Enne loenguid

Darren oli otsustanud tulla jõe lähedusse enda õppetükke kordama. Üks nädal veel ja siis oli tal kevadvaheaeg, kuid enne seda toimus ka eksam. Selleks eksamiks ta just hetkel kordaski, kui oli end istuma sättinud pingile, millelt avanes kaunis vaade jõele. Kuti kott lamas tema kõrval pingil, kui üks õpikutest oli tema ees lahti ja pilk kindlalt selle, aeg-ajalt lehte keerates. Tal oleks hirmsasti hetkel olnud kohvi vaja ning üks suitsupaus teha.

OT: Kinni.

Ka Melody oli otsustanud tulla jõe äärde jalutama. Ta tahtis hingata värsket õhku ning saada lnna kärast ja mürast natuke eemale. Ta jalutas mööda rahulikult jõe ääres, kuni märkas üht noort kutti pingil istumas, raamat käes lahti. Sammie läks tema juurde ning tervitas teda rõõmsalt. Huvitav, kas noormees ikka neiust aru sai, aktsent oli neiul ju nii tugev.

Darren tundis juba kerget väsimust, kuna ta oli öösel kaua sama teema jaoks õppinud ning seetõttu vähe magada saanud. Ja nüüd veel kordas seda. Oleks see kerge, oleks ta enda õpiku kotti jätnud ja kohe kohvitama läinud. Noormees tõmbas kätega üle näo, süvenedes siis jällegi tekstile enda ees, kuni tema lähedusse ilmus noor neidis ning tervitas teda. Darren viis pilgu tüdrukule.. god damn, ta pole vist varem nii fukken' kuuma tüdrukut näinud. Kuti näole ilmus kerge muie ja sellega kaasnesid tema põskedele sügavad põselohud, kui ta tüdrukut vastu tervitas. "Soovid istuda?" pakkus noormees, tõmmates enda kotti pisut enda poole. Tema raamat vajus kinni. "Jalutad niisama?" uuris Darren jutu jätkuks.

Aww, sellel kutil olid nii armsad põselohud. Neidis istus nooruki kõrvale ning naeratas võluvalt. '' Jah niisama jalutamas.'' vastas ta lõbusalt ning lükkas juuksesalgu kõrva taha. '' Ja sa? Õpid?'' küsis Sam , heites pilgu hetkeks raamatule, mis noormehe käes oli.

Darren hoidis pilku neidisel ja tema kaunitel silmadel, kuni too naeratas. Noormees polnud iial midagi ilusamat näinud.. Armastus esimesest silmapilgust? Ja tema aktsent oli samuti kaunis, kuigi Darren ei saanud aru, kust maalt võiks neidis pärit olla. "Õpin, või noh, õppisin," vastas kutt kerge kogelusega, ja naeratas siis. "Eksam mõne tunni pärast tulekul," lisas ta niisama. Darren pani viimaks tolle õpiku kotti ja sulges selle luku. "Kui sul midagi selle vastu pole, võiks minna Starbucksi? See ei ole siit kaugel ja mul oleks vaja energiat enne eksamit," sõnas Darren ning naeratas, enda koti pika rihma õlale asetades. Siis meenus mehele, et ta ei tea neidise nimegi. "Darren olen."

''Oih, ma segasin sind?'' küsis neidis kergelt murelikult,kuid, siis juba tegi noormees ettepaneku minna Starbucksi. '' Ikka võib minna.'' nõustus Samantha ning tõusis püsti, sättides korra oma mantlit. '' Samantha Rebecca Melody Hope. Vali ise kust nimest hüüdnime võtad.'' tutvustas neidis ennast.

"Ei seganud. Mul on see juba enam-vähem selge, ainult kordasin veel üle. Puhkus ja kohvi kuluksid ära," sõnas Darren ning tõusis samuti püsti. Tema näole ilmus naeratus, kui ilus tütarlaps - nimega Samantha - nõustus temaga kohvitama. "Pikk nimi sul, peaks mainima," muigas kutt, "aga ilus." Samantha või sellest lühend Sam olid ilmselt mehe hüüdnimed neidisele. Ta hakkas Starbucksi poole kõndima, koti rihm kindlalt tema õlal.

'' On pikk, aga aitäh komplimendi eest.'' lausus neidis lõbusalt naeratdes, samas kõndides Darreni kõrval. Noormees oli tõsiselt nägus ning väike flirt kunagi ei teinud paha.

Darren viis hetkeks pilgu enda kõrval kõndivale tüdrukule, muiates kergelt. Tema pilk peatus hetk hiljem eesoleval teerajal. "Niisiis, sinu jalutuskäigul pole mingit põhjust?" uuris mees. Ta tavaliselt ei läinud kuskile niisama küll jalutama. Enamasti viis ta Lea kuskile mänguväljakule, kuid tema jalutuskäikudel oli alati mingi põhjus.

''Ei ole jah. Lihtsalt tulin värsket õhku hingama ja ringi jalutama.'' rääkis neiu, ise kogu aeg naeratades õrnalt. Miskit oli Darrenis, mis kiskus naeratus suule.

Huvitav. No jah, Darren on pisut laisk ka. Niisama ei viitsi end kodunt välja ajada. Starbucks oli kohe siin ja kutt astus sisse, tõmmates enne Samanthale ukse lahti. Nii palju kombeid tal siiski oli. "Mida soovid?" uuris noormees, liikudes leti poole. Enne neid oli veel üks inimene tellimas.

Sammie tänas Darrenit kui too ukse avas ning astus, siis sisse. Kuulnud noormehe küsimust vajus ta mõttesse. '' Ma võtan ühe late.'' lausus ta peale mõningast mõtlemist.

Sam tundus olevat vaiksemat tüüpi. Tagasihoidlik? Darren noogutas ja esitas tellimuse, kui nende järg kätte jõudis. Ta tellis endale musta kohvi koore ja kahe suhkruga. Kutt maksis ära ning jäi leti najale ootama. "Kaua sa siin elanud oled?" uuris Darren, "küsin sellepärast, et sul aktsent. Raske aru saada, kust pärit oled." Noormees muigas kergelt, kui silmad tüdrukule suunas.

''Aasta umbes olen Tree hillis elanud. '' vastas tüdruk ning viis pilgu Darreni silmadele. '' Ma olen pärit Itaaliast.'' lausus ta uhkusega. Samantha on väga uhke selle üle, et on itaallanna ja seda oli ka näha ta olekust.

Darren noogutas. "Ja kuna sa oled siia jäänud, siis ilmselt sulle meeldib siin?" uuris noormees. Äkki oli Sam vahetusõpilane või midagi, ei tea. "Ma olen Itaalias käinud. Ühe korra. Rooma on ilus linn," sõnas Dar ning naeratas kergelt. Ta on ju Roomast palju pilte teinud. Nende kohvid said valmis, seega ulatas noormees Sam'i topsiku temale.