right before sunset

Melanie oli kodust välja tulnud ning võttis suuna promenaadi poole. Päikeseloojanguni polnud palju jäänud. Jõudes promenaadile läks ta läbi ühest putkast ning võttis endale ühe õlle. Lahjema õlle. Ta liikus edasi ühe pingi peale, mis õnneks veel vaba oli. Ülejäänud tundusid kõik kinni olevat. Jacky toetas enda koti pingile ning istus ise selle kõrvale. Ta avas õlle. Oh kui hea külm see oli. Ta võttis kotist välja oma suitsupaki ning süütas sellest omale ühe suitsu. Ta nautis oma suitsu ja õlle, viies pilgu imeilusale vaatele mis talle avanes. Ta ootas oma sõbranna kõnet, mis pidi juba pool tundi tagasi tulema. Siiani ei midagi. Neiu ohkas kergelt endamisi.

OT. kes soobib

Trevor oli peale kooli läinud oma semu juurde mõneks tunniks. Seal oli teised tüübid ka, kes ainult marihuaanat mahvisid, kuid Trevor eelistas tõepoolest sigarette suitsude üle. Kuna sõbral polnud vanemaid kodus, kookis ta isa alkoholikapi lahti ning leidis sealt rummipudeli - ideaalne. Kõik said omajagu shote tehtud ja enne, kui Cole üldse märkas, oli väljas juba päikeseloojang. Ta oli pisut täis, kuna oli semudest kõige vähem võtnud, seega püsis jalgel ja rääkis normaalselt. Kodu poole liikudes õngitses ta nahktagi taskust ühe tobi, mille suu ette tõstis ja hakkas seejärel zippot otsima. Kurat! Polnud muud võimalust, kui see oli sõbra juures taskust välja libisenud. Ringi vaadates märkas ta tõepoolest üht inimhinge Riverwalkil, kes suitsetas. Ehk tal oli tuli. Kutt jalutas blondiini juurde, kelleks osutus olevat tema klassikaaslane Melanie. Nad ei suhelnud kuigi palju, kuid on pidudel kokku juhtunud. "Hei, Mel. Kuule, sul tuld on laenata?"

Melanie suitsust oli alles vaid lõpp. Ta kustutas oma suitsu ära ning viskas siis koni pingi kõrval olevasse prügikasti. Ta jõudis vaid ühe lonksu oma joogist võtta, kui kuulis kellegi häält enda kõrval. "Ja ikka saan" lausus ta. Noormees käis temaga samas klassis. Nad.ei suhelnud jah Igapäevaselt, kuid siiski sai Mel taga hästi läbi. "Ja kust sa siis tuled?" uuris Chanelle järgmisel hetkel. Ta nihkus pingil pisut ääre poole, et klassivennale ka istumisruumi jääks.

Trevor tänas neiut ja võttis tema käest zippo vastu, millega enda suitsu süütas ja sellest kiire mahvi tõmbas. Zippo Melanie'le tagasi antud, võttis kutt istet tüdruku kõrval. "Sõbra juurest," vastas ta lühidalt. Nojah, oli teada, et Cole polnud pikajutumees. "Miks sa nii üksi siin istud? Või ootad sa kedagi?" uuris ta, kuna kui ta juba tüdruku juures istunud oli, siis miks mitte vestlust arendada.

Neiu kuulas klassivenda ning muigas. "Pidin saama kokku jah kellegiga, aga ju tal siis tuli midagi ette, et välja pole ilmunud" seletas Melanie ning turtsatas. Ta polnud pahane. Õhtu enda seltsis oli ka mõnus ju. Ja nüüd kus ta Trevorit nägi, oligi kõik parem, kuna ka vestluskaaslane oli olemas. "Ja edasi mis plaanid?" küsis ta. "Võib ju ühe dringi võtta?" pakkus ta välja. Just in case, kui Trevor on up for it.

"Too bad," lausus kutt. Tal ei juhtu seda palju, kuid alatihti kuuleb, kuidas teised oma kohtumisi ära jätavad. "Well, aga nüüd olen mina siin," lisas ta muigega ja tõmbas tobist pikema mahvi. "Plaanis oli koju minna," vastas ta taaskord lühidalt. Õhtusöök oli juba ammu valmis ja kõht oli tühi, seega tundus kodu hetkel kõige parem variant. Aga seejärel pakkus Melanie', et nad võiksid dringi teha. Ta oli varem juba õllepudelit neiu käes märganud. "Sul läheks siis juba teine drink, ma eeldan?" muigas Cole. "Võib ju teha mõned õlled," lausus kutt. Õlu oli tema jaoks alati lahja olnud, aga toidu kõrvale kõlbas küll. "Ja burksi. Ja friikad."

Melanie muigas endamiisi. "Mul läheks jah teine drink, kuna see on mu esimene" lausus tütarlaps. Ta tõstis jälle pudeli huulile ning võttis ühe lonksu. Oh, mõnus. Kuulnud nüüd, et ka burks ja friikad oleks plaan, ilmus Chanelle'i huulile naeratus. "See kõlab kusjuures suurepäraselt" mainis Melanie. "Mul kõht juba ammu koriseb" turtstas ta. Oleks nad sõbrannaga kokku saanud, oleks Melanie ta koheselt kuhugi söögikohta tirinud, aga õnneks pakkus Trevor selle välja.

"Arvad, et liiga paljuks ei lähe?" küsis ta. Prsh, liiga paljuks. Trevor oli vana joodik ise juba, aga ta teadis, et kõik ei ole sellised nagu tema ja ei osanud öelda, kui suur on Melanie päevane joogikogus. Trevor ikka suutis paar kangemat õllet päevas alla kulistada. "Mul ka." Nende sõnadega kustutas Cole koni, visates selle maha ja tallas selle kustu. "Kas lähme? Ma tean siin lähedal ühte head pubi, kus on head burksid ja friikad," sõnas kutt. Seal oli veel ka piljard ja noolemäng, seega võis ju neid ka mängida, kui Melanie viitsib.

"Liiga paljuks? Ei, mitte veel" vastas Melanie siis küsimusele. Ta kannatas rohkem, kui paar õlle. Mel võis üsna palju juua, kuid et purju ei jäänud ta kergesti. "Ma praegu usaldan sind, nii et lähme" muigas Melanie. Ta jõi viimase lonksu oma joogist ning viskas tühja pudeli prügikasti nagu kord ja kohus. Seejärel tõusis ta püsti ning vaatas küsiva pilguga Trevori poole. "Nii, kuhu poole see jääb? " uuris tütarlaps. Ta oskas ainult aimata, millist pubi Trevor mõtles, kuid kindlalt ta ju ei teadnud. Seega lasi ta noormehel juhatada.

Trevor tõusis samuti püsti. "Paremale, Eastside' poole," vastas ta ja hakkas Melanie kõrval pubi suunas liikuma. Samasse suunda jäi ka tema kodu nii et põhimõtteliselt Trevor kõndis ka enda kodule lähemale. "See pole kaugel õnneks," lisas ta muigega. Õnneks, kuna kõht oli ikka päris tühi ja söögitegemisega läheb ka ju aega. Kuna vaikuses oli päris halb kõndida, otsustas Trevor küsida tavapärase, ent randomi küsimuse: "Niisiis, mida sa peale keskkooli teha plaanid?" Nad olid mõlemad seniorid ja vaid paari kuu pärast juba lõpetamas.

Neiu muigas ning jalutas siis Trevoriga kaasa, püsides kenasti nooruki kõrval. Küsimuse peale tegi ta suured silmad. Ega ta täpselt ei teadnudki veel. "Ülikooli ma ilmselt ei jõua. See pole minu jaoks" rääkis Melanie. See lihtsalt polnud. Talle ei sobinud tuupimine päevast päeva. See hirmutas teda, et peaks veel edasi tegema. "Aga kusagile grimeerijaks õppima, või midagi iluga seoses" muigas Chanelle. See mõte oli teda alati köitnud. "Ja sina?"

"Miks see sinu jaoks pole?" uuris Trevor. Kutt teadis, et enamus alasid ei ole temapärased ja ehk leiab mõne üksiku ala, mis talle sobiks ja kuhu ta avaldused saadab. "Ma olen kuulnud, et tüdrukutele meeldib disaini õppima minna. See on ju ka iluga seotud," vastas Cole muigega. Ta lihtsalt tahtis teada, mida Melanie arvab disaini õppimisest. Samas, sellega on raske läbi lüüa. "Ma.. ei ole uurinud veel."

Melanie muigas endamisi. "Ma ei ole suuremat sorti õppija inimene. Koolitused on okeid, kuna need ei kesta kaua" seletas tütarlaps ning turtsatas. Ehk siis lühikese ajaga õpid palju. "See on ka muidugi variant. Eks ma olen mõelnud ikka, et võiks minna, aga mu peas ei käi vist kõik õigesti" seletas tütarlaps. "Kas see on see koht?" küsis Melanie, kui nad ühele pubile lähenesid. Ta tahtis teada, kas ta siis arvas õigesti.

"Paljud ütlevad seda," sõnas Trevor. Ta oli semude suust sama juttu kuulnud ja see oli põhjuseks, miks nad ülikooli pole läinud ega plaani ka minna. Cole oli siiski teisel arvamusel, ta oli kindel, et hakkama saaks, aga eriala valik oli lihtsalt raske ja nõudis mõtlemist. "Miks ei käi kõik õieti?" oli Trevor segaduses. Ta ei teadnud küll disainimisest midagi. "Jep. See on see koht," lausus Trevor. Peagi sisenesid nad pubisse. "Kuhu sa istuda soovid?" uuris kutt. Paljud lauad olid kinni ka juba.

"Ma tahaksin minna, aga ma pole kindel kas ma hakkama saaksin" pomises Melanie siis tasa. Nii see oli. Hetkel olid ta hinded okeid, aga ei midagi märkimisväärset. Kuulnud, et see oligi see koht, ilmus tütarlapse huulile õrn muie. Ta arvaski õigesti. "Ee, sinna" näitas Chanelle siis näpuga ühe laua poole, mis seina ääres ühe ilusa maali all oli. Tüdruk hakkas kohe sinnapoole liikuma.