Smells like teen spirit

Brandon oli käinud Elliega ühel kohtingul, see ei olnud nende esimene, mõned päevad tagasi käisid noored ka kinos, nüüd viis mees aga naise õhtusöögile. Kuna kell kuus olid nad juba restoranis, sai kella kaheksaks õhtusöök söödud ning Brad pakkus välja, et nad võivad minna tema juurde ja seal mõnda filmi vaadata. Kinos sel õhtul midagi head ei olnud, ainus normaalsem film sai juba loetud päevad tagasi nähtud. 
Niisiis sõitiski Ethan koju, ta eeldas, et õed on kas väljas või siis enda tubades. Brad oli jätnud neile raha ja soovitas tüdrukutel midagi koju tellida, nii sai kindel olla, et nad ikka sõid, kes ikka viitsiks väga kokkama hakata. Ethan peatus lõpuks nende Eastside'i maja ees, mis nägi üsna kodune välja. See oli üks hea asi, mida ema oskas teha, ta suutis luua hubase keskkonna. Isegi mõnes kehvas Westside'i korteris olid kaunid kardinad ja pehme soe vaip, millest piisas, et tuju oleks pisut parem ning toas õdusam. Ethan avas neiule ukse ning nad jätkasid vestlust, võtnud Ellie mantli, pani ta selle nagisse koos enda omaga. Üks vein sai lahti tehtud ning Brad kallas punast kahte veiniklaasi. Edasi suundusid noored mehe tuppa, mis oli nüüdseks täielikult muutunud. Brad lasi mõnel nädalavahetusel sellel tapeedi ära vahetada ning ka palju vana mööblit läks vahetusse. Nüüd olid toa seinad kaetud tuhmi tumesinise tapeediga, suurel voodil olid hallid voodiriided, ühe akna all oli kirjutuslaud, millel oli sülearvuti ning toas oli ka massiivne must riidekapp. Tuppa mahtus ka mugav tugitool. Asjad kuidagi... arenesid, ja Brad oli voodil, huuled kinnitunud Ellie omade külge. Blondiin nägi maailma nii huvitava pilguga, mis tekitas Ethanis soovi teda veel rohkem tundma õppida. Ethani pintsak oli läinud, lips vist ka. Mehe üks käsi puhkas tüdruku pihal, teine Ellie kaelal.

OT: Kinni

Kui Abigail nende esimesel kohtumisel sellele Ethani-nimelisele tüübile oma numbri andis, ei lootnud ta eriti midagi. Tegelikult oli tüdrukul üsna ükskõik sellest, kas mees helistab talle või mitte. Aga helistas. Alguses mõtles Abigail, et lõpetab selle jama ära, kuid ahvatlus enda ootamatult alanud kaksikeluga jätkata oli suur. Pealegi nägi tüüp igati kena välja ning miks mitte temaga mõned korrad väljas käia? Kuigi Abby oli tegelikult kellestki teisest huvitatud, ei uskunud ta, et sellest kunagi asja saaks. Miks ta siis ei või natuke lõbutseda? Nii võttiski näitsik Ethani kohtingukutsed vastu, sest mis oleks lõbusam kui ühe mehe lollitamine hetkel, mil parajasti midagi targemat teha pole. Tänane õhtu jõudis aga koguni nii kaugele, et Abigail nõustus mehele külla minema - seda kõike lihtsalt puhtast uudishimust. Situatsioon voodil oli täielikult Ethani algatatud, kuid Abby läks siiski hetkega kaasa, sest tüüp oli hea suudleja ning Abigail juba liiga palju punast veini ära joonud inimese kohta, kelle taluvus on väike. Mõistus justkui käskis tüdrukul eemale tõmbuda, aga mingi osa temast jällegi soovis jätkata. Otsustada oli nii pagana raske.

Gayla oli täna natuke varem koju tulnud kui tavaliselt, sest Phoebsil oli õhtune vahetus. Ta küll istus mõnda aega koos sõbrannaga SHootersis, aga kuna kliente oli palju ja Phoebel seega käed-jald tööd täis, jalutas Renna mõne aja pärast koju. Ta võttis hoopis Maxi ja tegi temaga pisikese jalutuskäigu rannas. Jõudnud koju, leidis ta köögist ilmselt õdede tellitud pitsad. Söönud sealt mõned tükid, jalutas Gayla üles enda tuppa. Märganud kirjutuslaual valget lipukut, mille ta kooliarstilt saanud oli, haaras näitsik selle endale kätte ning jalutas uuesti enda toast välja. Möödudes Lyddie toast, köitis ta õe tähelepanu. Küsimusele, mida Renna teeb, lehvitas näitsik valget paberit ja teatas, et läheb Bradi käest allkirja saama. Kuna Lydial oli ka seda vaja, kasutas ta juhust ja otsis enda oma ka välja, et nad koos saaksid minna. Nad jalutasid koos venna tuppa ning Gayla avas kohe ukse, sest ta lihtsalt ei arvanud, et seal kedagi peale venna olla saaks. "Ooohhh... shhhoooooooo," ehmus Renna ära, kui ta Brandoni koos mingi tumedapäise tšikiga voodist leidis.

Lydial oli lihtsalt natukene vabam õhtu, aga pärast kooli ta väga kuskile minna ei viitsinud ja nii läks ta oma tuppa, virutas koti maha ning tegi läpaka lahti, et siis eile öösel koolilehe jaoks tehtud pilte töötlema hakata. Photoshop lahti, mängis Lyddie erinevate efektide ja filtritega, kuni sai soovitud tulemuse. Jajah, tulevane fotograaf meil siin. Mingi hetk pidi aga ilmuma Gayla, kes mingit valget lipikut hakkas lehvitama, ja siis meenus ka Lyddiele, et peaks enda oma ka välja otsima ja allkirja võtma. Jee, arstitädi tahab jälle nõelaga torgata! Võtnud lipiku, jalutas ta koos Gaylaga Bradi tuppa ning kattis vaatepilti nähes kätega enda silmad. "Oh my god, ma ei taha seda näha," teatas ta, olles valmis iga hetk otsa ringi keerama ja seda allkirja praegu unustama.

Brandoni käsi libises vaikselt madalamale, kuni peatus naise reiel. Mees nautis olukorda kõige täiega, Ellie pakkus talle reaalselt huvi, aga ta ei olnud mõni bimbo, kes ei teaks, mis väljaspool kollast ajakirjandust sünnib. Naine oli ka imekaunis, kes ütleks sellisest combost ära? Ethan lisas suudlusele keelt, muutes riided veel rohkem üleliigseks. Uks, mis hiljutise remondi tõttu üsna hääletult avanes, ei häirinud Bradi nii palju, kui Gayla ohhetus ning Lydia kommentaar sinna juurde. Mees tõmbas kohe Elliest eemale ja tundis end ebamugavalt õdede ees. "Ellie, mu õed Gayla ja Lydia," tutvustas Brad tüdrukuid üksteisele, üritades kuidagigi seda lolli situatsiooni vähempiinlikumaks muuta.

Ukse avanemist ei kuulnud ka Abigail, kuid sellele järgnenud ohatus ning kommentaar panid neidise välgukiirusel Brandonist eemale tõmbuma. Kui Abby silmas tüdrukuid, kes ukse peal olid, vajus tema suu üllatusest lahti. Lydia ja Gayla? Mida nemad siin teevad? Mõnikümmend sekundit läks aega, enne kui Abigail kõik otsad omavahel enam-vähem kokku panna suutis. Ta viibis praegu Bateside majas ning see Ethan on ei keegi muu kui kolmikute vanem vend. Ainult et tolle nimi oli ju Brad? Mingi detail siin ei klappinud. Abigail poleks kunagi arvanud, et võiks leida end sellisest olukorrast. Lydia oli küll üks Abby parimatest sõbrannadest, kuid ometi polnud tüdruk tal veel kunagi külas käinud. Tavaliselt tulid kõik sõbrannad kokku kas Abby või Tori juurde... "Hei," pomises Abby ning ajas end voodi pealt püsti, tõmmates samal ajal oma kleiti natuke sirgemaks. Vedas, et nad sellega, mida iganes alustanud olid, kuigi kaugele ei jõudnud. "Okei, see on natuke piinlik," pidi näitsik tunnistama. Ta lihtsalt ei osanud praegu midagi targemat öelda.

Ellie? Missugune Ellie? Lyddie eemaldas käed oma silme eest, et lähemalt silmitseda, kelle siis Brad nende juurde toonud oli, kuid tüdruk poleks elu sees osanud oodata, et see oli üks tema parimatest sõbrannadest. "Abby? Päriselt?" ei suutnud Lyddie üllatust tagasi hoida. Ta ei teadnudki, kas olla pettunud või teha nägu nagu midagi poleks juhtunud. Nad polnudki ju kaugemale jõudnud. "Püha müristus, ma arvasin, et Josiah... Aga minu vend? Nagu päriselt?" ei suutnud Lyddie ikka nähtut uskuda. Kui Brad, siis tahab Lydia varsti Abbyga kindlasti nelja silma all natuke rääkida.

Gayla üllatus oli ikka väga suur, kui nende venna voodist tõusis püsti nende kisakoorikapten ja Lyddie üks parimatest sõbrannadest. Nagu mis toimus?! Kas nad käisid? Ei, Brad ei tee ju suhet... Tal on ainult voodipartnerid. Okei, Renna parem lõpetas selle analüüsimise, sest see ei jõuaks kuhugile. Vähemalt mitte kuskile, kuhu näitsik tahaks jõuda. "Nice vennas. Täiskasvanud ei anna enam kätte, siis kasutame seitsemeistaastaseid ära," lausus Renna, asetades enda käed rinnale risti ning suunates enda helepruunid silmad Ethanile.

Brandon ei saanud aru, mis nüüd juhtus. "Te tunnete üksteist?" küsis mees üle, soovides olla kindel, et ta sai asjast õigesti aru. "Kust te üksteist teate?" uuris Ethan järgmisena. Gayla kommentaar lõi Batesi aga täiesti pahviks. "Seitseteist? Ta on... Ta lõpetas keskkooli ja võttis aasta vabaks. Ellie, ma eeldasin, et sa oled 20-21," rääkis mees, tõustes püsti. Kui tüdruk oli päriselt... Ei, ei saanud olla, Gayla tegi lolli nalja. Ta ei näinud välja seitseteist ja Ellie andis ju teada, et on vaid mõned aastad nooremad. "Palun keegi selgitage mulle ära, mis toimub," palus Brad. Äkki Ellie selgitab?

Abbyl oli ikka veel raske õigeid sõnu leida, kuna see olukord muutus nii lühikese ajaga liiga segaseks. Näitsik teadis, et on ise selle jama kokku keeranud, kuigi Ethan (või siis Brad) aitas suuresti kaasa. "Mul polnud enne praegust hetke õrna aimugi, et ta sinu vend on, kuna Ethan ei maininud oma õdesid kordagi," lausus Abigail Lyddie sõnade peale ning pööras pilgu hetkeks tüübi poole. Kuulnud Gayla sõnu, oleks näitsik tahtnud maa alla vajuda. Kuidas need väikesed valed küll sellise segaduse tekitada said? "See oli viga," alustas näitsik, olles otsustanud nüüd kogu loo ausalt ära rääkida. "Ma olen seitseteist, minu nimi on Abigail ning ma käin sinu õdedega samas klassis. Tean, et poleks pidanud valetama, aga mis tehtud, see tehtud."

Ethan jälgis Elliet, oodates selgitust, mis muudaks kogu Gayla ja Lydia reaktsiooni loogiliseks. Mida mees ei oodanud, oli aga see, et Ellie oligi seitseteist. Mees tõmbas kätega üle näo. Appi. Ta ei tahaks, et tema õdedega mõni 23-aastane... Tegutseks. "Ma ütlesin, et mul on õed, seda juba esimesel kohtumisel," meenutas Ethan. Ellie oli ju uurinud mehe perekonnaseisu kohta. "El- Abigail, miks sa valetasid?" küsis Brandon. Ta tundis, et tal on nüüd väga kuum ja üks jalutuskäik oleks mõjunud hetkel suurepäraselt. Bradile ei jõudnud ikka veel kohale, et ta oleks peaaegu enda õdede klassiõega maganud. Õnneks tuli tõde enne päevavalgele. "Ma kutsun sulle takso," lisas mees õrna pearaputusega. Ise oli ta pisut veinine, pealgi ei tahtnud Brad neiut koju viia, see sõit oleks liiga veider olnud.

Okei, võib-olla tüüp tõesti mainis kuidagi möödaminnes oma õdesid, aga pikalt nad sellele teemale igatahes peatuma ei jäänud, mistõttu on üsna arusaadav, et Abigailil see info kiiresti ununes. Pealegi keskendus näitsik rohkem oma väljamõeldud tekstile, et ta millegagi ei libastuks ega enda tõelist isikut ei paljastaks. "Miks ma valetasin? Võib kõlada küll egoistlikult, kuid tegin seda kõike ainult enda lõbuks. Mul ei ole kombeks esimese ettejuhtuva tüübiga kohtudes talle kohe kogu oma elulugu ära rääkida. Nii et... jah... ma lihtsalt lollitasin sind, sorry. Samas polnud mul alguses mingit plaani nii kaugele minna - kõik lihtsalt... juhtus," rääkis Abigail lõpuks kogu tõe ära. "Jah, ma arvan, et lahkumine oleks hea mõte," nõustus Abby, kui Ethan pakkus, et kutsub takso. Abigailil ei olnud siin enam midagi teha.

"Muidugi tunneme. Ta on üks mu parimatest sõbrannadest," vastas Lyddie. Ta ei teadnud endiselt, kuidas reageerida ja kas olla rohkem pettunud enda parimas sõbrannas või vennas. Igatahes asetas neiu käed rinnale risti ning kuulas Abby selgituse ära. "Sinust poleks seda küll arvanud," teatas ta emotsioonitult, roheliste silmade pilk Abigailil, enne kui ta Bradi poole pöördus. "Well played, bro," sõnas neiu ning lahkus ruumist, jättes endast maha ainult valge lipiku, kuhu allkirja oli vaja. Ei, Lyddie ei tahtnud seal praegu olla.

Gayla seisis vaikides ruumis, kuid tema silmad muutusid iga uudisega aina suuremaks või siis kortustas ta enda kulme. See oli siin ikka küll tõsiselt messed up, aga teiselt poolt... nüüd teab Brad, mis tunne on, kui keegi temaga mängib. Ise ta ju ka käib saja erineva naisega ja Renna tõesti ei imestaks, kui ta neile ka sadat erinevat juttu räägib enda kohta. Hetkel oli tüdrukul ausalt öeldes kõige rohkem kahju Lydiast. Hea sõber tal ikka... rääkimata vanemast vennast. Gayla saatis õde pilguga, kuni too toast lahkus. "Noh, Brad, nüüd sa vähemalt tead, mis tunne on, kui sinuga mängitakse," lausus Gayla, "igatahes... kui sul tüdrukutega sebimisest aega üle jääb, siis sa võiksid nendele lipikutele enda allkirja alla panna ja siis need näiteks külmiku külge panna või midagi." Näitsik asetas enda lipiku Lyddie oma juurde ning viis mõlemale ruumil seisjale veel ühe kiire pilgu. Ja Gayla pidi see halb inimene siin majas olema... Tüdruk jalutas enda toast mööda Lydia toa juurde, sest ta tahtis olle kindel, et temaga kõik okei on. Inimene ei näe just iga päev enda parimat sõbrannat oma vanema vennaga voodis amelemas.

Ethan otsis mobiili välja ja otsis taksofirma numbri üles, kuni kuulis Lydia kommentaari. Muidugi pidi ta kohe pärast seda toast kaduma, see oli mingi selle pere viga, ühtegi probleemi ei lahendatud ära, kõik ainult jooksid poole vestluse pealt välja. "Ma ju ei teadnud," alustas mees, aga ka Gayla oli kadunud. Well, fuck. Brad valis numbri ja andis firmale enda aadressi. Takso pidi kolme minuti pärast kohal olema. "See asi... Mis meil ka oli, on nüüd läbi," pani Ethan tema ja Ellie suhtele punkti. Ta ei tahtnud alaealisega tegeleda, seda eriti siis, kui tüdruk valetas silmagi pilgutamata.