Voice in my head is fed

Sethil oli Tree Hillis enda keskharidusega üsna raske normaalset tööd leida. Mehaanikuid ei otsitud, muud Joshua teha väga ei osanudki. Diileritööd iseenesest ehk oleks leidnudki, aga siis oleks ta pidanud enda perekonnaga hüvasti jätma. Josh sai koha turvamehena TRIC-is, mis ei olnud just parima palgaga, aga kindlasti targem kui lihtsalt kodus vedeleda. Mees võttis endale ka võimalikult palju vahetusi ning arvutas kokku, et pidi kuus midagi ikka teenima.
Vahetus lõppenud, sõitis mees koju, lahja kanepipläru hammaste vahel. Kell oli ilmselt kahe-kolme kandis. Õnneks oli reede, see tähendas seda, et nüüd pidi üks vaba päev ka tulema. Joshua üritas selgusele jõuda, mida ta peaks tegema, kuhu õppima minema, aga ausalt öeldes, ta ei tahtnudki enam õppida. Hea oli olla oma aja peremees.
Nooruk astus korterisse, kanepihais veel küljes, kuigi pläruots oli autoaknast juba ammu tänavale lennutatud. Seth ei teadnud, kas Clyde oli kodus või mitte. Mõnel reedel viis Oscar poisi enda juurde mõneks päevaks, Josh ei teadnud, kas too õhtu oli üks neist. Mees riputas tagi nagisse ning pani ka paksu dressipluusi selle kõrvale rippuma.
OT: C

Tavaliselt Carrie magas sellisel ajal, aga täna oli ta veel hämaras elutoas üleval ning luges raamatut, mida ta lihtsalt ei suutnud käest panna. Pärast igat peatükki mõtles naine, et loeb ühe veel. Kuna teda ootab ees nädalavahetus, siis otsustas Carrie, et võib selle ju ka läbi lugeda või siis vähemalt nii kaua lugeda, kuni Seth koju jõuab. Naisel oli hea meel, et ta jälle töötas ja seega millegagi tegeles. Küll aga oli natuke niru see, et ta kogu aeg õhtuti ära oli ja alles öösel voodisse ilmus. Carrie asetas äsja tühjaks saanud veiniklaasi elutoalauale, kui vaikne uksepauk käis. Asetanud raamatu kaaned laiali lauale, et ta järge ei kaotaks, jalutas Carrie esikusse. "Hey," tervitas naine meest vaikselt, sest Clyde magas teises toas, ja toetas ennast õrnalt vastu seina, ristates käed enda rinnale. Naine kandis enda tumesinist öösärki, kuid selle peal oli tal paksem beež eest nööpidega pikk kampsun ja jalas heledad villased sokid. "Kas sa tahad süüa ka, enne kui voodisse lähed?" uuris naine soojalt ning jalutas mehe juurde, et teda kallistada, mis talle aga tüübi tavalise mõnusa lõhna asemel ninna tuli, oli aga tugev kanepihais. "Seth, mis ma ütlesin sulle kanepi kohta?" kergitas naine enda kulme, hääl küll vaikne, aga pinev. Oli ilmselge, et mees oli just hiljuti kanepit kasutanud, mis tähendas seda, et ta oli siin ja praegu pilves, kuigi poisi sõnade järgi see talle enam nii ei mõjunud. "Ma ei taha sinuga jälle sellel teemal vaielda," lausus Carrie, sulgedes hetkeks enda silmad ning hingates sügavalt välja.

Seth tõukas pisut lumised jalanõud jalast ning kuulis ka kohe hääli elutoast. Carrie ikka vahepeal unustas end mõnda filmi vaatama või siis raamatut lugema. Tavaliselt oli tegu millegi sellisega, mis Sethi ei paelunud. Ta naeratas, kui naine lõpuks vaatevälj ilmus. ""Lähed"? Ikka lähme," arvas Joshua, lai naeratus näol. Hea oli olla, pisut uimane olek oli küll võimust võtnud, kõht andis ka tunda, kuid muidu oli ikka väga hea olla. "Ma saan ise ka kapist midagi otsida," kinnitas noormees. Siis see jälle algas. "Sa ütlesid, et siin korteris ja Clyde'i silme all ei tohi suitsetada," meenutas mees Carrie reegleid, ning pani käed ümber naise. "Ma ei ole neid rikkunud," meenutas kutt ning suudles naise kaela. Ta meeleolu ei saanud ka väike tõrelemine rikkuda.

"Ma ütlesin, et sa ei tule siia, kui sa oled pilves ja seda sa just praegu oledki," sõnas Carrie, vaadates noormehele pettunult ja pahaselt otsa. Tundnud Sethi käsi ümber enda ning tema suudlusi kaelal, tõmbus Carrie pingule. "Seth," lausus ta hoiatavalt ning lükkas tüübi endast eemale, eemaldades tema käed enda ümbert. Carrie seisis noormehest mõne sammu kaugusel ning ristas enda käed rinnale. "Ma arvasin, et ma saan hakkama sellega, kui sa ainult kanepit teed, aga ma ei saa. Näed, ma ütlesin seda. Ma ei taha, et sa narkootikumidega kokku puutud. Eriti kui sa sellises olekus siia tuled," sõnas Carrie, vaadates Sethile otsa.

"Ma pean siis ära minema?" küsis Seth, astudes sammukese tagasi. Carrie ei paistnud teda tahtvat. "Mis siis mul üle jääb? Enda asjad võtta ja lahkuda?" küsis noormees ning tundis janu. Joshua oleks tahtnud minna kööki, aga arvas, et Carrie ärritub veel rohkem. "Ma olen täiesti tavalises olekus," kinnitas noormees. Ta tegi üsna lahjat kanepit, mis oli aga piisavalt kange, et tekitada mõnus rahulolev tunne. Ärevus kadus ja tekkis kerge uimasus, mis oli ainult hea.

"Ei, mitte seda," lausus naine pead raputades, "kuhu sul üldse minna oleks? Lihtsalt... ma tahan, et sa aru saaksid, et uimastid ei ole lahendus. Sa ei saa elu lõpuni ju kanepit suitsetama jääda." Carrie libistas käed enda tumedatesse juustesse ning hingas sügavalt välja. Ta ei tahtnud Sethi ju välja visata, aga ta ei saanud niimoodi edasi elada. Ta lihtsalt ei saanud. See kõik käis tema põhimõtete vastu ja peale selle on tal poeg, kelle peale mõelda. "Sa ei ole täiesti tavalises olekus! Sa oled tuhat kilomeetrit eemal sellest inimesest, kelle ma enda ellu lasin," nähvas Carrie lõpuks kannatus katkemas, "ma ütlesin sulle kohe meie suhte alguses, et kui uimastid tagasi tulevad, siis on see kõik läbi ja nagu näha, siis oled sa enda valiku teinud. Sina proovisid elada ilma uimastiteta ja sa ei saanud hakkama. Mina üritasins elada nii, et sa kasutad uimasteid ja ma ei saanud hakkama. See on ilmselge, et miski siin ei tööta." Carrie tõmbas kampsuni endale tihedamalt ümber ning viis enda silmad Sethile. Mis mõttega ta temaga üldse räägib, kui talle nagu nii midagi kohale ei jõua...

Seth kuulas naise ära ja üritas teda mõista. "Aga sa ju said aru, miks ma kanepit suitsetan," meenutas Joshua kangekaelselt naisele. "Sa ise panid paika reeglid ja noh, Clyde ei näe mind öösel niikuinii, vahet seal on, kas ma olen suitsetanud või ei," lisas mees ja jalutas lõpuks kööki. Ta oli näljane ja janune, köögist sai mõlemale probleemile lahenduse. Ta tegi külmiku lahti ja võttis välja võileivamaterjali, muud ta praegu teha ei viitsinud, toidu soojendamine tundus ka liiga raske ülesandena. Ta võttis välja ka filterkannu ja kallas endale klaasi vett, et kann tagasi kappi panna.

"Jah, sain... või saan... Ma lihtsalt..." ei suutnud Carrie kuidagi õigeid sõnu leida, et ennast Sethile väljendada. Kõik oleks justkui tema keeleotsas olemas, aga ta lihtsalt ei suuda sõnu välja hääldada. Kas Seth tõesti jälle jalutas lihtsalt vestlusest minema? Naine jäi veel hetkeks esikusse, kuid jalutas siis noormehe järel kööki, haarates elutoa laualt ka tühja klaasi kaasa, et see kraaniakusis ära loputada ja kappi panna. "Nii et sind huvitab, kas Clyde näeb sind sellises olekus, aga sind ei huvita, kui mina sind niimoodi nägema pean?" esitas Carrie küsimuse, istudes laua taha toolile, kust tal noormehele hea vaade avanes.

"Enne said, nüüd ei saa," lausus nooruk. Ta lonksas vett ning pani klaasi lauale ning istus laua taha ja hakkas endale võileibu valmis vorpima. Paar-kolm sai valmis ning mees hakkas aeglaselt sööma. Ta silmad jooksid tagasi Carriele, kelle küsimusele Josh kohe midagi vastatagi ei osanud. T võttis lonksu vett ning neelas suutäie alla. "Ma olen samasugune. Ma lihtsalt arvasin, et see Clyde'i värk oli rohkem nagu... Lihtsalt emalik mingi soov. Missugune ma siis olen?" rääkis Seth, esitades lõpuks küsimuse.

"Tundub nii," laiutas naine enda käsi. Carrie lihtsalt ei tahtnud niimoodi enam elada. Mis tulevikku neil nii ikka on, kui üks kogu aeg kanepit tarbib? Oodates kannatlikult Sethi sõnu, jälgis naine lihtsalt, kuidas ta endale võileibu tegi. "Emalik mingi soov?! Kas sa kuuled ka ennast või?" küsis Carrie, kergitades enda kulme. "Ma saan aru, et sõda muudab inimesi, aga see siin... Ühel hetkel oled sa see soe ja hooliv Seth ja siis muutud sa korraga nii kaugeks... ja siis on veel see Seth siin... ülbe ja ennastõigustav ja... hoolimatu," lausus Carrie, "ma ei tea enam mitte kunagi, milline neist mulle õhtul koju ilmub või telefonile vastab, kui ma sulle helistan. See ei saa enam niimoodi edasi minna, Seth. Ma... Ma ei ole enam selles suhtes õnnelik ja... ma ei tunne ennast enam turvaliselt nagu varem." Carrie vaatas endiselt tüübile otsa, sest ta ei suutnud enda pilku ära keerata.

Seth jälgis naise reaktsiooni. Mis nüüd siis lahti oli? "Ma ei ole praegu teistsugune kui ma muidu olen," arvas noormees. Ta tundus endale täiesti samasugune, mees pidas seda pigem Carrie luuluks. "Turvaliselt? Sa kardad, et ma võin midagi teha?" ei saanud Joshua aru. Kas Carrie kartis Sethi? See küll ei sobinud kuhugi. Kuidas saavad inimesed suhtes olla, kui üks pool kardab teist nagu tuld? Nojah, nii hulluks asi veel läinud polnud. Joshua kuulis esimest korda, et Carrie üldse midagi sellist arvas, ta varem ei olnud sellest rääkinud.

"Tõesti?" kergitas naine enda kulme, suutmata uskuda, et mees ise enda käitumises muutust ei näe. Samas kui Seth ise probleemi ei näe, siis pole mõtet sellest ka rääkida. "Turvalisus suhtes ei tähenda ainult seda," lausus Carrie tõsisel ilmel, "võibolla imeväike osa minus ainult kardab seda, et sa võid midagi teha, sest ma ei tea kunagi, millisena sa koju tuled ja ega sa juhuslikult pole otsustanud, et kanepist enam ei piisa ja seega mingi muu aine mõju all koju ilmud. Pigem pidasin ma turvalisuse all seda silmas, et ma ei saa meie suhtes enam nii kindel olla ja ausalt öeldes ei tea ma, kas meil on üldse tulevikku. Sa suitsetad praegu kanepit okei... Mis saab aga aasta? Viie aasta? Kümne aasta pärast? Sa arvad, et sa saad ainult kanepiga nüüd elulõpuni enda probleemidest jagu? Rääkimata sellest, et ma olen ema ja peaksin enda last sellise eluviisi eest kaitsema, aga mida mina teen? Lasen tal ühe katuse all elada mehega, kes suitsetab kanepit. Ja mis sa arvad, mis saab siis, kui Oscar teada saab, et sa uuesti uimasteid tarbid? Pealegi on mul kõrini Trey ees valetamisest." Carrie hingas sügavalt välja ning vaatas mehele otsa.

Joshua lõpetas enda võileivaga ning jõi mitu lonksu vett. Ta kurk kuivas ikka veel. Seth oleks tahtnud veel üht pläru, aga teadis, et kui ta selle praegu ära suitsetaks, oleks ta täiesti pilves, mis kulmineeruks Carrie täieliku plahvatamisega. "Ma ei tule millegi muu mõju all koju, mul tõesti pole põhjust," üritas Josh mingit kindlustunnet naisesse süstida. "Ma tõesti ei tea, mis saab aasta pärast. Mul ei ole normaalset töökohtagi veel, kus ma oleks nõus kümme aastat järjest rügama," lisas Joshua pisut tüdinult. Selliseid vestlusi oli neil ka varem olnud. Miks seda korrata? "Lased," sõnas mees vaikselt, kerge muie huulile ilmumas. "Mis Oscar ikka teeb, vingub natuke ja asi korras," ütles Joshua. Oleks ta end kõrvalt näinud, oleks kutt aru saanud, et kanep, mida ta suitsetas, ei olnud samasugune kui tavaliselt. Talle müüdi midagi teistsugust, mis muutis Joshua apaatsemaks. "Trey ei pea meie eraellu sekkuma," leidis mees.

Carrie kuulas vaikides Sethi, sest ta lihtsalt ei jaksanudki enam sellele kõigele vastata. Oli ilmselge, et noormees arvab, nagu oleks nende suhtega kõik korras ja tema lihtsalt suurepärane kaaslane. "Vingub natuke?!" tõstis Carrie enda häält, "ta teeb ühe kõne ja Clyde on minu käest läinud. Kas see jõuab sulle kohale?" Kuulnud noormehe viimaseid sõnu tõusis naine lihtsalt laua tagant püsti ning tõi kuuldavale valju turtsatuse. "Trey on su vend ja ta hoolib sinust nagu minagi... võibolla ta just peakski sellesse sekkuma, sest sinuga ei ole võimalik enam rääkidagi," lausus naine halvaks panevalt pead raputades, "mina lähen igatahes magama, aga sind ma sellisena enda kõrvale ei taha, nii et tee aga diivan mugavaks endale." Naine jalutas köögist välja ning haaras elutoa laualt enda raamatu, jalutades seejärel otse magamistuppa. Ta tõmbas ukse enda selja tagant kinni ning puges voodisse, jättes raamatu öökapile.

"Teeb ühe kõne, asjad ei ole nii lihtsad," arvas Seth kerge pearaputusega. Ta ei saanud aru, miks Carrie just nüüd hakkas selle vana asja kallal võtma. "Mis mõttes ei ole minuga enam võimalik rääkida? Sa lihtsalt ei räägi, sa annad ette reeglid, mida peab järgima, kui keegi tahab üldse sinuga suhelda. Võib-olla ma olen lihtsalt väsinud," teatas Joshua. Ta kuulas viimase keelu ära ja pööritas silmi. Siia korterisse ta ööseks ei jää. Seth läks esikusse ning hakkas riidesse panema, et üldse lahkuda. Motellis saab ikka toa.