Viskeid harjutamas

,,9.jaanuaril," vastas Brit. ,,Ja sul?" uuris neiu vastu. Samas pani tüdruk oma pea Josephi õlale ja puges talle hästi lähedale. Nii hea oli kellegi lähedus. Kuigi film hakkas pihta, ei suutnud Brit selle vaatamisele keskenduda.

"Et siis oli ära. Sa oled..19?" uuris noormees. "13.november...Nagu mu numbergi tiimis," muigas Joe. 13 oli tema õnnenumber for sure. "Mis õudukas see on?" uuris noormees. Ta magas algustiitrid maha, kus oli pealkiri olemas.

,,19 jah," vastas Brit. Tüdruk muigas selle number 13 jutu peale. ,,Ja paljudele toob see number just õnnetust," sõnas tüdruk. Siis vaatas Brit filmi DVD karpi. ,,The Mirrors," vastas tüdruk. ,,Oled näinud seda?"

"Jah, aga ma ei usu seda asja," vastas Joseph. "Ei, ei ole näinud. Sa oled?" küsis noormees. Ta ei viitsinud üksinda peaaegu mitte ühtegi filmi vaadata. Ainult mõned Chaplini filmid olid piisavalt head, et neid üksinda vaadata.

,,Korra olen," vastas Brit. Ega ta isegi neid üksi ei vaata, mõnikord sõprade juures või perega. Aga üks asi on siiski vaja selgeks teha. Tal oli Josephiga nagu mingi suhe arenemas, aga tüdruk polnud täiesti kindel, mis see on.

Joe noogutas. "Siis ma võin sind ehmatada, eks?" küsis mees naeratusega. Suhte pealt niipalju, et Joseph mõtteid lugeda ei osanud, Brittanyl ei jäänud muud üle, kui võtta teema lihtsalt üles. Noormees viis silmad ekraanile, kus oli parajasti stseen, üllatus missugune, peeglitega.

,,Ehmatamine pole ilus," muigas Brit. ,,Aga kuule Joseph?" pöördus neiu uuesti mehe poole. ,,Ma tahaks ikkagi teada, mis meie vahel siis ikkagi toimub. Kas see on suhe või mis asi?" küsis Brit. Nähtavasti sõbrad nad väga ei olnud ju.

"You don't say," vastas mees endale omapärase huumorisoonega. "Mm..Ma ei tea. Ma arvan, et ma tahaks su liivakastis käia edasi mängimas," lisas Joe ja naeratas. Seejärel ta suudles tüdrukut. Enough said.

Brit suudles Josephit vastu ja ronis mehele sülle, et talle võimalikult lähedal olla. Et siis nüüdsest pole tüdruk enam vaba...sorry guys. Brit ei unusta seda päeva kunagi ja see jääb nüüdsest tema lemmikpäevaks. Loodetavasti on see suhe parem kui eelmised ja Joe teeb ta tõesti õnnelikuks.

Joseph naeratas ja tõmbus mõne sentimeetri kaugusele. "Kas see oli piisav vastus su küsimusele?" uuris noormees. Film oli täiesti meelest läinud ja ajataju ka kadunud. Noormees oli lihtsalt liiga õnnelik.

Brit vaatas Josephile silma. ,,Ma arvan," vastas tüdruk. ,,Aga sa võiksid mind veel hoida." Film mängis nüüd tõesti vaid taustaks, sest Britu silmad olid rohkem Josephil kui ekraanil. Tüdrk tahtis talle hästi lähedal olla.

Joseph hoidis neiut tugevalt enda vastas ja suudles õrnalt tüdruku huuli. Üsna pea hakkas ta huultega tüdruku kaela hellitama ja ta tõstis juuksed eest. Väike 'maasikas' endast maha jäetud, liikus ta tagasi huulteni, mida ta juba jõudis igatsema hakata.

Brit surus end rohkem Josephi vastu ja näksas teda õrnalt huulest. Kutt suudles küll nii paganama hästi, aga ameleda jõuab ka hiljem magamistoas ehk. Ei tasu millegagi kiirustada. ,,Sa oled nii hea," sosistas tüdruk naeratades.

See näksamine oli pagana erutav. "Mmm...Sa ajad mind hulluks," vastas Joseph mõmisedes. Brittany nahk oli nii sile ja mõnus. Huuled maitsesid ka imeliselt. Joe lootis, et lähiajal ei astu tüdruku vanemad sisse, that would be awkward.

,,Ma peaksin seda sulle ütlema," sosistas Brit Joe huulte vastas. Tüdruk mäletas ikka seda tunnet, kui Joe huuled ta kaelal olid. Mmm...nii erutav. Tundub, et filmi vaatamisest ei tule vist midagi välja.