraga need õhtused jutuajamised Book Nook'is, kus nad rääkisid alati, et jäävad igavesti üksikuteks ja siis kolivad kokku ja kasvatavad enda koeri ja kasse ning rallivad Jasoni rattaga mööda linna. Aga kõik see tundus nii ammu nagu oleks see tüdruk seal olnud hoopis keegi teine. "Minu vanur," lausus Liz mõtlikult, "noh, ta juba sööb, aga ta protestib endiselt kõige ja kõigi vastu. Ilmselt loeb päevi kuna sealt minema saab," lausus tüdruk, vaadates Tommie'le otsa.

Jason vastas Sierra naeratusele naeratusega. Tõsi, ta luges sellest välja nii palju. Eriti veel peitus informatsiooni neidise silmades, mis särasid ja olid nii selged hetkel. Kena vaatepilt missugune. Peagi pöördusid Jasi rohelised silmad Lizardile, kes jälgines neid armsal naeratusel, mis pani Tommie kergelt turtsatama. Kas nad olid tõesti järjekordne turteltuvide paar, keda vaadates läheb nunnumeeter sajaga põhja? "See on Daniel," noogutas Tommie lõbusalt. "Pigem juba minuteid," lisas ta üsna pea juurde.

Vastuseks sinu küsimusele Jason - jah, Sierra ja Jason viivad kindlasti nunnumeetri sajaga põhja. Nad on selline paar, keda vaadates sa oled kindel, et nad elavad õnnelikult elupäevade lõpuni. "Vähemalt arstid ütlevad, et ta paraneb kiiresti. Seega ei ole tal palju minuteid enam jäänud," muigas Lizzie.

Alex muigas kergelt. Ta sasis õrnalt Liami heledaid juukseid, toetades ennast seejärel vastu noormeest. "Keegi on väga väsinud, ma vaatan... mis sa küll, pojakene, öösel teed," vangutas neidis lõbusal naeratusel pead. Kas tõesti on Lexi nii hull toakaaslane, et ei lase poisil magada rahulikult? Õudne. Peaks vist varsti mõne teise toa hõivama või sootuks tagasi enda korterisse minema.

"Ma valvan, et kollid sind öösel minema ei viiks," sõnas Liam laisa naeratusega, vaadates näitsikut, kes teda järjekorselt padjana kasutas. Peaks tüdrukule kaasaskantava padja kinkima, siis ei pea ise enam seda kohta täitma. "Pealegi sa niheled kogu aeg," turtsatas Liam. Tegelikult vastasid mõlemad tema laused enamvähem tõele. Kui tüdruk voodis väga vähkrema hakkas, ärkas poiss ülesse ja justkui valvas teda, et tal jälle neid õudusunenägusi ei tuleks, millest Lexi talle kunagi rääkis.

Zac astus keemialaborisse ja tervitas esimesena Liamit ja Alexit, sest nad olid uksele kõige lähemale ja pealegi oli poiss siiski nende meeskonna kapteniks. Lasnud enda üleõlakoti seina äärde maha, jalutas ta edasi enda õe suunas. Poolel teel sinna märkas ta, et nende seas on ka üks uus nägu. Kuna uusi õpilasi neile just tihti ei tulnud, siis viskas Zac talle pilgu peale ennem, kui Carmeli juurde seisma jäi. "Tervist, õeke, kuidas su päev siis möödunud on?" uuris ta niisama, toetades end vastu laua äärt.