I haven't done it a while

Üle pika aja oli ilus soe päikesepaisteline päev, mis tõi peaaegu terve linna majadest välja tänavale. Kuna oli laupäevane päev, siis ei pidanud paljud ka töölt puudumise pärast muretsema. Päike tõi ka Lisa korterist välja ning seda koos molberti ja paari suure paksu paberplokiga. Neidis kavatses võtta täna ette midagi, mida ta pole juba aastaid teinud. Leidnud ennast kiirelt keskväljakult, seadis näitsik end mugavalt päikese kätte istuma. Molbert esimese plokiga juba valmis, kinnitas tüdruk enda õlgadeni pruunid juuksed pisikesse patsikesse kuklal ning lükkas mustade raamidega prillid ninale. Nii nägi ta pisemaid detaile paremini.
Kuna tänavakunstnikud, kes teevad heameelega möödujatest portreesid, olid isegi siinsete inimeste seas tuttavad tegelased, ei möödunud kaua, kui Marioni juurde ilmus esimene vanaema enda kolmeaastase lapselapsega. Viimati tegi Lisa midagi sellist kunstikooli aegu, enne kui ta läks LAsse enda unistusi püüdma ja lõpetas siniste marraskil põlvedega, kuna komistuskive oli rohkem, kui ta arvas algul olevat.
Eriliselt suurt hinda ei küsinud tüdruk toona ega tee seda ka täna. Tõelise kunstiarmastaja jaoks on see ju siiski puhas lõbu, mitte töö. Pealegi annab see talle häid ideid, mida teha järgmises kunstiringis. Õpilasi oli seal oodatust rohkem ja nii peab näitsik rohkem ka enda fantaasiat kasutama.
Marion oli istunud ühe koha peal juba päris mitu tundi ja valmis teinud oma kümme portreed, kui ta lõpuks püsti tõusis ja endale mõni meeter eemal asuvast kohvikust ühe kohvi tõi. Beežikas topsis olevale kuumale vedelikule õrnalt peale puhkunud, rüüpas näitsik sellest pisikese lonksu, asetades topsi enda kõrvale maha, kui ta uuesti istet võttis. Kuna momendil tundus vaiksem aeg olevat, võttis neidis ette teise ploki, mille esimesel lehel asetses poolik pilt, mida Lisa hakkas vaikselt lõpetama.


To: Brandon Ethan Bates

SPOILER: Click to show

Brandon oli seoses tööga ka laupäeval rakkes. Linnal oli seoses ühe ürituse korraldamisega vaja abikätt ja Brad oli rohkem, kui rõõmus, et teda juba usaldati selliste ülesannetega. Ta sai vajalikud asjad tehtud ja jalutas keskväljakule, et lähedalolevast kohvikust üks kohv osta, seda ta aga teha ei saanud. Enne tõmbas pilku tuttav naine, kes midagi paberile visandas. "Hei," sõnas mees, naeratus näol säramas. "Mida sa joonistad?" uuris Brad, kui a Lisa kõrval istet võttis. Mees kandis beeži pluusi, mille peal oli must jakk. Jalas olid tal sinised teksad ja mustad vabaajajalatsid. Mees heitis kiire pilgu paberile, kus olid kolm meest. Pilt tõi kohe mehele ette ühe video Ukrainast.

Pliiatsi hetkeks kõrvale pannud, kohendas Lisa musta raamiga prille enda ninal, mis kippusid alla poole vajuma. Viivuks veel lonksu kohvi võtnud, mis muutis hetkega naise meeled erksamaks, võttis Marion pliiatsi ja keskendus uuesti keskmise mehe seljal olevale käele, tuues välja selle eripärasid. Kuulnud korraga kellegi häält ja kui Brandon hetk hiljem tema kõrvale istus, võpatas Lisa algul kergelt, kuid sellegi poolest ilmus naise suule pisikene naeratus. Pööranud enda sinised silmad tüübile, muigas näitsik lõbusalt. Polegi meest juba ammu kohanud. Pliiatsi taaskord kõrvale pannud, tõmbas neidis vaba käega läbi enda juuste ja võttis kohvitopsi sõrmede vahele. Marioni jaoks olid endiselt tema lühikesed pruunid juuksed natukene võõrad, aga talle meeldib selline uus välimus. Mingil määral keeras ta ju uue lehekülje enda elus ja uus soeng on lihtsalt üks pisikene märge sellest. "Hei, võõras," tervitas Lisa Brandonit vastu. Mehe küsimuse peale viis neidis enda pilgu paberile ja silmitses peagi valmivat pilti. "Niisama, tuletan vanu aegu meelde," kehitas ta õrnalt õlgu.

Mees vaatas Lisa lühikest soengut, mis oli harjumatu, aga omapärane. Ei tea, kas põhjuseks oli mõni lahkuminek? Kutt mäletas, kui ta üks kursakaaslane, kes oli muidu pikkade blondide juustega, ilmus loengusse erksiniste lühikeste kiharatega. "Hei-hei," kordas mees enda esimesi sõnu. "Vanu aegu? Oled sellises situatsioonis olnud?" uuris segaduses Ethan. Mis mõttes tuletab vanu aegu meelde? Elas mitu elu läbi? Oli kunagi sõduri nahas? Kogu situatsioon oli pisut naljakas.

Lisa turtsatas valjult Brandoni sõnade peale. "Kohe kindlasti ei mõtle ma pilti," lausus neidis, püüdes vältida segadust. "Pigem mõtlen kogu kupatust - mina, paar plokki valget paberit, söepliiatsid ja rahvast täis tänav," muigas neidis, viies enda sinised silmad noormehelt tagasi paberile. Pilt oli peaaegu valmis, ainult natukene veel varjutamist ja spetsiifiliste elementide väljajoonistamist. "Tänaval joonistamist - olgu selleks siis hoonete või sündmustiku jäädvustamine või inimeste portreede valmistamine - viisin ma viimati läbi kunstikooli aegadel, kui ma olin veel noor ja mingil määral hipi. Ma olin päris veider pisikene inimene tol ajal," lisas Marion lõbusalt, lõpetanud varjutamise, asetas ta pliiatsi eemale, jäädes pilti silmitsema, mis oli nüüd valmis. Värvidega ei viitsinud näitsik kunagi mängida, tal meeldisid lihtsad must-valged pildid, mis olid tema jaoks sügavama sisuga.