Sunny Friday Night

,,Eripedagoogikat ma arvatavasti ei võta," arvas Brit. ,,Spetsialiseeruma ka vist väga ei hakka. Olen lihtsalt arst...või ma ei tea, äkki võiks kirurgi ka proovida, kuigi ma kujutan ette, kui tugevat närvikava see vajab. Pean igasuguseid rõvedusi ju nägema hakkama."

Kommentaar rõveduste kohta pani Nathani turtsatama ja kergelt naerma. Talle meenus kohe see, kuidas mõnda arsti saadet vaadates Tara alati enda pea ära keerab, kui näidatakse inimeste opereerimist. "Kirurg on kindlasti üks vastutsrikkaim töö. Keegi mu sõpradest kunagi ütles, et kõige parem on hakata lahkajaks - patsient ei sure ära ja ei saa süüdistusi esitada," lausus Nathan.

,,Seda küll," muigas Brit. ,,Aga ma ei tea veel. Õde on selles mõttes hea, et sa lihtsalt pead hoolitsema patsiendi eest, enamasti ei jää süüdi ka, kui patsient sureb...kui just mõnda vale ainet kogemata või meelega ei anna. Mõni ju on vähe sadist." Siis ilmus Britu näole kelmikas muie. ,,Haiglas töötamise pluss on see ka, et enamik meesarste on päris seksikad."

"Jamh, õde oleks päris mugav olla," lausus Nathan. Tüdruku viimase väite peale hakkas mees naerma. "Nii et teie vanused tüdrukud juba mõtlevad töökohta valides sellele, et seal seksikaid mehi oleks. Huvitav. Minu ajal ikka vaadati seda, et palk normaalne oleks ja töö meeldiks," muigas Nate. Päris mõnu oli vaheluseks kellegi nooremaga juttu puhuda.

,,Palk loeb ka endiselt," vastas Brit. ,,Aga kui on seksikaid mehi, siis on neid ju ilus vaadata. Ja kui veel vallaline juhtud olema, siis on eriti hea, sest keegi ei keela nendega flirtida." Britu ei olnud küll vallaline, aga tema suhe oli niigi karile jooksmas ja ta ei teadnud, kas seda saabki veel üldse enam päästa. Igatahes mehed talle meeldisid.

Nathan lihtsalt muigas kergelt näitsiku jutu peale. "Kas need mehed sul siis tähelepanu töölt ära ei hakka viima?" tundis mees huvi. Tema küll ei julgeks lasta end kellelgi opereerida, kes samal ajal vaatab oma kolleegi või flirdib oma kolleegiga.

,,Ei hakka, ei hakka," ütles Brit. ,,Kui tööd eriti ei ole, siis ju ikka võib natuke nendega semmida." Brit suutis ka pühenduda, kui oli vaja, laskmata end millestki häirida. Koolis oli ka palju kenasid poisse, aga praegu ta ei flirtinud nendega, sest ka tal oli juba poiss.

"Siis küll jah," kehitas Nathan õlgu. Temal oli naine olemas ja vaatamata sellele, et koolis leidus palju ilusaid õpetajaid, ei pööranud mees neile rohkem tähelepanu kui sõpradele. Flirtimine jäi küll ära. Eriti praegu, kus Tara nende esimesi lapsi kandis.

,,Aga kuidas sinust üldse kehalise kasvatuse õpetaja sai?" küsis Brit. Tema ei kujutanud end küll eluilmaski mingisuguse õpetajana ette. Ta ei suudaks lihtsalt seda, eriti, kui klass veel lärmakas on. Seitsmes-kaheksas klass on kõige hullemad, seal ongi mingid ülbed pubekad ainult.

"Ma juba keskkooli ajal mängisin korvpalli, aga mulle meeldis alati rohkem inimesi õpetada. Ma arvan, et sport võib inimesi mõnikord aidata ja eriti just siis kui sa noor oled. Mulle meeldib noortega tegeleda. Ja nüüd õpetan ma juba algkoolis ja lasteaias ka kehalist või korvpalli. See pakub mulle lihtsalt rõõmu ja ma ei kujuta end kellegi teisena ette. Mingit profimängijat minust küll saanud ei oleks," seletas mees tüdrukule nii hästi kui suutis. Mõnikord võivad küll õpilased ülbed olla, aga see ei ole midagi, millest ei ole võimalik üle saada.

,,See on hämmastav," lausus Brit. ,,Ma imetlen sind, et sa suudad niimoodi. Mõned on ju päris vastikud, eriti need pubekad, kes seitsmendas või kaheksandas klassis käivad. Ma ise ei suudaks õpetaja olla."

"Kui sa juba teatud aja oled õpetajana töötanud, küll sa siis leiad juba oma nipid, kuidas millise õpilasega suhelda. Ja tegelikult ei ole need pubekad nii hullud midagi," oli Nathan kindel. Eriti meeldis talle õpetajana see võimalus, et ta sai näha, kuidas inimesed kasvavad ja selle käigus muutuvad. "Närvi peab sul küll õpetajana olema, selles suhtes on sul õigus," kinnitas Nate.

,,Need pubekad lähevad kogu aeg järjest hullemaks ka," seletas Brittany. ,,Ma näen, mida need 12-aastased juba teevad...joovad end täis, tõmbavad ringi. Kuhu see lapsepõlv jääb? Mina mängisin selles vanuses veel nukkudega." Britule tuli kohe meelde ka Jessica õde Alena, ta oli ju ka samasugune.

"Selles osas pean ma sinuga nõustuma. Lapsed kasvavad liiga kiiresti suureks. Aga ma arvan, et selles on süüdi pigem tänapäeva ühiskond, kus vanemad näevad pigem vaeva enda karjääri kui lastega," sõnas Nathan. See oli kurb, aga tõsi. Mees lootis, et nende lapsed saavad endale parema lapsepõlve. Aga eks seda lootis vist iga lapsevanem.

,,Kui mina saan kunagi lapsed, siis mina pühenduks rohkem neile kui karjäärile. Ma ei taha, et nad räägiks kogu aeg, et vanematel ei ole nende jaoks aega. Ma tahaksin neile parim ema olla," seletas Brit.