Bittersweet

,,Ma arvan, et õhtu poole kunagi," vastas Brit. ,,Nathan pakkus, et võin tema koera ka võtta. Juhtusin nendega ükskord pargis kokku ja siis see koer hakkas mulle nii meeldima. Ta on niii vahva."

"Õhtu poole kõlab väga hästi," arvas Sayer, seega homme jooksma. "Chica? Jah, ta on tõesti päris vahva tegelane," muigas noormees. Eks ta ole ka ise paar korda linnas treenerit enda koeraga jalutamas kohanud ja pealegi ega nad siis trennis ainult korvpallist ei räägi.

,,Ta tahtis kogu aeg minuga mängida," ütles Brit. ,,Ja siis ta võitis mu südame. Ma nii tahaks endale ka sellist koera nagu tema." Kui neiul kunagi sünnipäev tuleb, on üks tore kutsikas väga oodatud kingitus. See tooks ainult rõõmu.

"Ta tahab vist kõigiga mängida," turtsatas Sayer. Ta oli seline semulik koer, kes suhtus kõikitesse nagu sõpradesse. "Siis tuleb endale selline koer võtta või lasta kellegil see endale kinkida," lausus Rufus.

,,Mul poleks selle vastu midagi, kui keegi mulle mu 20.sünnipäevaks ka ühe sellise kuldse retriiveri kutsika kingiks," lausus Brit. ,,Äkki on see keegi Chica õdedest või vendadest?" Neiu hävitas samal ajal oma jäätist ja pool topsikut on tal juba isegi söödud.

"Kas see on nagu vihje või?" küsis Sayer naerdes. "Ei tea, kas just Chica õde või vend, aga ega need kuldsed retriiverid on kõik nii ühesugused," lausus noormees. Nagu tõsiselt. Kõik nad on nii ühesuguse näo ja värviga. Nagu tehasest tulnud.

,,Neid pidi kerge treenida olema ja samas pidid nad olema head perekoerad," seletas Brit. ,,Aga noh, võid seda ka vihjena võtta, kui sa tõesti ei tea, mida mulle sünnipäevaks kinkida. Ühe sellise eluka vastu ei oleks mul midagi."

"Selge," sõnas Sayer, mitte et tema endale retriiverit võtma hakkaks. "Nii et ma olen siis su sünnipäevale kunagi kutsutud?" kergitas noormees küsivalt enda kulme. Nad ei teadnud ju teineteist veel nii hästi. Aga noh, tüdruku sünnipäevani on veel aega kah.

,,Absoluutselt," vastas Brit. Lõpuks sai ta ka oma jäätise söödud ning pani järelejäänud friikad oma käekotti. Paistab, et võib need kasutatud nõud minema viia ja kino poole vaikselt liikuma hakata.

"Väga tore, panen juba kuupäeva kinni?" muigas Sayer. Kui Brittany lõpuks enda jäätisega ühele poole sai ja friikad endale kotti pani, tõusis Rufus laua tagant püsti, sirutades end kergelt. "Hakkame siis minema?" küsis poiss, tõmmates enda kandiku koos pahnaga lähemale.

,,Sinna on ju nii palju aega," lausus Brit. ,,Aga me võiks tõesti minema hakata." Tegelikult oli see armas, et Britul nii hooliv ja tore sõber oli. Neiu tõusis ka püsti ja võttis kandiku koos oma pahnaga, et see siis minema visata.

Sayer noogutas, võttis enda kandiku ja jalutas lähedal asuva pürgikasti juurde, kuhu sai kõik selle pahna ära visata. Kandiku asetas ta selleks ettenähtud kohale. Oodanud veel hetkeks tüdrukut järgi, astus Rufus restoranist välja mõnusa värske õhu kätte.

Brit järgnes Sayerile. Kõht oli nüüd nii täis, aga väljas oli tõesti mõnus värske õhk. ,,Peaksime siis vist astuma hakkama," lausus neiu. ,,Aga mis me pärast kino teeme? Sa ütlesid - terve päev."

"Kõige pealt käime me kinos ära ja siis loodame minu spontaansuse peale," lausus Sayer. Päris palju oleneb siiski sellest, kui pikk on film, mida nad vaatama lähevad. "Võibolla on sul endal midagi välja pakkuda," tundis Rufus huvi, viies enda silmad tüdrukule.

,,Küll ma jõuan mõelda," vastas Brit. ,,Aga sa oled mu tuju juba kõvasti parandanud. See tähendab mulle palju. Sa oled mu parim sõber." Neiu näole ilmus isegi naeratus, Sayer pani ta mured unustama.