Looks like everything is okey.. really?

Viimased kolm päeva on toonud Alexi ellu suuri muutusi. Tema kinnitused enda isa kohta said tõestuse - mees saatis talle kirja, et läks tagasi Ohiosse. Enda põhjenduseks oli ta toonud, et vajab aega, et asjade üle järele mõelda ja otsast alustada. Aga kas seda koos enda tütrega või ilma, seda Lexi ei tea. Teiseks, Westside tänavad on muutunud LA jaoks tänaseks päevaks natukene ohutumaks, sest alates eilsest on ta Blood Stone'i uus juht - meeldigu see talle või ei. Vähemalt Danielil oli tookord temasse suurem usk, kui tüdruk hetkel iseendasse on. Poisi sõnade kohaselt on Lexil rohkem enesekindlust, tahtejõudu ja osavust enda tahe peale suruda, kontrollides neid tüüpe paremini. Nathan tookord sattus voolu, mis kandis ta eemale õigelt rajalt. Samuti on muutusi ka veel, aga ärme hakka neid kõiki siia ette kandma.

Oli pikk vahetund ning esimese korruse koridor, kus olid ka kapid, oli mattunud vaikusesse. Seda kasutas ära Alex, kes oli istunud mugavalt laiale akna lauale, jalad rätsepa istes ja luges 19. sajandi romaani, mille kirjanduse õpetaja oli talle soovitanud. Siiamaani oli see isegi täitsa huvitav neidise jaoks.
Lexil oli seljas tumesinine tuunika, mille peal oli must vest ja jalas kitsad mustad teksad ning saapad. Tema kaelas rippus pika keti otsas gängi sõrmus, mis kuulus juba aastaid selle juhile.

To Carmel

Carmel sisenes hoonesse välisuksest, sest oli just trennist tulnud. Kuna kõigil kisakoori tüdrukutel oli samal ajal vaba tund, siis otsustasid nad seda aega kasulikult sisustada ja natuke trenni teha. Tüdruk kandis kõrge pihaosaga siniseid teksasi, valge-punase triibulit särki ja valgeid skeite. Punane mantel, oli tal hetkel eest lahti lihtsalt peale tõmmatud ja üle õla rippus must õlakott. Car jalutas rahulikult enda kapini, viskas sinna enda mantli ja vahetas mittevajalikud õpikud vajalike vastu. Keeranud end ringi, et sööma minna, märkas ta eemal aknalaual istuvat Alexit. Ta vaatas korraks koridoris ringi ning otsustas siis tüdrukuga natuke rääkida. "Hey," lausus ta tervituseks kui oli Alexini jõudnud, silmitsedes tüdruku käes olevat raamatut, mis ei tundunud talle kuidagi tuttav, "mida huvitavat loed kah?" uuris ta jutu alustuseks, et mitte kohe asja kallale asuda.

Outfit.

Alexi silmad tõusid hetkeks ridadelt, kui Carmel temast möödus, kuid olid peagi uuesti kinnitunud sõnadele, mis voolasid justkui temasse, luues tema peas pildi iga hetke kohta, mille ta omastab raamatust. Kui neidis ka teda kõnetas, tõusid Lexi rohelised silmad ridadelt veidi pikemaks ajaks, jälgides kisakoori kaptenit. Ta on juba harjunud, et sellised inimesed, kes teda varem isegi mitte ei märganud, tervitavad teda pidevalt, vahetades vahel ka mõned kiired jutud. "Hei," tervitas ta kerge naeratusega Carmelit vastu. Järje raamatu lehtede vahele pannud, sulges ta selle. "Carlos Zafoni "Ingli mäng"," informeeris ta tüdrukut kiirelt.

"Niisama loed või kohustuslik?" uuris Carmel, sest tema ise see aasta kirjandust ei võtnud. Teda ootab see ees järgmine aasta. Tüdruk toetas end õrnalt vastu seina, sest ütleme, et trenn oli väsitav olnud ja ega ta väga enam koolis ei jõudnud olla, aga mis teha. "Tegelikult ma tahtsin sinuga Liamist rääkida," alustas tüdruk ettevaatlikult ja pisut häält tasandades. Ei olnud vaja, et iga möödakõndiv õpilane nende juttu kuuleks.

Viimasel ajal loeb Alexi tõesti rohkem kui näiteks aasta tagasi, kahjuks ei kuulu tema lugemisnimistusse ühtegi kohustuslikku raamatut, sest need luges ta läbi juba aastaid tagasi. "Enda huviks. Raamat ei pea alati olema kohustusliku kirjanduse nimekirjas, et leida põhjust seda lahti võtta," sõnas Lexi neidisele. Raamatu enda kõrvale aknalauale pannud, võttis tüdruk enda näppude vahele sõrmuse, mis näitab tema positsiooni gängijuhina. Carmel teise lause peale kergitas Alex kulme, pöörates enda pilgu talle. "Mis Liam seekord siis tegi?" tundis neidis huvi, suul kerge muie.

Carmel noogutas tüdruku sõnade peale ja naeratas õrnalt. Ka talle meeldis vahepeal niisama raamatuid lugeda, kuigi kooli ja kisakoori kõrvalt tal selleks eriti aega ei jagunud. Ja tihti jäi ka motivatsioonist puudu. Tundus arvuti ju igati lahedam ajaveetmisviis. "Ma ei tea. Räägi sina," lausus Car, lükates end seinast lahti. "Ära saa valesti aru või midagi, aga ma lihtsalt tahtsin sind hoiatada, et Liam ei ole see, kes ta näitab end olevat. Kui ta saab kätte, mida tahab või lihtsalt tüdineb, siis on ta läinud. Ja sa tundud lahe inimene ja ma lihtsalt arvan, et sa võiksid temaga ettevaatlik olla," rääkis Car, vaadates tüdrukule otsa.

Alex ohkas tüdinult, libistades ennast aknalaualt maha. Mõne sammuga kõndis ta enda kapini, mis täpselt akna vastas, avades selle ja pannes raamatu sinna sisse. Kergel mütsul sulges ta ukse, pöördudes Carmeli poole. "Ma tean, mida sa mõtled, ning ma olen seda arvestanud. Seega pole vaja siin muret tunda. Pealegi, miks sa arvad, et kuna tal sinuga ei õnnestunud, siis ei sobi talle ka keegi teine," lausus Alex need sõnad vahest liigagi külmalt ja õelalt, aga kuna nad on Liamiga olnud koos päris mõnda aega juba, siis kahtles Lexi kisakoori plika sõnades. Kindlasti pole nad noormehega forever-together paar, aga vähemalt mingigi pikem ja kindlam suhe üle pika aja tüdruku kui ka noormehe enda elus.

Carmel jälgis tüdrukut enda pruunide silmadega kui too enda raamatut kappi läks panema. Tüdruku järgnevad sõnad tegid aga tüdrukule tõsiselt haiget. Ta tuli Alexi juurde vaid heade soovidega ja nüüd hakkab tüdruk veel teda solvama. "Eks sa ise tead muidugi kõige paremini, mis teie vahel toimub," kehitas Car enda õlgu, "ma ei ütlegi, et talle ei sobi keegi teine ja pealegi terve kool teab, et ta tahtis minult ainult ühte asja ja ta sai selle ballil kätte, sest ma loll tõesti usaldasin teda. Ma ei taha lihtsalt, et sinuga või kellegi teisega sama juhtuks," seletas Carmel.

Alex jälgis vaikides Carmelit, kuulates neidist, aga samas lastes tema sõnad enda kõrvadest mööda. Ta kuulis neid, aga ta ei tahtnud neid tegelikult kuulda. "Kui sa tõesti nii väga seda kuulda tahad, siis jah - ma olen temaga maganud ning mitte vaid üks kord. Võib-olla tookord polnud viga Liami ebapüsivus vaid hoopis sinus endas," ütles neidis välja sõnad, mis kõlasid liigagi kõvasti koridoris talle vastu. "Kas on veel mingeid küsimusi, nõuandeid või etteheiteid?" pööritas tüdruk enda silmi, visates kiire pilgu kellale.

Auch. See oli küll löök allapoole vööd. Ja peale selle kuulis seda terve koridor, kuhu õpilased juba sööklast jõudma hakkasid, täites koridori väiksema inimassiga, mis pidevalt vahetus, kuid nüüd jäid nad kõik seisma ja jõllitasid kahte tüdrukut, kes teineteist põrnitsesid. Carmel ei olnud täiesti kindel, kust see tuli, sest see ei olnud sugugi temalik, aga ennem kui ta aru sai, tõusis tema käsi ja ta virutas Alexile ühe korraliku kõrvakiilu. "Kuidas sa julged minuga niimoodi rääkida?" sisises Car.

Alex vandus endamisi kui Carmel talle korraliku kõrvakiilu virutas. Enda pilgu neidisele pööranud, maigutas neidis suud. Kui juba tõe rääkimiseks läks, siis korralikult. "Kas ma peaksin sind kuidagi teisiti kohtlema, sest sa oled meil siin suur ja võimas kisakoori kapten, keda kõik peaksid kummardama? Sorry, girl, but your are a big nothing for me," asetas Lexi käed rinnal risti. Kuna ta tüdrukuga pole varem suhelnud, siis ei kavatseda ta seda eriti muuta. Nad on pärit liiga erinevatest maailmadest.

"Mitte keegi ei pea mind kummardama! Ma ei ole seda kunagi kelleltki palunudki. See ei ole minu viga, et mulle tantsida meeldib ja mind juhtumisi kapteniks valiti!" sõnas Carmel ärritudes, aga see oli kõik ju tõsi. Tema ei palunud endale sellist kohtelmist nagu tema ümber oli. Ta oli tüdruk nagu iga teine. "Tore teada. Ma tõesti arvasin, et sa oled tore inimene, aga nagu näha oled sa lihtsalt üks tavaline Bitch, kes arvab endast liiga palju," lausus Car, vangutades enda pead. Temal ei olnud kunagi probleeme sellega, et keegi oli pärit vastaskaldalt. Ta oli paljude korvpallurite tuttav, kes olid pärit Westist. Ilmselt oli Alex ise see, kes uskus liiga kiivalt seda tüüpilist müüti kisakoori kaptenitest.

Alex ei uskunud mitte seda tüüpilist müüti vaid hoopis enda kogemusi. Ega ta ainult ühe põhjusega Ohiost ära ei kolinud. "Seda nimetatakse iseloomu kasvatamiseks, et mitte langeda iga mööduva inimese lõksu," sõnas neidis, vihjates ilmselgelt Carmeli lihtsameelsusele, et tüdruk tookord nii lihtsalt Liamiga voodisse läks. "Sul on endast tõesti väga hea arvamus. Viisakas ja heasüdamlik kisakoori kapten - not possible sister," vangutas neidis pead. Lexil oli õnneks piisavalt paks kiht, et taluda süüdistusi, aga samas on kuskil ka tema jaoks piir.

"Sa tahad öelda, et ma olrn hoor ja magan iga ettejuhtuva tüübiga, kes mulle natukenegi tähelepanu pöörab. Sa ei tea mind ikka üldse. Ma ei ole nii meeleheitel kui sina," sõnas Carmel mürgiselt. Talle ei meeldinud see, mis suunas see vestlus arenes. Selle mõte oli olnud Alexi hoiatamine ja nüüd oli tema see, kes rünnaku all oli. Mine veel kedagi aitama. "Ma ei tea, et sa oleksid kunagi kisakoori kuulunud või selle kapten olnud. Seega ära räägi asjadest, millest sa tead ainult tänu ameerika filmidele," lausus Car.

"Ma ei viita millelegi, sest esiteks nagu sa ütlesid, ma ei tea sind ja teiseks mind tõesti ei huvita, mida sa oma vabaajaga peale hakkad," sõnas Alex kergelt käega lüües. Neidisele ei meeldi, et inimesed tulevad teda õpetama, mida enda eluga peale hakata või kellega suhelda või mitte. Hoidku enda nina enda asjades. "Kui sinu jaoks on elu üks järjekordne Ameerika film, siis be my guest," raputas neidis pead, keerates ennast ringi ning kõndides mõned meetrid eemale, ennem kui seisma jäi ja ümber pöördus. "Tegelikult võtan ma enda sõnad tagasi - mingis mõttes sa oled siiski hoor, sest ükski normaalne inimene ei roniks mingi tüübiga, kes väidab, et sa meeldid talle, voodisse," lausus Alex. Well, vaata, kes rääkima tuli, ega tüdruk ise just kõige arukamalt tookord ei teinud, aga see pole esimene selline viga.