TRENN

Treeningu alguseni oli veel viisteist minutit aega, kuid mängijad hakkasid juba ükshaaval kohale tulema. Ka Nate istus juba saalis, vaadates üle tänast treeningkava. Peagi avastas ta, et oli enda vile kabinetti unustanud, seega lahkus ta saalist, jättes poisid endale sooja tegema.

Jason sai viimasest tunnist varem lahti, milleks oli matemaatika, kus neil oli töö, mis noormehe jaoks oli ülimalt lihtne. Seadnud kohe sammud võimla poole, vahetas noormees riided, pannes selga sortsid ja hallika Harvardi embleemiga t-särgi, mis kuulus tema isale, kes mängis samuti noorena korvpalli. Sisenenud tühja saali, kehitas Jas kergelt õlgu. Võtnud endale ühe palli, tegi ta soojenduseks kolm ringi sörkides, põrgatades parema käega palli enda kõrval. Mõlema otsa korvi all tegi ta aga pealeviske.

Joe tuli riietusruumist välja, jalas punased shortid ja seljas must T-särk. Mees läks saali ja märkas Jasonit. "Sina ka siin," imestas Joseph muigega ning hakkas võimlas tiire sörkima. Kõige lihtsam viis keha soojaks saada. Peale mõnda minutit sörki hakkas ta korvpalliga harjutusi tegema.

Liam jõudis saali mõned minutid pärast Joed, sest oli alles riietusruumi sisenenud, kui too juba väljus. Ta kandis tavalisi musti korvpallipükse, mille peal oli tema särginumber. Ülevalt poolt kattis tema keha valge mustaga tavaline korvpallisärk. Alustuseks võttis Liam endale palli ning hakkas seda põrgatades ringe jooksma.

Jason muigas kergelt kui Joe tema kohaloleku pärast imestas. "Süüdista selles Nathanit, tema pani mu mängima," lausus noormees poisile, visates kolmepunktijoone tagant puhtalt korvi, sörkides seejärel pallile järgi. Jason mängis viimati meeskonnas rohkem kui aasta tagasi. Saades junioriks tuli ta meeskonnast ära, jäädes siiski selleks varumeheks, kes istub iga mängu ajal pingil, juhul kui on vaja, siis jookseb ka platsile.

Joe vilistas. "Õigesti tegi ka," lausus mees, nähel, et Jason sai puhtalt sisse. Neil oli hädasti vaja tiimi inimesi ja paistis, et Nathan tegi väga hea diili. Joseph jooksis kiirelt korvini ja sai pali pealt sisse. Seda ta tegi iga trenni alguses, justkui rituaal.

Sayer astus saali seljas punase-mustaga korvpalliriietus. Ta oli kohal kuigi ega tal erilist korvpalli tuju küll ei olnud. Trenni ülelasta ta aga ka ei soovinud. Rahulikult jalutas ta korvini, kus olid pallid. Sealt endale meelepärase valinud, hakkas ta aeglaselt põrgatades saalis kaheksat tegema, visates otstes palli korvi. Või noh, vähemalt üritades, tundus, et tema ükski vise ei leidnud täna õiget suunda, nurka või tõuget, et korvi lennata.

Jackson, olles tiimis hetkel üks noorematest liikmetest, kuid pikkuses oli ta võrdne teistega, astus saali, seljas must korvpalliriietus. Sörkinud korvini, kus olid pallid, võttis noormees esimese ette juhtuva, hakates sooja tegema. Alustas ta aeglaste saaliringidega, põrgatades küll parema käega, vasaku käega ja vaheldumisi, tehes aeg-ajalt mõned peale visked ja kahe ringi vahel ka kaheksa.

Leidnud vile enda kabinetist riiuli serva pealt ühe mapi alt, naases Nate saali, kuuldes juba kaugel pallide põrgatamisest tulenevat häält. See oli talle justkui muusika. Trennini oli veel jäänud paar minutit. Seega võis vabalt trenniga pihta hakata. Jalutanud platsi servale umbes keskkohta, tõstis Nathan vile huultele ning vilistas nii, et kogu saal kajas hetkeks. See tähistas trenni algust ja meeskonna kogunemist tema juurde.

Selle ajaga kui teised ennast veel soojaks tegid ja Nathan uuesti saali jõudis, oli Jason teinud hulgaliselt vabaviskeid, 3punkti viskeid kui ka keeruga ja ilma pealeviskeid. Tegevusest tal puudu ei tulnud. Tuttava vile peale, viskas noormees palli 3punkti joone tagant sisse, sörkis sellele järele ja seejärel Nathani juurde.

Joe kuulis läbilõikavat vilet ning sörkis treenerini, pall kaasas. Joseph vaatas treenerit ja lausus muigega :"Palju õnne!" Uudis oli tänu Gossip'i nurgale kõigile juba teada. Noormees viis pilgu üle meeskonnaliikmete, kes hakkasid ka Nathani juurde kogunema.

Sayer võttis palli kätte ning lonkis aeglaselt meeskonna juurde, kes treenerit juba tiheda puntrana ümbritses. Ta jäi parajal kaugusel seisma ning viis enda pilgu Nathanile, oodates juhtnööre. Ta tahtis ruttu trenniga ühele poole saada. Teda ei tõmmand siia hetkel miski.

Liam viskas enda palli viimast korda korvi suunas ning liikus siis kerge sörgiga treeneri juurde, jäädes peagi seisma, pilk üle meeskonna libisemas. Enamvähem olid vist kõik kohal, mis oli hea. Ka Liam ootas juba juhtnööre, sest oli end parajalt soojaks teinud.

Lõpetanud just vabaviske kui kuulis tuttavat vilet, pöördus Jackson treeneri poole, tehes selleks vaid mõned sammud, et jõuda meheni. Ka tema silmad libisesid üle meeskonnaliikmete, keda oli igas vanuses, kuid domineerisid ikka seniorid. Asetanud käed rinnal risti, jäi Jack ootama edasisi juhtnööre.

Nathan naeratas ning noogutas Joe õnnitluste peale. Jutud levisid Tree Hillis kiiresti. "Ma näen, et te kõik olete juba parajalt sooja teinud. Väga tore," sõnas treener alustuseks, "nagu näete on meie meeskonnaga liitunud üks uus liige - Jackson," tutvustas Nate lühidalt, viibates noormehe suunas. "Nii, alustuseks teeme natuke sprinti ja vastupidavust. Esiteks läheme kõik saali ühteotsa minu vile peale jooksete esimese valge jooneni, siis tagasi esimese joone juurde, keskele siis jälle tagasi. Saate aru? Ja nii kuni saali lõppu ja tagasi," sõnas Nathan, liikudes juba sujuvalt ühte saali otsa. "Teeme seda neli korda läbi. Iga jooksu vahepeal teeme väikese puhkuse. Ma tahan, et te pingutaksite igal jooksul maksimumini. Nii....võtke siia joone taha ühte ritta," juhendas Nathan.