Draama kuubis

Pärast Sayeri kõne võttis Liam kiiresti ühe külma duši, et enda pidutsemisnähte natuke leevendada. Pärast seda riided selga ja minek. Seekord kasutas nooruk enda autot, kihutades esmalt Lexi maja juurde, käies tema korteris ning vaadates seal ringi. Kuna ta teda sealt ei leidnud, siis hakkas ta aeglaselt teed tagasi haigla poole otsima, kuni viimaks auto haigla ette parkis ja jala liikuma hakkas. Tal kulus veel umbes pool tundi ennem kui ta tüdruku jõe äärest pingi pealt avastas. Liam jalutas Alexi juurde ning istus tema kõrvale, "hey," lausus ta vaikselt, "kõik on sinu pärast mures. Sa ei saa niimoodi ära kaduda," sõnas poiss, vaadates neiule otsa, aga Lexi tundus kuidagi kauge ja kättesaamatu.

Alex kuulis kellegi lähenemist, kuid ta ei teinud sellest välja, samuti ei reageerinud ta ka Liamile häälele, kui noormees tema kõrvale istus. Ta istus lihtsalt ühe koha peal ning jälgis ühte kindlat punkti vastaskaldal, pööramata sellele tegelikult erilist tähelepanu. Ta oli justkui varjunud enda peas olevate müüride taha, olles see tõttu tõesti kauge. Ometigi pöördusid peaaegu neidise rohelised silmad Liamile. Need olid täiesti emotsioonitud ja tuhmid.

Joseph ootas Lizandrat, kes nii kaua oli ära olnud. Mees vajus diivanile istuma ja tahtis, et see kõik lõppeks õnnelikult. Et Danieliga saaks kõik korda ja too grupeering, kes teo eest vastutav oli, kinni lendas. Muidugi oli seda naiivne uskuda. Tervet gängi ei panda niikuinii trellide taha ja keegi tuleb ikka tagasi.