Viskeid harjutamas

Joseph naeratas. "Mis sa arvad, kas su vanemad jõuavad varsti koju?" uuris noormees. Ta ei tahtnud Brittanyle jama kaela tõmmata, sest ilmselt ei meelidiks vanematele näha enda tütart võõra mehe süles.

,,Ei jõua nad niipea," vastas Brit. ,,Nad hilisööni tööl." Alati võib ju minna Brittany tuppa ja ukse lukku keerata, et vältida võimalikke segajaid...las see film jääda, Joseph on tähtsam. Samas võib ju ka Brit ise ööseks kodust ära minna ja Joe juurde jääda.

"Selge," vastas noormees ja suudles neiu huuli kirglikult. Mõnus. Mees libistas ühe käe tüdruku särgi alla seljale, nahk oli nii siidine ja soe. Kutt teadis, et ta pidi mõne aja pärast minema, kuid ta ei tahtnud, et see aeg kätte jõuaks.

Brit suudles ahnelt Josephit vastu. Mehe puudutus erutas tüdrukut nii väga ja Brit tundis, kuidas üle tema keha äkki sellised meeldivad kuumavärinad käisid. Neiu surus oma huuled veelgi tugevamalt Joe omade vastu ning tema hingamine kiirenes.

Joe mobiil hakkas häirivalt plärisema. Alguses üritas mees seda eirata, aga varsti muutus helin väljakannatamatuks. "Vabandust," sõnas noormees ja vastas mobiilile. Rusty helistas ühe vahetuse asjus, Joseph pidi täna tööle veel minema. Nii tore.

Brit jäi ootama, kuni Joe kõne lõpetab. Tüdruk oleks nii tahtnud, et see telefonihelin poleks neid katkestanud, sest Joe'ga läks just kõige paremaks praegu. Aga noh, nagu alati, on mõnda head asja tahes-tahtmata mõni segav faktor katkestamas või rikkumas.

Joe pani kõne kinni ja pistis mobiili taskusse. "Ma sain teada, et täna on mul vahetus. Üks pidi ära minema ja andis liiga hilja teada, aga noh, ma ise tahan ka ühel päeval varem ära minna, olen juba ära ka rääkinud," selgitas mees ja tõukas tüdruku juuksesalgu ta näo eest ära.

,,Kas sa pead kohe minema?" küsis Brit. Tüdruku hääles oli kuulda kerget kurbusenooti, kui ta selle küsimuse küsis. Ta oleks tahtnud, vähemalt nii kauaks tema juurde jääks, kuni tüdruk magama jääb. Brit hakkab teda kindlasti igatsema.

"Ma saan veel mingi...15 minutit olla, siis pean koju minema, et tööriided kaasa võtta ja kaon töökotta," vastas noormees. Tal lõppes vahetus kella 11-ne ajal ära, aga seni pidi seal autosid remontima.

,,Olgu," ütles Brit. ,,Kasutame siis seda aega, et veel viimast korda täna koos olla?" arvas tüdruk. Muidugi tuleb välja uurida, kuna Joe täiesi vaba on, sest tahaks temaga koos ühte romantilist päeva veeta.

"Mhmh," mõmises mees vastuseks ja suudles neiut õrnalt. 15 minutit läksid alati nii ruttu, eriti siis, kui aega veedeti mõnusalt. Joseph lootis, et saavad millalgi hiljem rohkem koos olla, ilma segamata ega mobiilikõnedeta.

Brit suudles Josephit vastu. Kui koolis olles soovib tüdruk pidevalt kellale pilku heites, et aeg kiiremini läheks, siis nüüd ta tahtis just seda peatada, et aeg ei saakski enam mööduda...ta tahtis Josephit iga hinna eest enda juures hoida, kuid mees pidi siiski varsti minema. Kahjuks.

Joe tundis seda veidrat tunnet jällegi, mis oli ka meeldiv. Väga meeldiv, kui aus olla. Noormees naeratas kergelt. Joseph tõmbus neiu huultest ainult mõne millimeetri kaugusele, et öelda :"Ma ei uskunudki, et armumine esimesest silmapilgust eksisteerib." Seejärel suudles noormees uuesti Brittanyt.

Brittany ei jõudnud Joe'le midagi vastu öelda, sest noormees suudles teda juba, aga sellegipoolest nautis tüdruk seda tunnet, kui tal liblikad kõhus on ning ta ainult Joe'ga tahtiski kogu aeg koos olla. Tüdruk ei tahtnud, et mees läheks. ,,Elu on täis üllatusi," lausus ta vaikselt ja vaatas Joe'le sügavalt silma.

"Tõsi," sõnas mees naeratusega vastuseks. Ta ei tahtnud lahkuda, aga üsna varsti pidi see juhtuma. Töö tahtis tegemist. Noormees libistas pöidlaga üle Brittany sileda põse. Neidis tundus nii veatu, nii kaunis. Joseph pani enda otsaesise vastu neiu oma, nii oli hea Brittany silmi jälgida.