Teeny-Tiny Birthday For a Teeny-Tiny Girl

Daniel mõmises kergelt, tõstes enda silmad Lizardi näole. "Me võime ju mängida, et on, aga sellisel juhul oled sa varsti kõvasti vanem kui mina ja see pole üldse tore," kortsutas poiss viimaste sõnade ajal kulme, jälgides endiselt Lizzie. Ta kinkis õrna suudluse neidise huultele, libistades enda käed kõrgemale tüdruku särgi all. Nathanile meeldis tunnetada seda imelist kena enda vastas ning talletada selle iga kumerus ja värin.

"Mnjaa," pidid tüdruk poisi sõnu kaaluma, "see ei oleks tõesti hea, sest mulle meeldib ikka sind vanaks meheks kutsuda," muigas Lizzie, sasides kergelt poisi musti juukseid kuni sai ühe õrna suudluse osaliseks ja sellele järgnenud liikumine tema särgi all pani näitsiku värisema, silmi sulgema ja huulde hammustama. Kas Danieli plaaniks oli ta hulluks ajada? See oli täielik narritamine ja õrritamine.

Daniel turtsatas lõbusalt Lizardi sõnade peale, sasides õrnalt tema juukseid, ennem kui enda huuled uuesti tüdruku huultele surus, liikudes õrnade suudlustega taaskord mööda neidise kaela allapoole. Nate hoidis kindlalt enda käsi neidise särgi all, liikudes väikeste vahemaade ülespoole. Võib olla isegi oli Dani plaan Lizandra hulluks ajada ning hetkel see isegi õnnestus tal. Noormehele meeldis see pinge hetkel nende vahel. See oli just kui mööda nööri kõndimine. Närvipinge oli pidevalt sees.

Tegu oli tõesti mööda nööri kõndimisega, kuid see tunne, mis tüdrukut valdas ei olnud närvipinge, vaid midagi, mida ei ole võimalik sõnadesse panna. Liz üritas end tagasi hoida, aga samas anda suudlustega edasi seda tunnet ja tõmmet, mida ta Danieli vastu tundis. Hammustanud alahuulde, lasi tüdruk enda peal kuklasse vajuda, kui noormees suudlustega mööda tema kaela alla hakkas liikuma. Ja kui Nathani käed veel kõrgemale liikusid, lõpetas tüdruk järjekordse suudluse, mis alanud oli, ning toetas enda otsmiku vastu noormehe oma, ise kergelt hingeldades.

Joseph oli lasknud teha tordi tüdruku sünnipäevaks, seda ei olnud ta muidugi Lizziega läbi rääkinud. Tordi peale olid joonistatud ühed punased ketsid ja muidugi ei puudunud tordilt ka tekst:"Palju õnne sünnipäevaks, Lizzie!" Joseph oli hommikul andnud õeraasule 19 tulpi, aga kingitus oli õhtuks jäetud. Ta tuli koogikarbiga ja avas ukse. "He-Keep it PG13!" tervitas Joseph noori laia naeratusega. Ta eemaldas kiirelt välisjalanõud ja nahktagi, viis tordi kiirelt kööki külmikusse ja läks tagasi elutuppa. "Daniel, keda ka näha!" oli mees rõõmus.

Kuulnud enda venna häält, peitis tüdruk enda kergelt õhetava näo Danieli rinnale, libistades end järgmine hetk poisi sülest diivanile. "Ma ütlesin, et keegi võib tulla," pomises tüdruk poisile, kui Joe hetkeks kööki oli kadunud. Liz tõmbas kätega läbi enda juuste ning oleks ääre pealt küsinud, et kas ta on ainuke, kellel palav on, aga ta ei oleks jõudnud seda nöökimist ära kuulata. Seega tõusis ta niisama püsti ja avas akna, jättes selle õhutusasendisse. "And here goes the boys talk," lausus Lizard, kui Joe tagasi elutuppa jõudis. Saatnud Nathanile ühe kiusliku pilgu, jalutas ta laua juurde, kust omastas endale ühe klaasi. Valanud selle morssi täis, jõi ta kõik ühe korraga ära, istudes siis hoopis tugitooli. Jah, peab natuke Danielist distantsi hoidma nii kaua, kuni see kirehoog üle läheb.

Daniel tõstis parasjagu Lizandra pea piisavalt kõrgele, et suruda tema huultele üks magus suudlus, kui Joe täiesti ootamatult korterisse sadas. Lizandra järgneva käitumise peale maigutas poiss lõbusalt suud. Ta tõusis vaikselt diivanilt püsti, kõndides mõned sammud Joele lähemale. "Tore sind ka näha, Joe," sõnas Nate ausalt, jälgides poissi, kuigi tema pilk libises mõned korrad Lizardile, kes kergelt õhetades tugitooli istus. Varjatud muie libises noormehe suule.

Joe muigas. "Ma vist pean sellega vaikselt harjuma, et mu õde on kellessegi nii kiindunud. Aga hea, et see 'keegi' oled sina, Daniel," lausus Joseph naeratusega ja surus Danny kätt. Ta ju alles paranes, mees ei riskinud õhe karukallistusega. Nad olid varsti ilmselt sugulased ja mehel poleks midagi selle vastu, kui Daniel nende perekonda kuulus. "Ja kuidas sünnipäevatüdrukul läheb?" uuris Joe ning istus tugitooli käetoe peale ja vaatas Lizandrale otsa, kes õhetas.

Lizard jälgis poisse, kuid ei öelnud midagi. Seda nii kaua, kuni Joe tugitooli käetoe vallutas ja talle küsimuse esitas. Tõstnud pilgu vennale, muigas ta kergelt, "mis seal ikka - vanadus pressib peale," lausus tüdruk nagu saaks ta täna üheksakümmend mitte üheksateist. Jamh. Suur number ikkagi. "Aga ei saa just millegi üle kurta, seega võina ma öelda, et hästi läheb," vastas ta siiski Joe küsimusele ka korraliku vastusega.

Jasoni Land Rover peatus kortermaja ees, kus Liz ja Joe ning hetkel ka Daniel elasid. Vabastanud end turvavööst, väljus näitsik autost, avades hetk hiljem tagaistuja ukse, et sealt välja tõsta korv kingitusega, milleks oli ei keegi muu, kui väike armas pruunisilmne siberi husky poiss, kes hetkel korvis õndsat und magas. Oi, kuidas Sierra võtaks hea mellega selle inglikese hoopis endale, aga tegu on siiski kingitusega ja see tuleb ära anda. Oodanud, kuni Jason on auto lukku pannud, libistas ta enda ühe käe poisi pihku, hoides teisega korvi. Mõne minutiga jõudsid nad õige ukseni ning korraks teineteisele otsa vaadanud, avasid nad uke ja astusid sisse. Lizzie oli öelnud, et sadagu nad sisse ja seda nad tegidki. "Teeervist," hüüdis Sierra heatujuliselt nagu alati. Ta toetas korvi põrandale nign eemaldas kiire liigutusega enda musta nahktagi ja mustad madalad saapad.

Outfit.

Kutsikas oli algselt olnud Jasoni halb nali, millest Sierra haaras liiga kiirelt kinni, ning nüüd peab ta seda maitsma. Hea meelega võtaks ka tema pisikese endale, aga tegu on siiski pisikese sünnipäeva kingitusega Lizardile, kes satub sellest kindlasti väga suurde vaimustusse. Talle on ometigi alati loomad meeldinud. Hoidnud neidise kätt kindlalt enda peos, hoidis ta tüdrukut kindlalt enda kõrval. Just kui oleks tüdruk õrn haavalehekene, kes väiksema tuulega minema lendab.
Tommie sisenes korterisse vaikides, ometigi oli tema suul õrn naeratus. Lasknud tüdruku käest lahti, eemaldas ka Tom enda üleriided, jäädes musta t-särgi ja siniste teksade peale, mis olid kergelt kulutatud ja lõhkised.

Kuulnud enda uute külaliste sisenemisest, hüppas Lizard rõõmuga tugitoolist püsti, et pääseda kahe poisi silma alt, kes mõlemad teda väga muigvel pilgul vaatasid. "Hellooo my saviours!" tervitas Liz neid lõbusalt, liikudes käed laiali Sierra juurde, kes sai ühe suure kallistuse omanikuks ja ega Jason ka ilma ei jäänud. "Okey, tundke ennast nagu kodus, aga ennem võite mulle kingituse üle anda," lausus tüdruk turtsatades ja naerma hakates. Jamh, tüüpiline Liz.

Daniel muigas kergelt, surudes Joe kätt. See tundus küll väga ametlik ning jättis mulje, nagu oleks Joel endiselt kahtlusi tema osas, sai siiski Nate aru, et tüüp ei taha talle haiget teha. Õmblused hakkasid küll juba vaikselt paranema, aga päris terve ta veel polnud. Kui Joe Lizardi poole pöördus, istus Daniel tagasi diivanile, hoides üht kätt enda õmbluste peal, mis andsid praegu kergelt tunda. Küllap peagi tuleb võtta jälle paar tabletti. Poiss jätaks need küll kõrvale, aga kuna Lizandra oli ennist seal, kui Natele sõnad peale loeti, siis vaevalt näitsik lepib sellega. Väike tüütus siiski, aga Danieli pisikene pinnukene silmas.

Sierra kaisutas tüdrukut ikka päris korralikult ennem, kui ta tüdruku Jasoni juurde lasi. Lükanud kõik enda leekivpunased juuksed seljale, kükitas ta korvi juurde maha ning kergitas selle peal olevat tumesinist tekki. Talle vaatasid vastu kaks säravat pruuni silma, mis olid vägagi uudishimulikud. Lizzie sõnade peale hakkas Melody naerma ning järgmisel hetkel hüppas korvist välja väike kutsikas, kes uusi inimesi nähes tardunult seisma jäi ja enda uut perenaist, pea ühele poole kaldu, jälgis. "Kohtu enda uue poisiga," lausus Mel, "no offence, Daniel," lisas ta noormehele, kes eemal diivanil istus. "Ja, Joe, ma loodan, et sa mind maha ei löö," lausus ta, viies enda silmad noormehele. Vanema venna sõna siiski loeb. Samas oli Lizard juba ammu endale koera tahtnud ja miks mitte seda talle nüüd lubada.

Kui korvist hüppas välja väike siberi husky kutsikas, asetas tüdruk imestusest enda käed suule, vaadates koera, siis Sierrat ja siis Jasonit. "Oh.My.God," olid esimesed sõnad, mis tema suust väljusid, "appikene, Sierra-Jason, ThankYou-ThankYou-ThankYou-ThankYou-ThankYou-ThankYou-ThankYou-ThankYou...," tänas tüdruk sõpru, suutmata endiselt uskuda, et tal on nüüd väike armas poiss. Kükitanud kutsika juurde, sirutas ta enda käe looma juurde. Husky vaatas tüdrukut kerge umbusuga, aga liputas siiski kergelt enda sabajuppi. Astunud mõned sammud enda uuele omanikule lähemale, tõmbas ta keelega üle tema sõrmede. "Nice to meet you, too," vastas Liz loomale ning võttis ta endale järgmine hetk sülle, pöörates end venna poole. Kahe puppy-face'i vastu ikka ei saa ju, ega ju? Tundub, et Daniel sai endale konkurendi.