Saturday

Joseph istus GPB's ja rääkis ühe enda semuga leti ees juttu. Täna oli see koht nii kaua vaikne olnud, kuni ühed pisut lärmakamad 20-25-aastased mehed sisse voolasid, kelle seisukord polnud kohe kindlasti kaine. Õnneks kobis too rahvas lauda, mis oli uksele lähedal, sealt polnud neid nii väga letini kuulda, sest inimeste jutusumin ja muusika lämmatasid kamba sõnad.
OT:Mary

Maryt oli siiski väga huvitama hakanud, et mis selles GPBs siis nii karmi on, et sinna sõbrannata ronida ei tasu. Vaatamata Josephi hoiatusele, sisenes Marie baari üksinda. Ta oli end natuke üles löönud, et keegi aru ei saaks, et tal vanust natuke liiga vähe on. Tema üllatuseks aga ei küsinud ukse peal keegi dokumenti. Misasja? Tal ei lähegi Tree Hillis elades oma võltsdokumenti vaja? Tütarlaps liikus leti juurde ja tellis omale ühe martiinikokteili. Loodetavasti on seal baarmenid sellised, kes teevad jooke tema maitse järgi.

Sõber selgitas parajasti Josephile hiljuti juhtunud lugu, mis oli üpris koomiline. Joe kuulas, kuid kui ta märkas Mary't leti juures, tõmbus nooruki kulm kortsu. Otsis neiu endale pahandusi? Vau, tüdruk nägi päris kena välja. Noormees lubas mõne aja pärast tagasi olla ja läks ning istus Mary kõrvale. "Ei võtnud mind ikka kuulda," muigas mees.

Mary võpatas, kui Joed enda kõrval nägi. Seda ta küll ei lootnud, et siin Josephiga kokku põrkab. Mitte, et noormees sümpaatne ei olnud, vaid sellepärast, et Joe võib siin omast arust head teha ja Mary sealt minema saata. Aga kuna Joel seda õigust polnud, siis ilmselt pole vaja muretseda? "Sina oled siin, mis minuga halba ikka juhtuda saab?" muigas Marie. Ta tasus oma joogi eest ja võttis sealt lonksu. Maitsev.

"Kaitseingel Joe," muigas noormees ja rüüpas enda õlut. "Tulid ümbruskonda uurima?" küsis Joseph järgmisena. Ja muidugi keelatud viljade juurde esimesena, need olid ju kõige magusamad ja ihaldusväärsemad. Huvitav, et see gäng ukse juures polnud Maryle ühtegi kommentaari visanud, kui tüdruk sisenes.

Neil joobaritel omad bimbod seltsiks, pole neil ümbritsevaks silmi. "Võib ka nii öelda," vastas Mary ja võttis uue lonksu oma kokteilist. "Kuidagi peab ju oma meelt lahutama," kehitas tütarlaps õlgu, võttes uut lonksu. Hea kraam.

"Filmiõhtu kodus on aga liiga igav," naeratas Joseph. Üksinda baaris polnud Joe arust väga midagi teha. Igavlesid samamoodi nagu koduski. "Kuidas siis senini sisseelamine on läinud?" küsis noormees järgmisena. Mitu aastat oli veel tüdrukul lõpetamiseni, 1? Joseph oli kohutav vanuse pakkumises.

Kooli lõpetamiseni? Mingu need kolm ja pool aastat parem lennates. "Ma eeldan, et siin hakkab rohkem kino saama, kui üks filmiõhtu võimaldab," lausus Mary. Marie tegi oma kokteilile lõpu peale ja tellis uue. Sellises tempos joomine polnud Maryle ilmselgelt sobilik, aga teda ei huvitanud. Oma piiri ta ei tajunud ja seega ta lihtsalt oletas, et seda polegi. Küsimuse peale kehitas tüdruk õlgu, oskamata midagi öelda. Sisse elanud polnud ja see vist väga ei edenenud ka. Harjumatu oli pisikeses korteris elada.

Joe vaatas, kuidas neiu juba teise kokteili tellis. Palju tal esimese hävitamiseks läks, viis minutit? "Tahad näha draamat ja muud sellist? Selleks piisab koolist, meie Gossip Corner töötab kahjuks väga hästi ja sealt saab piisava draamalaksu kätte," muigas Joseph. Mees lonksas enda õlut, sõber oli juba endale ühe tüdruku leidnud, kellega ta nüüd vestles.

Ja sama kiiresti hakkab see jook neiule pähe ka. Ise ta seda küll ei taju, aga kõrvalvaatajad saavad millegi pärast kohe aru. "Nädalavahetus on, kool on alles ülehomme," lausus Mary,"tahaks praegu ka draamat." Gossip Cornerit on ka igav lugeda, kui seal enamik nimesid võõrad on. Õigupoolest oli Joe ainus, kelle nimi seal tuttav oli.

"Usu mind, draama pole tore," kinnitas Joseph ja lonksas enda õlut. Ta alles sai kogu draama kaelast, tore oli rahulik ja aeglane elu. Polnud hea, kui GC muudkui tema eraelu nii ja naapidi arvustas. Kes see tšikk ikka oli, kes kõike teadis?

"Ja igav elu on?" küsis Mary. Tema küll ei arvanud, et igavlemine tore on. Elad ainult ühe korra ja selle ühe korra passid ka niisama tühja? Ei kõla põnevalt. Mingi mees, ütleks, et kahekümne neljane, tuli Mary juurde ja kutsus ta tantsima. Nonäed, ta ei peagi niisama leti ääres vahtima. Tütarlaps tühjendas kiirelt oma klaasi. "Näeme varsti, Joe," naeratas tütarlaps ja läks selle mehega tantsima. Tollel mehel oli aga raskusi käsi tütarlapse tagumikust eemale hoida. Marie võttis seda kõike naljaga, lükates tolle mehe käsi enda tagumikult alaseljale.

"Ei," sõnas Joe kindlalt. Igav küll ei olnud, sõpradega sai igasuguseid asju ette võetud. Üks jorss kutsus Mary tantsima ja muidugi neiu kohe läks ka. "Näeme," vastas mees ja jäi vaatama võõrast. Ilmselgelt olid tüübil promillid sees. Joseph üritas pilku eemale tirida, aga ikka ja jälle läksid silmad Mary ja tolle tüübi peale.

Too mees hakkas Maryle rääkima mingisugusest villast äärelinnas mere lähedal ja pulmadest ja lastest ja sellest, et Mary on ikka ilgelt ilus tüdruk. Eijah, väga meeldiv, aga too tüüp oli kuidagi väga läila tsenaariumiga. Marie päästis end mehe käte vahelt ja läks leti äärde tagasi. "Nonäed, sina räägid nii, nagu ma oleks mingi väike laps, kes sellistes kohtades olla ei tohiks, teised näevad minus aga pereema," naeris Mary. selle peale võtame. Mary tellis omale uue kokteili. ta absoluutselt ei mõelnud sellele, et terve ülejäänud kuu on ta taskurahata.

"Noh, iga inimene mõtleb omamoodi...Kas sul juba kokteilidest ei piisa või?" küsis Joseph. Need võisid küll olla meeldiva maitsega, aga alkoholi sai kenasti varjata teiste maitsetega. Kus Mary üldse elas? Joe jõi ikka veel sedasama õlut, mis ta oli tulles ostnud, peale viimast juhtumit oli ta ettevaatlik. Ega ta ei tahtnud ka eriti alkoholi, mõni õlu laupäeva õhtul oli lihtsalt lõdvestumise pärast.