Muudame halli kollaseks

Blake oli just tulnud bändiproovist, sest kõige paari päeva pärast on neil väike kontsert TRIC'sis. Ei tohi ometi enda ainukestele fännidele pettumust valmistada, kui üks noot peaks minema valesse helistikku või näiteks vahetad poole peal kaks laulu ära. Algad ühega, lõpetad teisega. Õnneks pole midagi sellist varem nendega juhtunud. Vajadusel nad improviseerivad ja tulevad sellega väga hästi toime.
Jerry liikus mööda tänavat keskväljaku poole, et külastada väikest muusikapoodi. Nimelt on tema esinemiskitarril, mis on teadagi elektriline, vaja uut keelt ning siit poest saab need kõige kiiremini kätte. Noormehel kulus umbes kümme minutit ning ta väljus koos vajalike keeltega poest. Need väärtuslikud asjad endale kotti pannud, võttis noormees purskkaevu juures istet. Tema tänane päev oli täiesti sisustamata, mis tõttu otsis ta hetkel endale tegevust. Juhul kui midagi pole teha ja aju on ka kuivaks imetud, siis tuleb teha midagi hullu.
Blake silmad tabasid eemal oleva armsa vanapaarikese, kes istusid pingil üksteise kaisus ja kudrutasid. Armastus ei küsi vanust. Kuna tegemist oli vägagi sombuse ilmaga, püüdis Jerry neile natukene päikest välja tuua. Kitarri koti enda jalge ette pannud, avas ta selle ja võttis välja enda musta akustilise kitarri. Selle kiirelt ülehäälestanud, hakkas ta vaikselt mängima Bon Jovi laulu 'I'll be there for you'. Peale minutit mängimist, pöördus vanapaarike tema poole, olles vägagi õnnelik. Samuti oli ka kogunenud muud rahvast. Üks laul möödus kiirelt, mis tõttu palus Jerry paarikesel öelda mõned laulud, mida ta võiks mängida. Tänu enda heale kuulmismälule teadis noormees hästi laule, mida paarike soovis, ning peagi esitas ta need ka ükshaaval.

OT: Jessica

Jessica jalutas üle keskplatsi kodu poole. Tema teekond jäi aga pooleli, kui ta kuulis akustilise kitarri saatel kedagi vanu häid laule laulmas. Jessie uudishimu sundis teda asja uurima minema. Tüdruk liikus rahvamassi poole. Nähes, et see oli Blake, kes seal musitseeris, oli Jessica väga üllatunud. Teeb reklaami oma bändile? Samas, ta ei laulnud oma bändi laule. Midaiganes kutt ka ei teinud, Jessiele täitsa meeldis see ja seetõttu jäi ta neid vanu laule kuulama. Lapsepõlv tuli meelde.

Pikki minuteid mängis Blake erinevaid vanulaule. Mõndadele laulis ta ka kaasa. Umbes veerand tundi hiljem lõppes väikene kontsert. Vanapaari imetlus ja tänuavaldustel polnud lõppu, samuti ka kogunenud rahva aplodeerimisel. Jerry ei teinud seda selleks, et enda bändi promoda. Ta tahtis lihtsalt tuua sellesse halli päeva natukene teist värvi, et muuta vähemalt paari inimese päev kordaläinuks või vähemalt rõõmsamaks. Tundub, et te sai sellega hakkama. Lisaks aplausile õnnestus Blakel teenida ka paarkümmend dollarit, mille ta paneb hiljem bändi esimese albumi jaoks kogutavasse summasse. Peale paari minutit hakkas rahvas vaikselt laiali minema, jättes Blake koos kitarriga purskkaevu servale istuma.

Jessica plaksutas ka, kui noormees minikontserdi lõpetas ja pilli kotti pani. Seejärel eemaldus ta rahvas, aga selle asemel, et koju minna, läks ta hoopis purskkaevu äärele istuma. Tahe koju minna oli kadunud, aga sinna kauaks istuma ta jääda ei kavatsenud. Kivist purskkaevu äär on siiski külm. Natukese aja pärast maandus Blake samuti purskkaevu äärel, Jessiest pisut eemal. "Blake, millal sul oma bändiga esinemine tuleb?" küsis Jes nii valjult, et küsimus Blakeini jõuaks.

Blake tõmbas kitarrikoti luku kinni, kaitstes enda instrumenti niiskuse eest. Küsimust kuulnud, pöördusid noormehe tumedad silmad purskkaevu äärele istunud neidisele. "Esmaspäeva õhtul kell seitse," vastas ta neidisele, jälgides viimast tähelepanelikult. Tüdruk polnud tema jaoks võõras, aga sellegi poolest ei viinud ta ühtegi nime selle kena näolapiga kokku. "Oled huvitatud?" küsis Jerry neidise käest. Sageli tulevad ka TRIC'sis tema juurde võõrad suvalised inimesed ning pärivad juba järgmise esinemise kohta. Tänaval, kui peatuda natukene pikemaks ajaks kuhugi, tulevad samuti mõned noored küsimusi esitama.

Nõme aeg Jessica jaoks. Kisakoor algab kell kuus ja lõppeb pool kaheksa, ei jõua kohe kuidagi seitsmeks kontserdile. "TRICis?" küsis Jes siiski. Äkki tahavad teised kisakooriliikmed ka minna ja siis jäetakse trenn ära või tehakse varem ja lühem või lükatakse hoopis edasi? Kõik on võimalik. "Ma käisin teie bändi eelmine kord ka kuulamas, üsna head olite," rääkis Jessica.

Blake noogutas õrnalt neidise küsimuse vastuseks. Libistanud käed teksade taskusse, võttis ta sealt välja telefoni, mille ta ka sisse lülitas. Noormees lülitab alati mobiili prooviks välja, sest juhul kui keegi püüab teda kätte saada, siis kas see heliseb nõmedal ajal vales kohas või hakkab vibreerima, segades nii teda kui ka teisi. "Awesome. Another official fan," muigas Jerry, meenutades õhtupoolikut Joega. Vähemalt see tüdruk ei paistnud olevat üksneist hulludest, keda võib ikka kohata tuntud nimede kontserditel.

Jessie muigas noormehe märkuse peale. "Ma end fänniks küll ei nimetaks," lausus ta siis. Selline bänd ei ole, mida kodus päevad läbi kuulaks, aga samas ära ei keera, kui raadiost kuulma peaks. Selline neutraalne värk - ambitsioonikad noored, las arenevad veel natuke. Aru saada, et tegu on noore bändiga. Jessica oli üsna kindel, et kuulajaskond on pigem noored ja seega müüb bändiliikmete välimus rohkem kui nende muusika. Aga mine tea.

Blake noogutas kergelt, tõstes kitarri koti endale sülle. Ta avas selle väikese küljetasku, võttes sealt enda rahakoti, kuhu sisse ta täna teenitud raha pani. Kunagi ei tea kui see ära kulub, kuigi eesmärk on sellel juba olemas. Tegelikult ei olnud kuulajaskond ainult noored, peaaegu poole moodustasid ka vanemad inimesed, kes pole enam enda esimeses nooruses. "Kes sa meil siis oled? Kriitik? Või hoopis soovitustejagaja?" tundis Jerry huvi ka neidise nime vastu, sest ta tõesti ei viinud ühtegi nime selle näolapiga kokku.

Iga kord, kui keegi eastsideritest tema nime küsis, tajus Jessie seda, kui tundmatu kuju ta seal vaatamata kõigele on. See oli see hetk, kui talle meenus, et tal pole sõpru. Miks? Ei teagi, Alena ja Sayeri kõrvalt pole aega väga kellegagi suhelda ka, pluss siis koolikohustused ja trennid. "Ma olen Jessica," lausus tütarlaps oma nime ega lisanud rohkem midagi.

"Meeldiv tutvuda, Jessica," noogutas Blake õrnal naeratusel. Tema pruunid silmad jälgisid hetkeks neidist, pöördudes seejärel rahvale, kes kõndis üle väljaku. Neil kõigil oli siht silme ees ja paljudel isegi ajaline. Kes tormas lõunapausilt tagasi tööle, kes alles läks tööle ja kes sai sealt juba ära. Samuti oli ka palju noori. Kõigil oli kuhugi kiire, sest nad nägid enda ümber vaid üht kitsast rada, kus sa kellegi teisega kokku ei põrka. "Mis sind siis muidu ka siia kanti tõi?" tundis Blake huvi.

Jessical oli täna üldse vaba päev. Niivõrd-kuivõrd. Tegelikult peaks ta praegu koolis olema, aga ta pidi arsti juures käima, niiet ta otsustas kooli üle lasta. "Ma elan siin kandis," kehitas tütarlaps õlgu,"jalutasin kodu poole, aga siis kuulsin sind laulmas ja nüüd mõtlesin, et passin veidi siin ja siis lähen kooli." Mitte küll õppima, aga Sayl peaksid varsti tunnid läbi saama.

Blake noogutas kergelt. Kuna neidis mainis kooli, siis pakkus noormees mõttes, et tüdruk peaks olema umbes 18-aastane. Seniori jaoks tundus ta liiga noor ja muretu. Mõeldes tagasi enda kooli peale, siis viimane aasta oli see, kus kõik pingutasid nii kuidas võimalik. Ka Jerry oli üks neist, aga ometigi ei läinud ta edasi ülikooli vaid otsustas võtta mõned aastad vabalt. "Sellisel juhul on meil suht sarnane tee. Ma olen teel TRIC'si," lausus Blake. Ta tõusis püsti, pruunid silmad pöördumas uuesti Jessicale. "Lähme?"

"Pool teed on sama," lausus Jessie naeratades ja tõusis samuti püsti. "Lähme," kinnitas Jes ja hakkas siis TRIC'i suunas liikuma - TRIC jääb nende teele enne koolimaja. "Sa käisid mõned aastad tagasi ka Tree Hill Highs, eks?" küsis Jessie, kellele meenus tolleaegne koolibänd, kui tema ise veel Freshman oli. Ta võib ka mööda panna, aga kui väga meenutama hakata, siis Blake on väga sarnane tolleaegse koolibändi kitarristiga.

Blake noogutas kergelt. Kitarri mugavalt õlale sättinud, surus ta käed jaki taskusse, kõndides aeglaselt neidise kõrval. Jessica küsimuse peale tõi Jerry kuulda vaikse turtsatuse. Tema pruunid silmad jälgisid põhiliselt teed, mida mööda nad käisid, aga pöördusid küsimuse peale neidisele. "Kahjuks ei. Ma tulin siia alles 10 kuud tagasi. Ma mängisin küll Washingtonis, aga Tree Hillis olen ma vaid esinenud TRIC'sis," sõnas ta endamisi naeratades.