Nothing to do

Haylie sai täna koolist paar tundi varem minema, kuna ta oli üks vähestes, kes kontrolltöös läbi ei kukkunud. Õpetaja otsustas need üksikud ära lasta, et siis teistega see teema veelkord läbi nämmutada. See aga tähendas seda, et kisakoorini on mõned tunnid aega. Kuna Haylie hommikul trenniasjad kaasa võttis, siis koju tal asja ei olnud. Samas, tal polnud kuhugi asja. Seega otsustas ta seda aega natuke niisama kolamiseks kasutada. Esialgu jalutas ta keskväljakule ja ostis ühest kohvikust topsi kohvi kaasa. Kohvikust väljunud, jäi ta sinna ukseavasse seisma ja mõtles, et mida ta siis ikkagi teeb. Üks variant on noortekas, aga kui ta ükskord Eastside'ilt sinna jõuab, on kell juba nii palju, et peaks kohe-kohe tagasi jalutama hakkama. Või läheks kolaks poodides? Täiendaks oma garderoobi. Samas, praegu on sada asja seljas, ebamugav on riideid proovida.

OT: Jonah Norgård

Jonah saabus umbes tunnike tagasi Eastside'i, et teha tutvust linnakese vaatamisväärsustega. Kuid olles jõudnud Eastside'i ei osanud ta neid kuskilt otsida. Seega seadis ta oma uueks sihiks garderoobi värskendamise. Kuid nagu peagi selgus pole Eastside'il just palju poode, mis tema põhjamaisele maitsele vastaks. Ning nüüd korraks peatudes ja ringi vaadates avastas ta end keskväljakult. Ja taipas, et seda võib lugeda vaatamisväärsuseks ning nimetas oma rännaku Eastside'il lõppenuks. Ja selle tähistamiseks otsustas ta lähimast kohvikust tassikese kohvi osta. Olles seadnud sammu kohviku poole avastas ta, et üks noor neiu seisab täpselt keset ukseava. Neiu tähelepanu püüdmiseks Jomah köhatas oma hääle puhtaks ning lausus: "Vabandage, te seisate täpselt kõige kitsama koha peal ja mul oleks hädasti mööda vaja" muigas kergelt ning jätkas " üks siinne kohv lausa karjub mu nime"

Haylie lonksas oma kohvi ja kui ta pilgu topsilt tõstis, nägi ta üht päris viisakas väljanägemisega noormeest, kes palus tal jalust astuda. Täiesti võõras mees ja mis aktsent tal küljes on? Mingi turist siia ära eksinud? Haylie pole kunagi aru saanud, misasi see on, mis siia turiste kohale meelitab. Ja veel veebruaris. Nagu..vähe lund ja väga külm ning midagi siin teha ka ei ole. Või siis pole tegemist turisti vaid..ma ei tea, mingi ärimehega, kes on otsustanud oma firmat laiendama ja kuulis Tree Hillist ja mõtles kaema tulla, et mis koht see niisugune on? Haylie vaatas korra seljataha. "Ei, mina küll ei kuule, et miski su nime karjuks," raputas Haylie pead. Ja kui tegemist on turistiga, siis jääb mehele esmasmuljeks see, et siin on väga ebaviisakad noored neiud.

Jonah silmitses auravat topsi tüdruku käes. Ja mõtles juba enda topsile, mis kuskil seespool talle ulatatakse ning see mõru musta kohvi maitse.. Kuid too neiu justkui ei kavatsenudki ta teelt kõrvale astuda. Milline ebaviisakas ameeriklane, kas selle pärast ta Norrast ära tuligi? Just sellised ennasttäis inimesed muudavadki inimeste tuju kehvaks. Kuid Jonah vajab seda kohvi ning ta ei kavatsegi lasta sellisel ebaviisakal vastusel oma päeva rikkuda. "Aga sa ei saagi kuulda seda, sul on juba kohv käes." vastas Jonah ebaviisakale neiule. "Kas kõik Tree Hill'i elanikud on nii ebaviisakad või ainult need kes kohvi joovad?" otsustas Jonah tüdrukule ära panna, kui nüüd vaid keele oskus alt ei veaks.

Nii meeleheitlikult tahab see mees kohvi saada, et kuuleb peas hääli, kuidas üks kohv ta nime hüüab? "Jep," kinnitas Haylie, "kõik Tree Hilli elanikud, kes kohvi joovad, on ebaviisakad. Vaata, siin on selline kultuur lihtsalt, et kui sul on kohvitops käes, siis pead ebaviisakas olema. Kui viisakas oled, siis vaadatakse sind imelikult." Siiski otsustas Haylie, et okei, aitab küll, las läheb ostab omale kohvi. Neiu astus ukseavast ära, et see imeliku aktsentida noormees kohvikusse siseneda saaks.

Olles juba lootust kaotamas, et üldse selle kohvi saab ilma neiust üle jooksmata, kuulas ta ära arusaadavalt üle pingutatud kultuurse õppetunni. Kuid, kui tüdruk ammu kõrvale tegi lausus Jonah "Tänan!". Ta astus tüdrukust mööda lausudes "tundub, et sa eksid" ning pööras end ringi "kõik kohalikud pole ebaviisakad kohvi topsi hoides. Ja ma kohe tõestan seda sulle!". Jättes neiu seljataha lähenes ta letile, et osta tops auravat musta kohvi.

Haylie ei saanud enam mõhkugi aru, aga las ta jääda. Ta astus noormehe järel kohvikuuksest sisse. "No tõesta," huvitas neidu, kuidas selle tõestamine võimalik on. Haylie istus esimesele vabale toolile, kui noormees kohvi ostma suundus. Ta tiris taskust telefoni välja ning heitis kiire pilgu kellale, enne kui telefoni taskusse tagasi suskas. Kisakoorini oli aega küll. Peaasi, et Abigail või treener ei helistaks ega paluks tal varem kohale minna, et asju arutada. Talle ei meeldi sedasorti ootamatud mõttetalgud.

Olles ostnud omale suure topsi kohvi pööras Jonah end ümber ja asus juba väljuma, kui märkas neiut juba laua taga istumas. Ta mõtles kõik oma valikud läbi. Kas minna koju ootama aega, mil saaks tööle minna või hõivata neiu lauas koht ning seletada talle, kuidas ta kavatseb tõestada. Valik langes neiu kasuks.. või siis kahjuks. Ta istus neiu kõrvale "Selle tõestamisega on nimelt väike probleem." Jonah võttis sõõmu kohvi ning jätkas "See võtab pisut aega. Ma nimelt äsja kolisin Tree Hilli."

Aa, siukse vastuse pärast jäigi passima sinna? Seda Haylie ju arvanud oligi, et ega noormees seda kuidagi tõestada ei saa. "Ma aimasin, et ega sa siin pikalt elanud ei ole," ütles Haylie. Varsti on jutud lahti, et üks...kustiganest ta pärit on, kolis Tree Hilli. "Miks just Tree Hilli? Kus sa enne elasid?" Uudishimu pole kunagi patt olnud. Vist. Vähemalt Haylie jaoks ei ole. Huvi võib ikka tunda. Ja küsija suu pihta ei lööda. Samas, mõnikord lüüakse ka, aga kui ikka tappasaamist küsid, siis küll antakse.

Ei tea, mis vastust neiu ootas küll. Eks seda oli juba häälest kuulda, et noormees ei saa olla kaua elanud Tree Hillis. " Miks just Tree Hill" kordas Jonah küsimust, et ka ise selle üle mõelda. "Alustame parem sellest teisest küsimusest." Lausus noormees kohvi joomise vahele. "Ma sündisin Norras. Täpsemalt Orkangeri külas. Ja olen elanud seal suurema osa oma elust." Jonah võttis lonksu kohvi mõtete kogumiseks ning jätkas "Aga miks Tree Hill, seda ei tea ma ise ka. Tundus lihtsalt õige kohana kuhu pidama jääda, kuigi korralikku talve pole siin ollagi". Seda igatseb Jonah enim, korraliku lumist ja külma talve. "Muide, mu nimi on Jonah!" meenus Jonahile, et ta pole end veel tutvustanudki.

Ah, et norra aktsent on see, millega noormees räägib. Külas elas, hehh, maakas. Okeiokei, maakad on toredad, muhedad sellised. Veits tagasihoidlikumad ja natuke veidrad ka, aga mine tea, äkki Norras on vastupidi, et maakad just need vurlemad. "Miks see õige tundus?" püüdis Haylie noormehelt ikkagi seda põhjust välja pigistada. Haylie jaoks on Tree Hill kodu ja seepärast armas, aga miks ta mingile...antud juhul norrakale meeldima peaks? "Talvega on siin jah, nii nagu on. Samas, ma ei kurda. Pole eriline lume fänn," ütles Haylie. Sest no tõepoolest, kes siis lumes sumbata viitsib ja seda koguaeg rookida. Ja kui see ükskord sulama hakkab, siis kõik kohad ujuvad. "Väga meeldiv," lausus Haylie ja tutvustas siis endki, et mitte veel ebaviisakam näida, "mina olen Haylie."

Jonah vajus natukeseks mõttesse. " Ma ei oska seda seletada. Aga see on lihtsalt selline tunne." Oskamata seda kuidagi seletada otsustas ta inspiratsiooni ammutada oma viimasest kohvi lonksust. "See on täpselt sama tunne, kui sa satud võõrale keskväljakule ja tead, et sa tahad kohvi just sellest esimesest kohvikust. Hoolimatta sellest, et uksel seisab üks, esmapilgul, vägagi ebaviisaks noor tüdruk" Jonah tegi siinkohal lühikese pausi, et seda pisut rohkem rõhutada, kui kehva esmamulje talle Haylie'st jäi. "See on minu jaoks seletamatu. Aga see tundub nagu kodu... " Jonah oskamata ennast hästi sõnastada "see jätab hea sooja tunde. Vabandan muidugi oma kehva keele oskuse pärast aga eks see pika peale paraneb." Jonah vajus korraks mõttesse, ta teadustas enesele, et tegu on ilmselt Tree Hillis veedetud aja jooksul pikima vestlusega. "Räägi parem, kas siin linnas midagi huvitavat ka leidub? Või oleksid nõus mulle lausa kiirelt linna tutvustama? Välja võid jätta muidugi turistide lemmik paigad."

Tähendab, noormees ei saa ise ka aru, miks just Tree Hill. Tjah, okei siis. Küll see keel ka Jonah'le korralikult suhu tuleb. Õigemini, näib, et ta keelt oskab, aga pole inglise keeles niimoodi rääkima eriti pidanud. Küll ära harjub ja end siis kindlamalt tundma hakkab ning seega soravamalt rääkima hakkab. "Siin on igasugu huvitavat, sõltub ainult, et mis sulle huvi pakub. Mul midagi tarka teha ei ole, aga tervet linna ma sulle ei näita, sest minu jaoks on ilm pisut külmavõitu selleks, et ringi jalutada," rääkis Ky, "aga mina enamiku oma ajast veedan siin koolis või noortekeskuses ja sulle ilmselt ei paku kumbki huvi." Mille mainime võiks Jonah'le huvitav olla. "Ma ei teagi, linn nagu iga teine, aga mõõtmetelt selline pisike, et igale poole on jalutuskäigu tee."

Õnnek pole Jonah esimest korda Ühendriikides, nii et keelt ta oskab aga sõnavara annab soovida.. rääkimata siis sellest aktsendist. Aga eks on lootust, et see pika peale ära kaob. Mis pakub Jonahle huvi? "Hmm. Esiteks ma tahaks teada, kas siin on mõnda vaikset kalastamis kohta. Ehk mitte mere ääres vaid mõni väike jõeke või ojake... või lausa järv" Jonahle on kalastamine alati teatud sorti rahu pakkunud. "Ehk on siin ka mõni baar, kus käia aegajalt aega veetmas." No eks ole vaja ka garderoobi värskendada "ehk oskad ka öelda, kus siin korralikult süüa saaks, kui ei ole just viitsimist kodus midagi valmistada?" See on ilmselt kõik mis Jonahle huvi pakuks linnas. "Aga millega sa ise tegeled, peale kooli?" tundis Jonah oma vestluskaaslase vastu huvi.

Kalastada. "No keset linna on jõgi, mis eraldab kahte linnaosa. Aga seda, kas seal kala on, ma ei tea. Pole näinud, et keegi seal kala püüaks. Merest püütakse küll," rääkis Haylie. Kalamajandus on talle võõras teema. Järve Tree Hillis ei ole. Linnast väljas on neid küll, aga nendest ei tea ta midagi. "Baare on siin päris mitu, mõlemal pool silda. Kõigil omad plussid-miinused, aga ma ei tea, ei külasta neid. Ma olen alakas siiski, mind ei lasta neisse," seletas Haylie. Laske lapsel laps olla. "Süüa saab iga nurga pealt," lausus Haylie naeratades, "üks toit ühes kohas parem, teine teises. Ega muud üle ei jää, kui ise maitsmas käia." Enamasti on portsjonid ka igal pool korralikud ja hinnad on igal pool erinevad, aga siiski üsna okeid. "Kisakooris käin," lausus Haylie, "ja nagu minuvanused ikka, kolan niisama, saan sõpradega kokku."