Serious conversation

Järjekordne vaikne laupäevane õhtupoolik Hillide residentsis, sest kõik peale Jasoni ja tema arvuti sõltlasest venna olid jäänud Tree Hilli. Põhjus, miks noormees teistega kaasa ei läinud, oli see, et ta ei tahtnud kuulata enam ühtegi halvustavat kommentaari tema tuleviku plaanide osas. See oli Tommie otsus valida sõjavägi ning keegi ei saanud seda muuta.
Teinud endale kiire õhtusöögi, mis koosnes siis klaasist värskest pressitud mahlast ning paarist röstsaiast juustu ja tomatiga. Koos enda nn õhtusöögiga võttis Jas istet sisebasseini juures oleval diivanil, kinnitades enda silmad linna taga olevale loojuvale päikesele. Ta oli õhtuks Sierra kokkuleppinud kohtumise tema juures, et arutada teemast, mida kumbki neist pole tahtnud nädalaid puudutada.

Kuna Sierra oli nüüd Hillide majas üsna tihe külaline, siis astus ta ilma koputamata sisse. Pealegi ta teadis, et peale Jasoni ei ole hoones täna kedagi. Seega eemaldas ta julgelt enda üleriided, seades sammud maja sisemusse. Ta käis ära poisi toas, köögis ja elutoas ennem kui noormehe basseini juurest ülesse leidis. "Siin sa end siis peidadki," lausus ta naeratades, jalutades diivani juurde, kus ta istet võttis ja poisile tervituseks ühe kerge põsemusi andis.

Jason naeratas kergelt, pöörates enda rohelised silmad päikeseloojangult Sierrale. "Jahm. Naudin kahte ilusat vaadet," sõnas mees neidist jälgides, võttes ampsu ka enda röstsaiast, mida ta äsja sööma hakkas, mis tõttu polnud ta sellega kuigi kaugele jõudnud. "Kuidas su päev ka möödus?" tundis noormees huvi, tundes ennast hetkel vägagi mugavalt.

Sierras vangutas enda pead ning sättis end paremini diivanile istuma, tõstes endale ühe padja sülle. Nii oli mõnus olla - nagu kodus. "Ahh," lõi tüdruk käega, "midagi eriti ei teinud. Aitasin mampsil maja küürida ja siis käisin papsiga rannas jooksmas ja isegi õppisin natuke ja tegelesin muusikaga. Seega üks üsna tegus kuid samas tavaline päev," andis Sierra enda päevast kiire ülevaate, "ja mida sina tegid? Nautisid kodust rahu ilma teisteta?" küsis Mel muiates.

Jasoni silmad jälgisid Sierrat, kuulates samal ajal tüdrukut. "Hommiku pooliku veetsin joostes, lõunaks oli tagasi kodus ning tegelesin samuti natukene muusikaga. Põhiliselt siiski laisklesin," turtsatas Jas lõbusalt, hammustades suure ampsu enda saiast. "Ning päris rahu ka pole. Marcus jäi koju ning ma aitasin teda natukene. Tal oli vaja kedagi, kes tassiks tema arvutit ühest nurgast teise," muigas Tommie.

Sierra turtsatas Marcuse jutu peale. Mis temast küll saab? Tulevane häkker, kes kuskil valitsuse heaks töötama hakkab? Poleks paha. Sobiks küll talle. "Kas ma ka kunagi su muusikat kuulda või näha saan?" küsis Melody huvitatult, vaadates poisile otsa. Teda täitsa huvitas see. Aga siis peatas tüdruk enda mõtted. Ta tuli siia ühe kindla põhjuse pärast, aga nüüd räägivad nad muudkui muust, tegemata otsa kuskilt lahti.

Jason maigutas suud. Ta sai ühe võileivaga ühele poole, võttes kohe teise ette. Vahele võttis ta ka paar lonksu mahla. Värskelt pressitud mahl on ikka üle kõige. "Võib-olla kunagi ka saad, kui see kõlab paremini kui praegu. Mul on sellega veel kõvasti tööd vaja teha," muigas ta, jälgides Sierrat, kuid talletades samas loojuva päikese viimaseid püüdlusi ilma soojemaks muuta. Ka Tommie teadis, miks nad olid kokkumise kokku leppinud, et rääkida sellest, millele kumbki neist tegelikult mõelda ei taha.

Sierra noogutas ja muigas õrnalt, viies enda pruunid silmad loojuvale päikesele. See oli tõesti ilus. Millegi pärast oli tüdruku jaoks päikeseloojang justkui igatsuse sümboliks. Miks? Seda ei tea ta ise ka. Võibolla selle pärast, et Inglismaal olles meenutas ta Tree Hilli just siis kui ta päikeseloojangut vaatas, soovides, et tema pere ja sõbrad ka seal oleksid. "Kuna sa siis lähed?" avas Melody jututeema, mille pärast nad siin praegu tegelikult istusid.

Jasoni silmad pöördusid peagi loojangule, asetades tühja kausi ja poolikult täidetud klaasi diivanil ees olevale lauale. "Augusti teisel nädalal. Alguses pidin ma minema nädal peale lõpetamist, aga ma sain selle paar kuud edasi lükata," vastas Tommie vaikselt, jälgides mõnda aega päikest, kuid üsna pea olid tema silmad uuesti Melodyle kinnitunud. Noormees võitis aega juurde nende kahe pärast. Tommie tahtis võtta allesjäänud ajast kõik, ta ei taha raisku lasta ühtegi sekundit, vaid veeta seda hoopis koos Sierraga.

Melody jättis selle info meelde ning puges poisile kaissu. "Ja kuidas see algne õpe välja näeb? Kas ma saan sulle ikka külla ka tulla või kirjutada või helistada või hoitakse teid seal nagu mõned kinnisesasutuses?" küsis Mel, suutes isegi turtsatada ja õrnalt naerda. Tal ei olnud lihtsalt selle kõige kohta mitte mingisugust ettekujutust. Pealegi teeb see kõik palju kergemaks kui ta teab, mis teda ees ootab.

Ühe käe ümber Sierra alaselja pannud, hoidis Jason neidist kindlalt enda kaisus, olles visanud ennast kergelt küllili. "Esialgse plaani järgi oleme me umbes 14 kuud sõjaväe akadeemias, mis asub siit umbes 4 tunni autosõidu kaugusel. Pühadeks saame koju, aga muidu toimuvad külastused seal. Kui ma ei eksi, siis oli 4 päeva kuus, mille käigus on sul võimalik ööbida kasarmus. Kirjutada võid igal ajal ning helistamisega olid ka vist mõned kindlad päevad nädalas. Nad ei taha, et meid miski segaks ning koduigatsust veelgi süvendaks. Päris vangla see pole ega hullumaja," muigas Tommie lõbusalt. Ta surus õrnalt enda huuled vastu näitsiku pealage, toetades enda pea vastu neidise pead.

"No täitsa vangla siis. Ma ei saa aru, kuidas keegi peaks tahtma sinna vaba tahtlikult minna. Oh, well. Aga mis siis edasi saab?" esitas Melody uue küsimuse, "ma mõtlen pärast 14 kuud," täpsustas ta juurde. Ta teadis, mis sealt nüüd tuleb, aga ta tahtis praegu kõik selle kohta teada saada. Toetanud end vastu Jasonit, sulges ta enda pruunid silmad.

Jason tõi kuuldavale vaikse naeruturtsatuse, hoides enda silmi klaasseinal, kus oli nende kahe peegelpilt. "See pole nii hull kui esmapilgul kõlab. Pealegi saab seal väga hea füüsilise koormuse, mis tähendab, et arvatavasti tehakse ka minust üks selline kapp, keda sa näed filmides kasiinode väljaviskajatena," sõnas noormees lõbusal muigel, mis jäi sinna ka Sierra järgmise küsimusega. "Kuna transport lennuk Afganistani läheb kaks korda aastas, siis ilmselt lastakse meid koju, kuni väljasõiduni. Seega veedan ma siin umbes kuuke. Seejärel sõidan siia lähedal asuvasse vanasse sõjaväe lennubaasi, kust meid viiakse sõjatsooni, jaotatakse rühmadesse ning viiakse omakorda kolme erinevasse baas-linnakusse, kus antakse meile kätte täpsed ülesanded. Üks vahetus on tavaliselt kuus kuud ning harva jäävad sõdurid kahte järjestikusse vahetusse. Juhul kui ma satun Camp Bastionisse, siis on elu lill, see on rahulikum piirkond ning paremad tingimused," suutis Tommie ka hetkeks tõsiseks muutnud meeleolu kiirelt muuta lõbusaks. Tema meeleolu muutus veelgi lõbusamaks viimase teatega, mille ta edastas, laia muigega: "Ning vahetpole kuhu ma satun - korvpalli saan ma ikkagi mängida roheliste poistega."

Sierra turtsatas ja lõi poissi õrnalt, et ta sellise lolli võrdluse välja oli mõelnud. "Pool aastat..." kordas Sierra, "ja kuidas seal kontakteerumisega on?" tahtis ta ülekõige teada. Kui ta saaks iga õhtu magama minna teatega, et Jasoniga on kõik korras, oleks see lihtsalt suurepärane. Kõige enam kartiski tüdruk seda teadmatust. "Kas teil seal mitte beeže kostüüme pole?" uuris tüdruk norivalt. Siis ei olegi rohelised poisid on hoopis beežid poisid. Talle meeldis, et nad said selle kõige üle natuke nalja heita.

Jason oigas vaikselt, kui Sierra teda lõi, asetades ka teise käe ümber neidise, hakates teda kiusama. See ei kestnud õnneks kuigi kaua, mis tähendas, et Tommie piirdus umbes kolme minutiga. "Mmm.. püsiv interneti ühendus on seal olemas, seega Skype ja emailid on päris kuum kaup. Samuti võid saata ka tavalise postiga kirju, aga need jõuavad kuskil kahe nädalase hilinemisega kohale," sõnas Jas nii palju, kui ta kuulnud on. Samas pidi vahepeal ka internetiga probleeme olema, eriti kui lähedal toimuvad rahutused ning lendavad ka mõned raketid. "Loomulikult on. Lihtsalt see on selline hüüdnimi ja samas ka hellitusnimi. Sõjavägi kutsub ennast rohelisteks poisteks, õhuväe kohta öeldakse tiiburid ja mereväe kohta merineitsid," muigas noormees lõbusalt.