Park

Jessica raputas pead. "Ei ole," kinnitas ta oma pealiigutust sõnadega. Üleüldse polnud Jessie oma vennaga ammu rääkinud. Tommyle ei meeldinud see, et Jessie Sayeriga suhtlema hakkas ja no eks see neid siis kaugemaks muutiski, et Jessie Sayga siiski edasi suhtles. Kurb iseenesest, aga Jason peab aru saama, et Jessica on ta noorem õde, mitte hoolealune isik.

Lizza hammustas huulde ning noogutas mõtlikult. See oli huvitav. "Okey, siis ei ole midagi," sõnas tüdruk kerge naeratusega. "Mis sa ise aasta pärast siis teha tahad?" uuris Liz edasi.

"Aasta pärast kopitan ma endiselt Tree Hill High Schoolis, tahan või mitte, seega ma pole mõelnud veel sellele, mida edasi teha," muigas Jessica. Ilmselt on järgmisel aastal kõik samamoodi nagu hetkel, vaatamata sellele, et tütarlaps sealt majast, kus ta elab, välja kolida tahab. "Aga järgmisel aastal..võinoh, paari nädala pärast tegelikult juba, ei ole mu perekonnanimi enam West," naeratas tüdruk. Kui ta enda juures midagi vihkab, siis on see tema perekonnanimi. Tüdrukul pn paari nädala pärast sünnipäev, saab täisealiseks ja seega võimaluse oma nime muuta.

"Saad jälle Hilliks või kavatsed abielluda?" küsis Lizza kergelt turtsatades. Vaevalt see teine pool võimalik on. Pigem esimene pool. Järelikult pidi Jessie tõesti täisealiseks saama, mis tähendas, et ta oli Lizardist noorem. Neiu ei teadnudki seda varem. Nii et kümne minutiga on võimalik selliseid asju teada saada.

"Hilliks tagasi jah," naeratas Jessie. Niiii kaua on ta seda oodanud, et saaks tagasi oma isa nime ja veidi oli veel jäänud, et tema soov täituks. Seda, et Jessica on noorem kui Lizandra, tütarlaps teadis. Või on aimas õigem sõna. Miskipärast oli see haruldane värk, kui mõni Junior alaealine oli.

"Lahe. Muidu pidid sa vist üsna tihti seletama, kuidas sina ja Jason õde ja vend olete, kui teil erinev perekonnanimi on," sõnas Lizza muiates. Teda oli see küll alguses segadusse ajanud. Aga nüüdseks sai ta kõigest aru. Liz ei olnud kunagi enda perekonnanime üle pead murdnud, kuigi ka tal oleks kuhjaga põhjuseid see ära muuta. Aga tüdruk ei teinud seda, sest ta arvas, et see on siiski osa temast. Just nagu Jessie arvas, et Hill on osa temast.

"Ega jah. Koguaeg arvati, et me oleme kasuvend ja -õde ja et see värdjas, kelle nime ma kannan, ongi mu pärisisa. Vahepeal need jutud, et mu isa on mu mees, olid ka päris huvitavad," jutustas Jessie. Gossip Corneris oli sellest pikalt kirjas, aga õnneks see teema vaibus, sest mingit vettpidavat tõestusmaterjali ei saadud.

"Jah, ma mäletan neid juttte," muigas Lizza. Ta oli muidugi Jasonilt kohe kinnitust saanud, et GC kasutab jälle fantaasiat. Isegi ilma noormehe sõnadeta teadis ta, et see kõik on jama. "Tundub, et Tree Hillis on kõigil kirju elu," sõnas näitsik.

"Ma usun, et igal pool ja kõigil on kirju elu - mõnel lihtsalt pole nii palju värve," arvas Jessica. Tema kodu juba paistis. "Samas, kirju elu ongi toredam kui mingi...ühevärviline. Muidugi oleks hea, kui kõik oleks alati hästi, aga ma ei tea, igav oleks."

"Mõnikord unistan ma küll sellest ühevärvilisest elust. Eriti tahaks ma teada, kuidas oleks elada mõlema vanemaga. Kas või üks päev oleks tore," tunnistas Lizza avameelselt, kuid hammustas siis kahtlevalt huulde. Võibolla oleks pidanud enda suu kinni hoidma.

"Sellest unistavad kõik ja tegelikult on see vahel olemas ka, lihtsalt sel ajal ei oska me seda hinnata," rääkis Jessica. Inimesed lihtsalt ei oska väikestest asjadest rõõmu tunda. "Aga su vanemad on elus ju," ei mõistnud Jessie, miks Liz ei võiks proovida nendega koos elada. See nõuaks temalt endalt küll suurt pingutust, aga kui ta seda tahab, saaks ta hakkama.

"Ma ei tea, võibolla. Võibolla mitte. Ma ei ole nendega 15 aastat suhelnud. Nad ilmselt ei mäletagi, et neil lapsed on," sõnas tüdruk mõtlikult. Väiksena oli ta muidugi kogu aeg oodanud millal emme ja issi koju tulevad, aga nüüd on tal vanaisa ja Joe. Kui nende vanemad oleksid neist huvitatud, saaksid nad nedega ühendust võtta.

Nad jõudsid Jessica koduvärava ette. Jessie jäi seal seisma. "Aga sa ei saa seda teada enne, kui nendega kohtud," lausus Jes. Lizandra asemel läks tüdruk vanematele külla, et vähemalt kinnitust saada, kuidas olukord täpselt on.

"Nad elavad või elasid New Yorgis," sõnas Lizza hetke pärast, jäädes samuti seisma. Tõde oli see, et ta ei teadnud nende kohta midagi peale nimede. Ta ei mäletanud isegi nende nägusi korralikult. "Eks ma mõtlen selle peale," lausus tüdruk, "aga tore oli teiega rääkida - Jes ja Cecilia," muigas Lizza.

"Mõtle," innustas Jes. "Sinuga ka, Lizandra," lausus ta siis naeratades. Tõesti oli tore temaga rääkida. "Ma siis lähen," ütles Jes veel ning läks koduväravast sisse, lastes koera ees. Loodetavasti kasuisa pole esikus ja köögis ega kusalgi mujal, kuhu Jessica minna kavatseb.