Esmaspäeva õhtune kokasaade

Tjah, siis Gayla ei teadnud ilmselgelt, millest Phoebe räägib, aga positiivne oli see, et neiu sõbranna ikka ära kuulas. Tegelikult meeldiks Phoebele üldse rohkem see, kui telekas tema toas oleks, aga ta polnud seda siiani saanud ja nii siis tuli arvutist vaadata seda, mida neiu vaadata tahtis. "Diil," kordas Phoebs Gayla sõnu ning ulatas sõbrannale oma käe, et nad ühe kena käepigistuse vahetada saaks, enne kui uuesti filmi üritas vaadata.

Gayla võttis Pheobe käe lõbusalt vastu ning surus seda hea meelega. Nüüd on tal midagi oodata ka, kui see kodus passimine ükskord läbi saab. Tüdruk suunas ka enda helepruunid silmad tagasi arvutiekraanile, et filmi jälgida, kuigi ta oli seda ka enne poole silmaga teinud. Rennal oli reaalselt üle pika aja üks mõnus päev ja seega tundis ta ennast suurepäraselt.

Filmi polnudki enam palju vaadata jäänud ja see pani Phoebet ikka korralikult naerma ka. Polnud temagi päeval midagi viga ja muffineid sai filmi lõpuks juba küllalt söödud. Film läbi, ajas Phoebs end rohkem istuli ning viis oma sinised silmad siis Gaylale. "See oli üle pika aja üks parimatest filmidest, mida ma näinud olen," teatas tüdruk. Oli ju arusaadav, et kui talle meeldis Jackass, siis meeldis Phoebele ka see film, mida nad Gaylaga just vaatasid. "Mida nüüd võiks teha?" uuris tüdruk.

Kui film läbi sai lasi Gayla subtiitritel niisama joosta, sest taustaks olev muusika oli täitsa mõnus. Küll aga keeras ta häält natuke vaiksemaks ning libistas arvuti enda sülest maha. Nüüdseks oli küll Renna kõht muffinitest täis saanud, sest ta oli neid ikka päris eduliselt hävitanud. "Minu arvates oli ka täitsa hea. Seega ei olnudki raisatud aeg," leidis Gayla, vaadates sõbrannale otsa. "Nüüd... võime leiba luusse lasta... ma ei teagi. Kui kauaks sa üldse jääda saad?" uuris tüdruk, sest siis oskab arvestada.

Phoebe ei tahtnud ka vist muffineid enam näha, kuid ometi sai ta neli muffinit ikka kaasa. Sealt jagus nii talle, emale, vennale kui ka Helenale, kui too Coliniga peaks olema. Arvatavasti on, sest viimasel ajal oli vend päris tihti pigem kaksi kui üksi. "No minul vahet pole," kehitas Phoebs õlgu, sest ta ei pidanud täna töölegi minema ning ema erilisi kellaaegu ka ei kehtestanud, millal Phoebs kodus peab olema. Ema oli täna üldse tööl ja seega oli terve maja Phoebe päralt. "Ma arvan, et ma saan jääda täpselt nii kauaks, kui su kuri vend tuleb ja mu välja viskab. Ma ei tea, kas ta lubaski sulle tegelikult üldse külalisi," muigas Phoebs.

"Väga tore," lausus Gayla laia muigega, kui Phoebe teatas, et temal vahet ei ole. Suurepärane ju. "Ta ei öelnud selle kohta midagi vähemalt. Pealegi olen ma elus esimest korda koduarestis ja seega ma ei teagi täitsa täpselt, mis lubatud on ja mis ei ole. Ma kahtlen, et ta sind välja hakkab viskama," seletas näitsik ning ajas ennast voodist üles, et natuke toas ringi vaadata. Ega siin palju midagi teja ei olnud. "Ma ei tea... mõnda lauamängu?" pakkus Gayla viimaks õlakehitusega. "Mul on siin Uno kaardid, Set, tavalised kaardid, siis... Monopol ja Alias... Yatzi on ka," loetles Gayla, kui ta enda riiulil ringi vaatas ja asju ühest kohast teise tõstis, "mingid vanad tavalised täringumängud on ka."

"Siis ärgu hakaku uusi reegleid tegema, kui ta peaks ikka leidma, et minu kohalolu ka talle probleem on," turtsatas Phoebs, kuigi ei uskunud ise ka eriti, et Brad teda nüüd välja hakkaks viskama. Võib-olla saaks Gayla hiljem lihtsalt võtta, aga siis öelgu kohe, mitte ärgu tehku lambist uusi reegleid. "Need kõik kõlavad nii, et kahekesi mängida on neid päris lahe," naeris Phoebs, sest tema on küll suurema seltskonnaga neid nimetatud mänge mänginud. "Proovime siis Aliast," arvas neiu.

"Kuule, sinul pole nagu nii midagi põdeda," lausus Gayla, pealegi, mis ta ikka muud teeb, kui lihtsalt õiendab natuke. Võib vist öelda, et ma olen sellega juba harjunud." Võibolla ta ei peaks olema, aga on. Saanud sõbranna mängusoovi teada, viis näitsik enda pilgu Phoebsile. "Kas kahekesi saab ka kuidagi seda mängida või?" uuris Renna kahtlevalt, sest tema oli seda ikka paaridega mäginud. Kuidas neid punkte üldse lugema peaks? Kas arvesse lähevad ära selatatud või ära arvatud sõnad? Loodetavasti on Phoebsil see kõik välja mõeldud.

"Ma ei põegi," kehitas Phoebs õlgu, kuid ei soovinud sellest rohkem rääkida. "Aliase mängimiseks on vaja paarisarvu mängijaid. Meid on kaks. Kaks on paarisarv," seletas Phoebe. "Teeme lihtsalt one-on-one ehk siis seletame kummalegi sõnu ja loeme enda kaardid kokku, millelt sõnu seletasime," pakkus Phoebs. Nii nagu Aliast ju ikka mängitakse, ainult väiksema arvu mängijatega. Kuidas sa Unotki kahekesi muidu mängid?

"Ma ei ole varem nii mänginud, aga võib ju proovida," lausus Gayla, kuigi jäi selle osas siiski üsna skeptiliseks. Samas kui nad lihtsalt sõnu tahavad seletada, siis peaks selline variant sobima küll. Tõstnud väiksemad karbid Aliase pealt ära, saigi Renna mängu endale kätte. Ta jalutas tagasi voodi juurde ning võttis sellel istet. Läppari tõstis ta kirjutuslauale ning pani sealt vaikselt muusika mängima. Nii oli mõnusam olla. Sättinud ennast jälle mugavalt voodile, hakkas Renna mängu karbist välja tõstma.

"Me muidugi võimegi sellisel juhul mängima jääda, aga ma arvan, et see oleks ikka omamoodi lahe," lausus Phoebs muiates, näitamata välja vähimatki skeptilisust. See oli ikkagi neiu enda idee. "Teeme siis ühe paki pooleks või võtame kumbki enda oma?" küsis Phoebs. Kui neil oleks kummalgi oma pakk, siis oleks lihtsalt rohkem kaarte ja iseasi, kaua nad siis mängida viitsivad.

"Kumbki oma ikka," arvas Gayla ning haaraski endale karbist ühe paki, kui mängulaud, nupud ja liivakell karbist välja said tõstetud. "Aega ikka kasutame?" uuris tüdruk igaks juhuks sõbrannalt üle. Nad võivad ju niisama ühelt kaardilt ka kõike sõnu lihtsalt seletada. Oleks lihtne arvutada ka.

"Võiks ikka kasutada, sest muidu me jäämegi neid sõnu seletama," arvas Phoebe. Natuke veel omavahelist arutamist ja mäng võis alata. Phoebe ei tundnud, et on seletamises kuigi hea, aga see-eest arvas ta sõnu hästi ära või oli Gayla lihtsalt nii hea seletaja. Mängu lõpuks ei saanud Phoebe pooli kaartegi seletatud, aga Gayla kõrval olev kaardipakk tundus küll suurem. Pannud viimase kaardi maha, otsustati mäng lõpetada ja siis heitis Phoebs oma siniste silmade pilgu hetkeks kellale. "Nüüd peaks küll minema hakkama, jään niigi hilja peale," teats Phoebe.

Alguses kui mäng pihta hakkas ei saanud Gayla eriti vedama, kuid siis käis korraga mingi plõks ja ta tundis ennast vabalt ja seletas asju nii nagu tema neid nägi. Siis hakkas asi ka jooksma. Nii mõnelgi korral said nad naerda kas siis kellegi totra seletuse või veidrate sõnade pakkumise tõttu. Ühel hetkel suutis Renna isegi täissuuga arvates endale muffini kurku tõmmata ja korralikult läkastama hakata. Lõpp kokkuvõttes oli mäng üsna elav ja tore. Gayla sai kõvasti naerda. Tundub, et Aliast ikkagi saab ka kahekesi mängida. "Olgu ega ma sind kinni ei hoia. Niigi lahe, et sa suvatsesid tulla. See oli üle pika aja üks lahe päev tänu sinule," teatas tüdruk tõesti tänulikult, kui oli ka ise kella vaadates veendunud, et Phoebs peaks koju minema, "ma ilmselt saadaks su lausa Westside'i su ukse ette, aga mnjah... pead leppima minu esikuga." Gayla ajas ennast voodist püsti ning pani mängu kokku, asetades karbi viimaks riiulisse tagasi.

"I'm glad I could make someone's day," lausus Phoebs meelitatult. Tõesti hea oli kuulda, kuidas kellegi päev just tema tõttu paremaks läks. "Pole mul häda kedagi. Saan mindud küll," lausus Phoebe ning võttis veel kõrvalepandud muffinid, enne kui riidesse pani, Gaylat õrnalt kallistas ja sõbrannaga hüvasti jättis. Siis asus tüdruk Westside'i poole kõndima ja pani koju jõudes muffinid külmkappi, et vahukoor päris alla ei vajuks. Loodetavasti säilivad ikka nii kaua ka, et Colin ja Helenagi sealt kumbki ühe saaks, sest ema pidi hommikupoole koju tulema ning Phoebe sõi mingi hetk ise oma muffini ära.

OT: Lõpp