Pärast tunde.

Sierra noogutas, sest see oli kõik, mis ta antud hetkel teha suutis. Seda kõike oli korraga liiga palju. Eemaldanud käed noormehe kaela ümbert, tõmbus ta pisut eemale, tabades alles nüüd et istub poisi süles ja ega tal ei olegi kuskile eriti tõmbuda. "Ma arvan, et oleks parem kui me nüüd laiali läheks," sõnas Mel, kinkides Joe põsele väikese musi ennem kui end tema sülest kõrval istmele libistas.

"Jah," sõnas mees vastuseks. Isegi põsemusi oli piisav, et Joseph enda rajalt, mida ta praegu pidi väga tõsiselt järgima, välja ajada. Joe nõjatus Sierra poole ja suudles tüdrukut õrnalt ning lahkus siis autost ja sörkis edasi, linnast välja. Näoilme oli tal täiesti emotsioonitu, kuigi sees panid kõik organid vist pidu.

See suudlus oli Sierrale ootamatu, kuid samas ei saanud ta seda ka Joele pahaks panna, sest nüüd kus ta teadis, mida poiss tema vastu tunneb, siis oli see praegu ilmselt ainuke asi, mis poisil vähemalt hetkekski olemise paremaks tegi. Istunud tagasi juhikohale, asetas ta kaks sõrme õrnalt enda huultele justkui üritades meenutada seda tunnet, kui Joe teda suudles. Sulgenud hetkeks silmad, avas ta need hetk hiljem, pannes auto käima ning sõites koju.


THE LÕPP