Inglise keel ja kirjandus

Sierra kuuli eest jõudis Jason kõrvale põigata. Pööranud sekundiks ringi, et leida lumekuhi, kuulis Jason vaikset potsatust ja tundis, kuidas teise lumekuuli jäänused tema särgi vahele kukkusid ja sulama hakkasid. Ta tõi kuuldavale valju turtsatuse, kookides võimalikult palju lund enda krae vahelt ära ja sasides kukalt, et sealt viimased lumejäänused välja saada. Sammukese tahvli poole teinud, haaras ta maast Sierra kuuli jäänused, pigistades kokku ühe kuuli, mis lendas järgmine hetk akna poole, tabades Sierrat. Neidist silmitsedes muigas Jason laialt, laiutades hetkeks õlgu. Kui olla lapsikud, siis ikka täiega. Kõndinud õpetaja laua juures oleva akna juurde, avas Tommie selle ning võtnud peotäie lund, voolis ta uue kuuli ja saatis selle seekord Sayeri poole teele.

Yeah, that's her Man. Ta ei olnud isegi pahane kui Jason talle kuuli vastu saatis. Ta küll üritas selle eest eemale põigata, aga sai kena laksu vastu jalga. Sellel ajal kui poisid omavahel sõda pidasid, kasutas tüdruk juhust ning haaras väljast natuke lund, et endale kaks ilusat palli teha. Ühe neist saatis ta ühele poisile ja teise teisele. Boss like that.

Jasoni kuul oli ikka kena ja täpne laks, muutes noormehe särgi veel märjemaks. Kena-kena. Sierra kuul tuli talle ootamatult, aga ta püüdis selle õhust kinni. Osa pallist purunes ja lendas klassi laiali, teine osa jäi talle kätte. Voolinud sellest pisikese kuuli, jalutas ta kurjakuulutavalt tüdruku poole. Hoidnud teda kinni, tegi ta algklassi poiste kulunud trikki, pannes talle lume kraevahele.

Joseph kõndis kirjanduse klassi. Sisse astunud, avanes talle üsna veider vaatepilt, Sayer Sierrat kinni hoidmas ja Jason eemal. Klassi põrand oli üsna märg. Joe ei lausunud sõnagi ja läks istus enda tavapärasele kohale, mis oli õnneks veel kuivaks jäänud. Noormees võttis välja enda kirjanduse konspekti ja pani selle koos musta pastakaga lauale. Mees vaatas enda mobiili, et ehk on tulnud sõnum või kõne haiglast Danieli seisundi kohta. Mitte midagi.

"Sayer, ära mitte mõtlegi selle peale," sõnas tüdruk, aimates, mis tal plaanis on ja tema mäletamist mööda ei olnud see kunagi kuigi meeldiv olnud. Aga nagu alati on poistele raske midagi selgeks teha kui nad juba midagi pähe on võtnud. Seega võis ta tunda, kuidas külm lumi tema seljale vajus. Sierra kiunus pisut, hüpates ühekoha peal, et lumi särgi seest välja kukuks. Teda ei saatnud aga eriline edu ja seega võis ta lihtsalt oodata, et see ära sulaks, mis ei olnud kohe üldse meeldiv. Joe klassi astumine pani Melody hetkeks vaikima. "Okey, poisid, ma annan alla," lausus ta viimaks, tõstes mõlemad käed alistumise märgiks ülesse. Talle oli küllalt.

Liam astus klassi just siis kui Sierra tähtsalt mingis osas alla andis. Heitnud kiire pilgu neile kolmele, siis märjale põrandale ja Joele, tõi ta kuuldavale turtsatuse. Tal ei läinud just kaua aega, et juppe kokku panna. "Nice one, dudes," sõnas ta kadudes ühe tagumise pingi juurde, kus endale koha okupeeris. Ennem pidi ta aga natuke kuivatustöid tegema.

Sayer eemaldus tüdrukust ning võttis naeratades alistumise vastu. Ega tal vist kahe poisi vastu eriti midagi teha ei oleks kah. "Hea valik, Mel. Hea valik," sõnas ta, patsutades talle kergelt õlale. Kuna enamus akendest olid lahti, läks ja sulges Say need üks haaval. Siis ei pea nad tundi jääkambris tegema. Kuigi tema käed olid küll juba päris tublisti külma saanud. Kuna tunni alguseni oli veel aega, siis otsustas Sayer minna ja Jessica ülesse otsida. Astunud ruumist välja ei pidanudki ta kuigi kaugele minema, sest tüdruk istus seal samas pingil. "Hey," lausus ta, istudes tema kõrvale, "kuidas su päev siiani kulgenud on?" uuris Say, sest tüdruk tundus, kuidagi.....mitte kurb, aga äkki on õige sõna tujutu?

Jessie mängis oma telefonis rallimängu sel hetkel, kui Sayer klassist väljus. "Hei," tervitas ta kutti vastu, kui too tema kõrval istet võttis. Lumesõda sai läbi või viskas Sayl kopa ette? Jessica libistas telefoni taskusse, lõpetades mängimise. Ta nihutas end Sayerile lähemale ja toetas oma pea tema õlale. "Tüütult, uimaselt, igavalt, väsinult," ladus Jeanette enda koolipäeva iseloomustavaid omadussõnu ritta.

"Nii negatiivselt?" oli Sayer üllatunud. Ta oli juba ammu arusaanud, et ega Jessicale vist väga kool ei istu, aga selliste omadustega koolipäev oli poisil vist millalgi ammu. Ilmselt siis kui see jama Lizzie'ga oli. "Ega sa mul jälle haigeks ei hakka jääma?" küsis noormees, vaadates tüdrukut, kes tema õlga padjana kasutas.

Jessicale meeldiks kool ilmselt siis rohkem, kui tal vahetundide ajal midagi teha ka oleks. Aga ei, ta loivab ainult ühest klassist teise ning kirjutab tundides nii palju kaasa kui parasjagu tuju ja viitsimist on. Hindelistele asjadele pöörab ta ainult rohkem tähelepanu, sest nüüd tahab ta hinded rohkem korras hoida. "Ei, ei hakka," vastas Jes,"täna on kõik tunnid nii igavad olnud ja see lihtsalt passimine on nii kurnav."

"Millal tunnid üldse huvitavad on," pobises Sayer tüdruku sõnade peale. Isegi temal hakkas tulema vaikselt selline mõtlemine, et ülikooli on avaldused ju saadetud ja enam väga hinded ei loe, ainult eksamid oli vaja veel korralikult ära teha. Ühesõnaga hakkas tulema väsimus või vist õigem oleks öelda, et motivatsiooni puudus. Ei olnud enam väga mille nimel pingutada. "Tahad siis pärast tunde midagi teha?" pakkus Say.

Jessie tuletas kiirelt meelde, mis päev täna on. "Mul on kisakoor täna," lausus Jessica nägu krimpsutades. KUI väga ta sinna praegu minna ei tahtnud, aga ta teadis, et ta läheb ja ta teadis ka seda, et pärast on tal hea meel, et siiski üle ei lasknud, kuigi kiusatus oli suur. "Ma helistan sulle pärast trenni," lubas Jes,"ära igals juhuks mingeid plaane meile tee."

"Olgu, eks ma jään siis su kõne ootama," sõnas Sayer. Kui trenn siis trenn. Seda küll üle ei tasu lasta. Eriti pärast seda kui tüdruku koht niigi juuksekarva otsas rippus. Ta pani enda käe ümber Jessica ning vaatas lihtsalt mööduvat rahvast, kellest enamus kiirustas kuskile tundi. Mõni nagu oli tuttav, mõne puhul tekkis küsimus, kas ta üldse käib siin koolis.

Jason muigas kergelt, jälgides Sierrat. Lumekuuli enda käes ilusasti ümmarguseks voolinud, tehes peale ka mõned mustrid, libisesid Jasi silmad Liamile. Sayer oli läinud koridori, mis tõttu tema on põhimõtteliselt sellest mängust väljas. Sierra istus ka eemale maha ning Joe'l polnud ilmselgelt tuju. Mõeldes sellele, mis viimasel ajal Westside's teoksil on, ei imesta Tommie palju. Tema rohelised silmad tegid pika ringi klassis, peatudes uuesti Liamil. Ta muigas kergelt. "Hei, Liam!" hõikas ta noormehele. "Mõtle kiirelt!" lisas ta takka otsa ning viskas tema suunas palli. Korvpallurina peaks noormehel olema väga hea reaktsioon.

Nagu Jason arvanud oli, olidki Liamil head refleksid, sest vastasel juhul oleks ta selle palli enda näost leidnud. Käsi, mis selle pidurdas, purustas kuuli nii, et see lendas mitmesse lehte laiali, muutes klassi veel märjemaks kui see oli. "Ilus vise, kahju et tulemuseta," muigas ja noris Liam, lükates lauale kukkunud lume põrandale ning kuivatades lauaplaati enda käisega.