Boom Clap

Michael järgnes Maliale majja, lastes neiul enda jaoks sobiva koha valida. See, et lõpuks vannituba valituks osutus, pani Mike'i küll veidi kulmu kergitama, kuid sellegi poolest järgnes ta Maliale ka sinna. Ei tea, kas see ukse lukustamine samuti eriti vajalik oli, aga noh, kui tüdruk seda vajalikuks pidas, siis olgu nii. Kui neiu lõpuks tema nime mainis ja oma jutuga alustas, kinnitas Michael oma pilgu talle, jäädes neidu ilma vahele segamata kuulama. Kui Malia lõpetanud oli, pidi poiss hetke oma mõtteid koondama, et ennast seejärel õigesti väljendada. Kuid selleks ei andnud neiu talle eriti aega, sest hetke pärast sai poiss juba ka suudluse osaliseks. Oma osa oli ilmselt sellel, et Mike küllaltki kaine oli, kuid vaevalt olid nende huuled kokku puutuda jõudnud, kui poiss eemaldus. "Malia...," alustas noormees tõsiselt ning viis oma pilgu neiule. Tõttöelda polnud ta kunagi sellises olukorras olnud ning see oli päris ebamugav, sest ta ei tahtnud neidisele kuidagi haiget teha. "Sa meeldid mulle ka, aga lihtsalt mitte nii," vastas kutt. "Ja ma olen koos Miaga. Sa tead, et ma ei teeks talle kunagi nii," lisas Michael ning tõstis siis käe, et Malia käsivart puudutada.

Malia ei arvanudki, et teiselt tüdrukult kuti üle löömine võiks lihtsaks osutuda. Aga Michael oli tõepoolest Malia südamesse kinnitunud ja kuidas sa saad inimese sealt nii lihtsalt välja rebida? "Ma tean," lausus neiu pettunult. Ta üritas kõigest väest pisaraid tagasi hoida, sest ei tahtnud noormehe ees nutma hakata. Tal on selle jaoks ju Jazmine ning ka vahel Adam, kelle najal nutta ning kes peavad hakkama tema pisaraid ära pühkima. "Et sa teaksid.. mul on valus sind temaga näha. Ma lootsin, et on mingigi võimalus, et ma võiksin sulle tähendada midagi rohkemat kui sõber," lausus Malia ning nende sõnade peale ei suutnud ta pisaraid tagasi hoida. Või tegelikult ühte, mis mööda neiu põske alla voolas, kuid mille ta koheselt ära pühkis. Malia asetas oma käe poisi põsele, seda õrnalt silitades ning hoidis taaskord oma pilku tema silmadel. "Ma loodan, et ta teab, et ta on õnnega koos," sõnas neiu, oma südant sellega veel purustades, sest taipas, et tema oli ju see, kes Michaelist on ilma jäänud. Mitte, et kutt oleks kunagi tema oma olnud, kuid oli ju hea nii mõelda, et võiks olla.

Michael silmitses Maliat ning kahetses seda, et neiu tema pärast pisaraid valama pidi. Ta ei tahtnud kuulda tüdruku sõnu haiget saamise kohta, teades, et tema selle põhjus oli, see oli kuidagi raske. Aga mis sa ikka teed. "Ära nuta, Malia," lausus Mike vaikselt ning võttis kinni neiu käest, mille too tema põseni oli viinud, ning silitas seda õrnalt. "Usu mind, iga kutt oleks sinusuguse tüdruku üle õnnelik," sõnas noormees ning kinnitas oma pilgu Malia omale, oskamata leida õigeid sõnu, kuidas seda olukorda paremaks muuta. "Võib-olla oleks parem, kui me mõnda aega ei kohtu? Sest seal, kus olen mina, on Mia, ja ma ei taha sulle haiget teha," lisas kutt seejärel, sest Malia oli maininud, et nende kahe koos nägemine oli tema jaoks valus. See pakkumine kõlas pärast selle välja ütlemist küll eriliselt tobedalt, aga samas tundus see kõige lihtsama lahendusena, mis Michael välja oskas pakkuda.

Oli lihtne öelda 'ära nuta'. Aga Mike ei kujuta ilmselt ettegi, mis hakkab saama, kui too lõpuks neiu kõrvalt lahkub. Peotuju on tüdrukul ammugi läinud, seega polnud mõtet ilmselt seal majas enam ollagi. Oleks tark tegu koju ära minna. Poisi lause peale Malia näole ilmus õrn muie. "Ma soovin kõigest väest, et see kutt sina oleksid," lausus Malia poolsosinal ning eemaldus seejärel Michaelist, pöörates end seljaga tema poole, et taaskord mõned pisarad ära pühkida. "Sa tahad mind oma elust totaalselt välja visata?" pahandas Malia pisut, pöörates end tagasi Michaeli poole. Nojah, ta ignoreeris fraasi 'mõnda aega', aga neiule ei istunud see mõte absoluutselt, et ei saa kutiga enam aega koos veeta Mia pärast. Malia ei tahtnud siiski leppida mehe ei-vastusega, vahet pole, et see tema tüdruku pärast oli. Näitsik lähenes Michaelile ning asetas oma huuled mehe omadele, seekord üsna ootamatult, nii et Mike ei jõudnudki reageerida ning neidu takistada. Kirglikust suudlusest, mille Malia mehele pakkunud oli, tõmbus ta ise aeglaselt eemale ning hoidis oma kätt taaaskord mehe põsel, talle sügavalt silma vaadates. Oh neid liblikaid, mis hetkel neiu kõhus keerlesid. Esimene suudlus kutiga, kellesse ta armunud oli ja see tunne oli võimas. Kirjeldamatu. "Tea, et ma olen sulle alati olemas," sõnas Malia poolsosinal, "ning ma jään sind ootama."

Ega Michaelilgi erilist peotuju enam olnud, sest kõik see vannitoas toimunu oli kutile küllaltki ootamatult tulnud ning selle õhtu pea peale keeranud. "Sa leiad endale kellegi parema," vastas noormees Malia esimeste sõnade peale, olles selles ise veendunud. Kui neiu talle selja keeras, ei vaevunud poiss teda takistama, sest mida ta ikka teha oleks saanud? Ilmselt ajas kõik, mida ta tegi, kogu olukorra ainult hullemaks. "Ma ei taha sind oma elust välja visata! Ma ei taha lihtsalt, et sa minu pärast kannatama peaksid," püüdis Mike ennast paremini väljendada, kuna oli aru saanud, et tema pakkumine oli neidu pahandanud. Seejärel viis ta tüdruku reaktsiooni oodates oma pilgu uuesti Maliale, enne kui too taas kutile lähenes ja teda uuesti suudles. Seekord tuli see veelgi ootamatumalt, nii et Mike ei jõudnud reageeridagi, saades palju kirglikuma ja pikema suudluse osaliseks. Kui see lõppes, oli noormees hetke sõnatu. Kuid kuulnud näitsiku järgmiseid sõnu, sulges Mike silmad ning raputas pead. "Ära räägi nii, Malia. Sa ei saa mind ootama jääda," sõnas poiss, kui oli uuesti pilgu neiule viinud. "Palun ära tee seda enda jaoks veel raskemaks," lisas Mike vaikselt ning viis oma käe Malia näo juurde, silitades korra õrnalt tema juukseid. "Ma peaks nüüd minema," lausus poiss mõne hetke pärast, hakkamata lisama, et põhjuseks oli Mia. Ilmselt olidki nad vannituppa juba liiga kauaks jäänud ning Mia juba kindlasti ootas teda. "Ole tubli ja ära midagi rumalat tee, eks?" lausus poiss ja suundus siis ukse poole, et see lahti keerata ja väljuda. See oli ikka väga täbar olukord ning selle asemel, et kohe Mia juurde minna, otsustas kutt veel korraks elutoast läbi minna, et endale midagi kangemat juua võtta.

Malia oli veendunud, et ta kedagi paremat ei leia. Tema jaoks oli Michael parim ning ilmselt võis väga kaua aega minna enne, kui Malia saab mehe lõplikult enda peast välja. Kurat, see olukord oli nii täbar ning neiu oli enda jaoks peo ära rikkunud, aga mõnes mõttes oli süda rahul, et sai kutile oma tunnetest räägitud. Nüüd ta teab, et Michael ei tunne neiu vastu midagi, kuid edasi liikuda on siiski raske. Oleks see olukord vaid teistmoodi. Aga ta ei kavatsenud alla anda. Veel mitte. Aga tänaseks oli kõik ja ta lihtsalt vaatas, kuidas Michael vannitoast minema läks, silmadesse pisarad valgumas. Ta sulges poisi järel ukse ning keeras selle taaskord lukku, jäädes üksi oma pisaratega nüüd vannituppa. Neiu toetas seljaga vastu ust ning vajus seejärel põrandale istuma, hoidmata oma pisaraid tagasi.
Ta oli vannitoas veel umbes kümme või viisteist minutit ning selle aja sees oli ta lõpuks oma pisarad kuivatatud saanud ning üritas varjata seda, et nutnud oli. Ta üritas rahvamassi hulgast leida Jazmine'i, aga neidist polnud. Telefonile ka ei vastanud. Seega saatis ta sõbrannale sõnumi, et ei leia teda üles ja läheb koju. Peale sõnumi saatmist kutsus Malia endale takso, mille kohale jõudmine võttis oodatust kauem aega, kuid kohale jõudes ronis neiu sinna sisse ning takso suundus tema korteri poole.

OT: Malia out.

Mia oli vahepeal lõkke äärde läinud, et enda käsi tule ääres natuke soojendada, kuna õhtu kiskus jahedaks ja paistis, et Mikil läks ka päris kaua. Igatahes ei meeldinud talle see brünett juba kohe alguses, aga ta usaldas Mikit liiga palju selleks, et arvata, et ta oleks lasknud sellel tibil end mõnda neist tubadest vedada. Kui Mial piisavalt soe oli, võttis ta hoopis enda nutitelefoni välja, et sellega Mikit oodates Candy Crush Sagat mängida. See mäng oli küll oma keeruliste levelite tõttu kurjast, aga ometi nii sõltuvusttekitav. Mingi hetk sai Mial mängust siiski villand ja ta libistas telefoni taskusse, kuni Mikit tulemas nägi. "Oli ka aeg," lausus tüdruk kergendatult ning tõstis oma silmad tulelt Mikile.

Kui Mike oli endale uue joogi võtnud, läkski ta üsna pea tagasi välja. Seal ta Miat enam murul istumas ei näinud, vaid leidis tüdruku hoopis hetk hiljem lõkke äärest. "Läks vist jah veidi kauem kui ma arvasin," lausus Michael Mia sõnade peale, kui ta piisavalt lähedale oli jõudnud. Ausalt öeldes ei kippunud poiss kohe jutustama, mis seal vannitoas juhtunud oli, olgugi et ta samas jällegi seda tüdruku eest varjata ka ei tahtnud. Noormees jõi veidi oma topsis olevat alkoholi ning võttis siis Mia kõrval istet. "Mis sa vahepeal tegid?" uuris noormees, mõeldes samal ajal, kuidas kõike toimunut Miale serveerida. Eks ta veidi mures oli, et kuidas neidis sellele reageerida võib, sellepärast ta seda kohe kuulutama ei hakanud ka.

Kuna suurem seltskond oli vahepeal enda matkale läinud, pidi keegi ju ometi tuld valvama, ja kuna Mial oli niikuinii jahe hakanud, siis võis ta valvata tuld ja end selle paistel soojendada, sest ära ta seda veel kustutada ei raatsinud. "Sul läks ja väga pikalt, aga hea, et sa tagasi oled," lausus Mia siiralt ning tegi poisile enda kõrval ruumi, et ta istuda saaks. "No need matkale minejad läksid mõne minuti eest ära ja kuna nad jätsid tule valveta ja minul oli ka juba külm, siis otsustasin natuke kasulik olla ja tuld valvata, sest siin on soe ka. Ma ei tahtnud lihtsalt sisse minna... tead küll mille pärast," rääkis Mia ning heitis poisile ühe tähendusrikka pilgu, sest ilmselt Miki aimas, miks tüdruk veel sisse ei tahtnud minna. Tal oli see häiriv vaatepilt enda ja Miki õest veel silme ees. "Ja siis ma mängisin telefoniga," rääkis näitsik, sest midagi muud ta väga ei teinudki.

Michael noogutas, kui Mia mainis, et majja ta veel minna ei tahtnud. Pattygaili vaatepilt oli Mikil mõneks ajaks juba meelest läinud, kuid tänu neiu sõnadele meenus see talle jälle. Tänane õhtu oli üldse kuidagi veider, seda pidi kutt endale tunnistama. "Võib-olla me peaks ikkagi sisse minema? Esimesel korrusel neid enam ei olnud," lausus poiss, kuna oli ise just elutoast tulnud. "Ja ma ei taha, et sa külmetaks," lisas ta veidi murelikult, enne kui oma vaba käe ümber neiu pani. Noormees võttis oma topsist veel lonksu ning viis oma silmad siis Miale. "Sa peaksid vist teadma, et Malia tunnistas mulle just enne, et ma meeldin talle," lausus kutt siis hetke pärast, võttes selle vannitoas räägitu küllaltki leebelt kokku. "Aga ma tegin talle selgeks, et minu ja tema vahel ei hakka midagi olema," lisas Mike, enne kui Mia midagi öelda jõudis. Tõttöelda polnud Michael selles viimases eriti kindel, kuna Malia oli talle siiski kinnitanud, et jääb teda ootama, aga samas süüdistas poiss selles veidi ka alkoholi ning oli kindel, et hommikul kainelt ärgates jõuab tema sõnum ehk Maliale lõpuks kohale ka. 

"Palju seal üldse rahvast veel oli?" uuris Mia, sest päris suur grupp inimesi läks ikka Caraga jalutama, kuid Mia ei mäletanud, et ta Abbyt ja Pattyt nende seas näinud oleks olnud. Ehk võtsid need endale toa ja vajusid lõpuks ära? Samuti ei näinud ta matkale minejate hulgas Miki kakikõde. Kui Miki enda käe tüdrukule ümber pani, asetas neiu enda pea poisi õlale. "No me võime ju minna ka, aga siis tuleb see tuli ära kustutada, sest see jääks muidu valveta," arvas Mia, sest kedagi peale nende enam õues olevat ei paistnud. Kuulnud, mis majas juhtunud oli, Mia ohkas ja tõmbas käega läbi enda pikkade blondide juuste, sest oli juba aimanud, et selle brüneti tüdruku juures oli midagi mäda, ja nüüd saigi tüdruk Miki sõnadest aru, nagu oleks too üritanud poissi Mialt üle lüüa. Nad polnud isegi kuu aega veel koos olnud ja juba tahab keegi vahele trügida, kuid Mia ei leidnud, et peaks poisi peale selle pärast pahane olema, sest see polnud kuidagi tema süü. "Hea, et sa seda mulle ikkagi rääkisid. See näitab, et saan sind ikka usaldada, kuigi peotuju mul vist ka enam ei ole," lausus Mia ning vaatas poisile otsa.

David ning Phoebe olid end juba püsti ajanud, et teiste matkale minejatega liituda, kui äkki jäi kutile silma seesama Sophomore'ist limukas, kes endiselt tema õele külge ajas. Dave sattus ka vaatama just tol hetkel, kui Gerard Deannat suudles ning tüdruk sellel ka juhtuda lasi. "Ma tulen kohe tagasi," lausus noormees Phoebsile, enne kui jalutas üle muruplatsi paarikese juurde, kes nüüd numbreid vahetama olid hakanud. "Mida sa enda arust teed?" küsis Dave nii õelt kui tema semult.. Gerardi maine koolis polnud temalegi võõras, oli ju teada, kuidas tüüp põhimõtteliselt kõigile külge lõi. Kutt tõmbas Deanna tollest eemale ja hetkeemotsiooni ajal virutas tüübile rusikaga vastu nägu. 

Varsti pärast seda vahejuhtumit hakkasid need, kes end jalutama kaasa olid 'kirja pannud', majast väljuma ja mööda ümberkaudseid tänavaid jalutama. Naeru täis jutuvada käis kõikjal, aga Dave jalutas vaikides käest kinni oma tüdruksõbraga, pilk eespool, kus Deanna endiselt selle Gerardi seltskonnas olla tahtis, hoolimata sellest, mida tema vanem vend mõned hetked tagasi teinud oli. Varsti tehti peatus lähedalasuva tankla juures, sest keegi seltskonnast tahtis endale nüüd suitsu juurde ostma hakata. 

Vaevalt said noored omavahel numbrid vahetatud, kui välja ilmus Deanna kuri vanem vend, kes täiesti ootamatult Gerryle rusikaga näkku virutas. Löögist toibunud, vahtis Gerard tigedalt tüübile otsa ja astus talle midagi ütlemata paar sammu lähemale, et David kena paremsirge kirja saaks. Sorry, Deanna. Pärast lööki tagasi tõmbunud, läks Gerard nimelt Deanna juurde tagasi, näidates sellega, et tal on täiesti ükskõik, mida see Senior toimuvast arvab. Kui aga ülejäänud seltskond juba liikuma hakkas, ei jäänudki kaklemiseks rohkem aega, sest muidu oleksid nad lihtsalt maha jäänud. Deannal käest kinni hoides jalutas tüüp edasi, heites vahepeal ka mõne vihase pilgu Davidile, aga tundus, et viimane oli nüüd maha rahunenud ja olukorraga leppinud.

Deanna ei jõudnud suud lahtigi teha, kui tema kuri vend juba Gerardile piki piilumist andis ja loomulikult pidi poiss ka Davidit lööma. "Mis kurat teil viga on?" kriiskas D, sest see oli küll viimane asi, mida ta näha tahtis. Kui nad kakelda tahavad, tehku seda nii, et D ei näe. "David, what the fuck?" pöördus D siis venna poole, sest ei saanud aru, miks tüüp Gerardit lõi, kuid raputas siis pead, et koos Gerardiga edasi jalutada.

David ei oleks küll oodanud, et Deanna sel viisil reageerib, aga õde karjus nende mõlema peale päris korralikult. "Ära ütle, et ta polnud seda ära teeninud," märkis noormees mürgise pilguga Gerardit seirates, kuid jalutas lõpuks tagasi Phoebsi juurde, otsustades selle asja sinnapaika jätta. Küll tüüp saab hiljem temalt oma tasu, kui veel tema õele külge ajama peaks.