Tara ja Nathani pulm: Afterparty

Nathani ja Tara pulm oli toimunud linnast mõned kilomeetrid eemal asuvas Jaapani aias, mille siseruum oli pulmadeks imeline koht. Kohal olid olnud nende mõlema perekonnad ja mõned lähedasemad sõbrad. Pärast kahte aastat koos olemist olid neist viimaks saanud abikaasad. Nad kandsid sama perekonnanime ja nende sõrmes olid sõrmused, mis sümboliseerisid nende truudust teineteisele - nii heas kui halvas, nii rikkuses kui vaesuses, nii rõõmus kui kurbuses.

Pärast tseremooniat ja hulgaliselt pilte suundusid pulmalised tagasi linna, et tähistada seda suurepärast päeva koos teistega. Peole olid kutsustud Tara sõbrad, Nathani kossutiim ja nendele lisaks mõned lähemad kolleegid. Ruum oli renditud ühes väiksemas ookeani äärses hotellis, mille suure saali aknad olid suunatud veekogule. Saal oli kaunistatud valgetes ja helesinistes toonides ning seal oli parajalt ruumi nii tantsimiseks kui ka niisama istumiseks. Laval oli väike pillide koosseis, mis hetkel tegi niisama instrumentaal muusikat, kuid õhtuks oli olemas ka laulja.

Nathan seisis saali ukse juures, silmitsedes kohal olevaid inimesi ning oodates samas ka enda abikaasat, kes oli koos enda sõbrannadega kuskile kadunud. Naiste jutud, mis teha. Mees kandis tumemusta ülikonda, mille taskusse oli asetatud valge lill. Lipsuks kandis Nate seekord kikilipsu, mis talle endale isiklikukt rohkem meeldis.


OT: Ühineda võivad kõik, kes suudavad välja mõelda, miks või kelle kaudu nad siia jõudsid.

Tara istus parajasti paari sõbrannaga väikeses ruumis ja värskendas end. Selle alla käis rõõmupisarate poolt laastatud põsepuna uuendamine. Naine tõusis lõpuks toolilt ja läks tagasi alla Nathani juurde, sõbrannad läksid oma kaaslaste juurde. Jõudnud enda värske abikaasa juurde, silus naine enda kaharat valget kleiti ja võttis seejärel mehe käest kinni. Kleidi alt oli paista ka naise kõht, mis kasvas üsna kiirelt. Neiu ei suutnud uskuda, et alles eile polnud nad veel abielus. See kõik tundus nii loogiline ja mõistetav, et nad olid abielus. Ja varsti pidid neist kahest juba vanemad saama. Tara jaoks polnud enam asjade käik liiga kiire, Nathan oli naist toetanud ja kõik oli parimas korras.

Tundnud Tara kätt enda peos, pöördus mehe pea koheselt temale ning tema huultel laius rahulolev naeratus ja silmis oli sära. Kõik oli lihtsalt parimas korras. Kui hommikul oli Nathan veel pisut närvis olnud, siis nüüd oli ta rahulik ja kindel. Suudelnud enda naist, vaatas ta Tarale otsa, "kõik korras? Peoks valmis?" küsis ta, pidades silmas seda, et naine mõneks ajaks ära oli kadunud. Ja peale selle oli siiski kaksikute kandmine üsna kurnav.

"Kõik on suurepärane," vastas naine naeratusega. Ta olukord hommikul oli üpris hull. Naise närvid polnud kunagi tugevad olnud ja abiellumine vajas neid. Nüüd oli närveerimine asendunud rahuga ja neiu oli kindel, et see oli õige otsus. Naine viis pilgu üle külaliste, ikka polnud ta nõbu veel siin. Nojah, ilmselt ta tuli hiljem.

Vaatamata sellele, et tema vanemad enda abielu lahutasid, on Vanessale alati pulmad meeldinud. Talle meeldis näha kahte inimest, kes on teineteises nii kindlad, et on nõus terve oma elu selle ühe inimesega veetma. See oli lihtsalt midagi imelist. Pealegi oli Nessa alati Tarat ja Nathanit vaadates näinud seda imelist pilku nende kahe silmis. Ta oli enam kui kindel, et nende abielu kestab kaua ja on õnnelik. Ta astus ruumi ning libistas pilgu üle kohale tulnud rahva, jäädes siis sooja naeratusega pruutpaari vaatama. Võtnud suuna nende juurde, jäi ta nende ette seisma. "Palju-palju õnne teile," lausus Vanessa säravalt naeratades, kinkides neile mõlemale kallistuse. "Ja, Tara, sa näed imeline välja," sõnas naine siiralt. Tal oli lihtsalt liiga hea meel nende üle.

Välimus

Nathan lasi Tara käest lahti, et Vanessat emmata. Viimane nägi tõesti väga rõõmus ja särav välja. "Aitäh ja me täname sind tulemast," sõnas Nate, vaadeldes kuidas naised omavahel viisakusi jagavad. Naise käest kinni võtmise asemel asetas mees enda käe abikaasa alaseljale.

Tara kallistas Vanessat ja naeratas naisele soojalt. "Aitäh! Sa näed ka imekaunis välja," vastas neiu rõõmsalt naeratades. Tara mõtles, et kui ka Robert peole tuleb, siis ei jätku tal teistele silmi, kui ainult Vanessale. Ballil sai Tara aru, et nende vahel on midagi.

"Tänan," vastas Nessa komplimendile ning vaatas neid mõlemat veel hetkeks imetlust täis pilgul. "Ega te ei tea, kas Robert on juba kohal?" esitas naine neile küsimuse, üritades seda hoida võimalikult neutraalse ja tavalisena.

"Ma ei ole teda veel näinud," vastas Tara laia naeratusega. Tal oli ikkagi õigus Vanessa ja Roberti suhtes. "Aga ta ei andnud tulekule eitavat vastust, nii et ma loodan, ta ilmub välja. Pidu on alles alanud," rahustas naine Vanessat. Ehk oli Robert juba kohal ja Taral lihtsalt kahe silma vahele jäänud.

"Eks ma hoian siis enda silmad lahti," muigas Vanessa, "aga ma lasen teil nüüd veel enne suurt pidu natuke teineteise seltsi nautida," lausus naine, andes seega mõista, et liigub kuskile rahva sisse. Neile mõlemale veel hetkeks säravalt naeratanud, keeras ta end ringi ja kadus mõne inimese juurde, kes veel tuttav oli.

Robert seisis eemal nurgas, ühes käes klaas ja teine teksade taskus, rääkides juttu endise koolikaaslasega, kes oli juhusetahtel Tara hea sõber. Nohjah, maailm on väike ning seda teadsid juba antiik aja teadlased. Juttu neil kuigi kauaks ei jätkunud ning peagi kõndis Robbie pruutpaari juurde, et neid õnnitleda. "Nathan, Tara - palju õnne ning pikaajalist mõistmist, enesekindlust, tahtejõudu ja õnne teile mõlemale," naeratas mees kergelt, õnnitledes neid kahte südamest. Ta tõesti loodab, et nende tulevane kooselu läbib ootamatud karid edukalt ning et nad tõesti oleksid forever-together paar.


VÄLIMUS

Nathan noogutas ja naeratas kui Vanessa eemale rahva sisse kadus ja nad Taraga mõneks hetkeks jälle kahekesi jäid, kuid see ei kestnud just kuigi kaua, sest peagi tulid mõned sugulased ja sõbrad, kellele järgnes Robert. Kõik nad tahtsid puurtpaari õnnitleda ja see oli iseenesest kena näha nii palju toetust. Muidugi eks iga inimene teab ise kui palju ta seda päriselt mõtleb ja kui sügavalt südamest see tuleb. Aga Robertis oli Nate küll üsna kindel, kuigi nad olid rohkem suhtlema hakanud alles pärast balli. "Suured tänud," võttis mees õnnitlused vastu, astudes siis mehele natuke lähemale, "muide Nessa otsis sind taga," sõnas ta muiates ja mehele pisut kahtlustavalt otsa vaadates.

Robert noogutas kergelt, pöörates enda rohelised silmad rahvale. Eks ta peab siis naise ülesse otsima. Enda pilgu uuesti Nathanile kinnitanud, muigas psühholoog kergelt. "Eks ma siis parem lähen ja otsin ta ülesse," sõnas Robert. Ta õnnitles veelkord pruutpaari ning pöördus seejärel rahva poole, püüdes leida tuttavat juuksepahmakat. Selleks kulus küll mõned minutid, aga ülesse mees Vanessa leidis.

Vanessa võttis just ühe mööduva kelneri kandiku pealt ühe šampuse klaasi. Pööranud ringi, vaatas ta otsa Robertile. Hetkeks ta kohmetus, kuid manas näole enda tavalise sõbraliku ilme. "Hey, nagu näha otsustasid sa ka end kohale vedada," sõnas Nessa pisut norivalt, üritades käituda nii nagu nende vahel ei oleks midagi juhtunud tollel õhtul pärast paintballi. See oli aga üsna keeruline, sest mees nägi endiselt sama kütkestav välja. Van pidi kõvasti vaeva nägema, et mitte mehe kauneid rohelisi silmi vaadata, sest need olid tema nõrkuseks.

Alexi jaoks oli see esimene pulm, millest ta on osa võtnud, ning kogu oma lihtsuse ja iluga suutis ta panna neidise unustama hetkeks, et teda jahib kamp vihaseid gangstereid, kelle kuritegu tüdruk nägi. Liami käevangus olles, toetas Lexi enda pea vastu noormehe õlga ning jälgis õrnal naeratusel kõike toimuvat. Ta ei jõua Liamit kunagi ära tänada, et ta tüdruku kaasa vedas. See oli just kui päästerõngas uppujale keset tormist merd. Hetkeline lahendus, aga samas hea doos positiivsust ja lootust.
Peale tseremooniat liitus Liam paari enda meeskonna kaaslasega, jättes Alexi - neidise enda soovil - vaikusesse ja üksindusse. Seistes eemal akna juures, toetas tüdruk ennast vastu seina ja jälgis hajameelse pilguga ookeani.

VÄLIMUS