Viskeid harjutamas

Joseph surus neiu kätt. "Ma käin Tree Hilli gümnaasiumis. Viimane aasta läheb," vastas noormees ja naeratas. "Mida teeb siis üks ilus neiu korvpalliplatsil, kui talle see isegi ei meeldi?" küsis Joe, lai naeratus näol. Ta taipas, et mõne nädala pärast saab ujuma minna, oh yeah. Külm vesi pluss mõni äge kaaslane, see oleks äge.

,,Juhtus nii," vastas Brit. ,,Ja mina käin ka Tree Hillis, viimane aasta. Võimalik, et olen sind näinud, aga mina ju nime ega molu kokku viia ei suuda." Tahaks, tahaks, tahaks...võrkpalli mängida. Brit võttis korvpalliplatsil istet. Veits pohhui, et tagumik pärast natuke mustaks saab.

"Mul pole jällegi nimemälu...Naod jäävad meelde, aga nimed väga harva," vastas Joseph ja võttis istet neiu vastas. "Niisiis, Brittany, räägi, mida sulle teha meeldib? Sa kisakooris vist ei ole, jah?" küsis Joe. Ta ikka mängudel nägi kisakoori ja Brittany ilus nägu oleks meelde jäänud. Või jäi tõesti tüdruk kahe silma vahele?

Brittany väristas õlgu. ,,Hell no," vastas tüdruk. ,,Mina küll üks neist lollakatest wannabe'dest olla ei taha, kelle jaoks iga asi on oi-kui-nummi ja oumaigaad ja mis iganes." Talle ei meeldigi rumalad, ülbed ja labased inimesed, nagu on enamus kisakooriplikse. ,,Aga muidu meeldib mulle võrkpall, lugemine, jooksmine, lihtsalt trenni teha, filme vaadata, jalutada, värskes õhus viibida ja veel palju asju," rääkis tüdruk.

Joseph naeratas. Ei sattunudki ühe wannabe-duckface'i otsa, äge. "Jooksmine on lahe, lugemine ka, võrku mängin rohkem suvel," tõdes Joe. Tegelikult sai ta mõne kisakoori liikmega väga hästi läbi, kõik ei olnud seal ka võltsid. "Ja mida sa praegu tahaksid kõige rohkem teha?" küsis mees edasi. Huvitav oli teise mõttemaailmast pisut aimu saada.

,,Lihtsalt rääkida ja sind tundma õppida," vastas Brit. ,,Võime minu poole ka minna, sest ausalt öeldes hakkab mul juba jahe." Ega nii soe ka veel ei olnud ja Britul oli kõigest pusa kaasas, mille neiu ka kohe peale pani. ,,Võime endal olemise seal mõnusaks teha, mul on paar pizzat sügavkülmas ja pakk friikaid ka," sõnas tüdruk. Ta sõi harva rämpstoitu, aga kui ta sõi, siis ta ka nautis seda. Kui olemine vaja heaks teha, läheb pizza ahju ja nomnomnom.

"See kõlab päris hästi," pidi Joseph tunnistama. Õues hakkas jah pisut jahe, kevad polnud veel enda täit võimu näidanud. Noormees tõusis ja ulatas Brittany'le käe, et tüdruk püsti aidata. So, kus pool Brittany elab? Ah õigus, pall oli ka vaja võtta. Mees korjas korvpalli maast üles ja pani selle vasaku käe alla.

,,Aga siis teeme nii," ütles Brit ja tõusis püsti. Seejärel võttis ta ka enda palli, mille ta kaasa oli toonud. Samuti oli tüdruk võtnud pusa ja kuna tal hakkas pisut jahe, tõmbas ta selle endale selga. ,,Me peame siis läbi selle õrna parkmetsa moodi koha minema, et minu maja juurde jõuda," lausus Britu.

"Et siis westside'ikas," naeratas Joseph ja põrgatas palli paar korda vastu maad, kuid lõpetas selle, kui sisenes parki. Ilus koht. "Kui kaua sa oled siin elanud?" uuris mees. Tree Hillis oli palju elanikke ka selliseid, kes olid siia noores eas kolinud. Väikelinn tõmbas rahvast ligi nagu meepott.

,,Ma olen terve elu siin elanud," vastas Brit. ,,Ja sa?" küsis tüdruk. Pargis on tõesti ilus, Brit aga aeglustas sammu, et saaks natuke kauem jalutada ja Josephiga veel juttu rääkida. Kuhugi pole ju kiiret.

"Põhimõtteliselt terve elu," vastas Joseph. "Kuhu siit pöörame?" uuris Joseph, kui tee lahknes kaheks. Mehele meenus üks stseen filmist, kus üsna sarnases pargis lahknes tee kaheks ja üks tähendas armastust, teine raha.

,,Vasakule," vastas Brit. ,,Siis veel kaks sammu ja põhimõtteliselt olemegi minu juures." Tüdruk läks edasi. ,,Räägi, kas sul on õdesid-vendi ka," palus tüdruk. Ta tahtis Josephi kohta võimalikult palju teada saada.

"Mul on noorem õde Lizandra, kes eelistab rohkem Lizardit. Ta on väike mässaja, aga ma armastan teda. Praegu on tal raskem aeg, aga vaikselt juba paraneb seisund," rääkis Joe väga üleüldiselt. Mis ta pidi ütlema, et tal sai kutt pussitada?

,,Seegi hea," ütles Brit. ,,Minul oli ka kunagi noorem õde Janice, aga ta suri kaks aastat tagasi," sõnas tüdruk ja pilk tema silmis muutus kurvaks. ,,Ta oleks praegu 17," ütles Brit juba vaiksemalt. Tüdrukul võttis see niigi kaua, et õe surmast üle saada, kuid kui ta ikka sellest mõtleb või räägib, teeb see talle endiselt haiget. Janice oli alati Brittanyle parima sõbranna eest.

"Mul on kahju," lausus Joe vaikselt. Lähedase kaotus oli alati valus. Kutt teadis omast käest, milline tunne oli kedagi kaotada, kuid iga inimese emotsioon ja sellega tegelemine oli erinev. Ei saanud öelda väga kulutatud lausekõlksu, et inimene teab, mida teine tunneb. Ei tea ikka küll.