Good days, bad days

Regina on nüüdseks Tree Hillis viibinud juba mõne nädala, kuid selle aja jooksul pole temaga siin midagi märkimisväärset juhtunud. Linnake on tema jaoks täpselt sama igav nagu aastate eest. Viimased paar päeva pole naine isegi väljas käinud, kui tema igapäevast hommikujooksu mitte arvestada. Hakkas juba kerge masendus tekkima, kuna Reggie igatses oma eelmist kodulinna ja uhket häärberit, kus ta varem elas. Oleks ta siis pärast lahutust eksabikaasalt mingi varanatukesegi saanud, aga ei - mees võttis tagasi isegi kõik kingitused, mis ta kunagi naisele teinud oli. Lahutuse juures oli hea ainult see, et nüüd ei pidanud Regina enam iga päev naeratavat nägu tegema ja teesklema, et hoolib sellest mehest. Mary sai viimaks võimaluse tüübile näkku karjuda, mida temast tegelikult arvab, ja see oli ikka kuradima hea tunne.

Kellaaeg oli kuskil kahe või poole kolme ringis, kui naine viimaks oma vanematele kuuluvast Eastside'il asuvast majast väljus, taksosse istus ning võttis ette teekonna Sunset Sushisse, oma lemmikrestorani Tree Hillis. Kõik, kes vähegi Reginat tunnevad, teavad, et see naine rahuldub vaid parimaga. Mingisugused kiirtoiduputkad ei tulnud Reggie puhul kõne allagi, kuna nendes müüdavast rasvasest rämpsust hoiab naine hoolega eemale. Astunud restorani sisse, suundus Regina peagi ruumi tagaosas paikneva vaba laua poole, mille oli juba varem telefoni teel enda jaoks kinni pannud. Musta mantli all, mille ta oli juba praeguseks nagisse riputanud, kandis Reggie tumesinist minikleiti ning jalas sama värvi kõrge kontsaga saapaid. Naise heledad juuksed olid lahti ning langesid vabalt Regina õlgadele. Meigiga oli ta sel korral enda kohta üsna tagasihoidlik, piirdudes vaid ripsmetuši, silmapliiatsi ja huuleläikega.

OT: @maka

Täiesti tavaline päev täiesti tavalises rütmis, oli Tamara veendunud, kui kell kukkus kaks, mitte midagi tobedat või ootamatut polnud juhtunud (kuigi seda siin aeg-ajalt siiski juhtus), inimesi oli täpselt nii palju nagu iga päev sel kellaajal, keegi polnud mingit teatrit tegema hakanud ja kõik oli rahulik, vaat et isegi uimane. Samas ei saanud ka mingit baarikaklust oodata, kuna tegemist oli prestiižika kohaga ja siin lihtsalt ei sobinud midagi korraldada, kui selleks polnud just ametikõrgenduse tähistamine või sünnipäev. Naine oli saanud rahus leti taga istuda, oma meili kontrollida, ühe latté ära juua, ristsõnu lahendada ja oma punutud sõbrapaelaga mängida ning selle kõige vahepeal ka kliente teenindada - neid oli hetkel nii vähe, et piisas temast üksinda. Menüü sinna, draakonimaki set tänna... Ta ise sushit väga ei söönud - ürita seda nautida, kui pead päevast päeva wasabi ja riisiäädika vängeid lõhnu sisse hingama -, aga peamine oli, et kliendid olid rahul nii söögi kui ka teenindusega.

Märganud, et restorani uks avanes taas, ajas Tammy end leti taga seisvalt pukilt püsti, silus oma vormiriietust ja haaras letilt ühe menüü ning joogikaardi. Saabunud klient suundus kohe ühe laua juurde ja istus, võimaldades naisel saabunus ära tunda Regina Westenra, ühe praktiliselt püsikliendi, sest seda naist võis siin tihti näha. Sunset Sushi polnud just odav lõbu, aga kui maitse on kallis, siis peab rahakott maitsega kaasas käima... "Hei," tervitas Tamara Reginat särava naeratuse saatel, kui oli tuttava laua juurde jõudnud, ning asetas menüü ja joogikaardi blondi naise ette. Reginaga sai ta nii sõbralikult ümber käia, sest nad teadsid teineteist - muidu peaks ta klienti teietama. Klient on ikkagi kuningas. "Kas ma saan sulle midagi joogiks tuua, kuni sa otsustad?" pakkus tumedapäine naine, kui oli oma vöö küljest sinna kinnitatud väikese märkmiku ja pastaka lahti tõmmanud ning need kirjutamisvalmis seadnud.

Kunagi oli Regina siin tõesti iganädalane klient, aga Tree Hillist eemal veedetud aja jooksul polnud ta siia eriti sattunud, kui välja arvata need korrad, mil naine oma vanematel külas käis. Tema perekonna üheks traditsiooniks oli saanud sünnipäevadel või pühade puhul Sunset Sushis söömas käia. Pealegi olid head suhted vanematega Reginale olulised, sest ilma nende materiaalse toetuseta ta kaua vastu ei peaks. Märganud tuttavat nägu lähenemas, manas naine näole rahuloleva ilme.Vähemalt on tal nüüd mõneks ajaks seltsiline, sest rahvast ei paistnud hetkel siin eriti olevat. Õhtusel ajal on vaatepilt muidugi hoopis teistsugune, mistõttu ei saa ettekandjad endale väga klientidega lobisemist lubada."Hei, Tammy," vastas naine tervitusele. "Ma võtaksin alustuseks ühe kohvi," sõnas Regina, kui oli menüü lahti teinud ja paarile esimesele leheküljele juba pilgu peale visanud. Sushi on maitsev ning valikut teha pole sugugi mitte kerge, aga naisel olid aja jooksul oma isiklikud lemmikud välja kujunenud, mis aga ei tähendanud, et ta oleks kogu menüü endale pähe õppinud.

Tjah, maitseelamusi taga ajavale inimesele oli siin väga palju võimalusi, kuidas oma rahakotti õõnestada, aga kui teada, mida tahta, võis siin üsna väikese arvega läbi ajada. "Olen kohe tagasi," lubas Tamara naeratades, pani märkmiku ja pastaka tagasi oma kohale vööl ning naasis leti juurde, et teiste samasuguste seast tass ja alustass võtta, tass kohvimasina alla sättida ja nupule vajutada, mis masinast tavalise kohvi välja võluma pidi. Kuni masin surisedes jooki valmistas ning sel tassi voolata lasi, valmistas naine ette alustassi: pani sinna väikese salvräti, lusika ning ühe pikliku paki suhkrut, mida leti serva all oli terve karbitäis. Kui klient rohkem suhkrut soovis, sai alati juurde küsima tulla. Tass kohviga alustassile, kogu kupatus täiuslikus tasakaalus kätte ning kliendi poole teele. Jõudnud Regina lauani, pani Tammy tassi lauale ning, heitnud korra pilgu restoranile, et näha, ega keegi teda vajanud, istus Regina vastu vabale kohale. Ta võib tellimust oodata ka siin, Reginal polnud kindlasti selle vastu mitte kui midagi.

Sel ajal kui Tamara kohvi toomas käis, lehitses Regina menüüd edasi, et endale midagi välja valida. Kuna naise kõht oli praegu korralikult tühi, otsustas ta terve seti ette võtta, sest nii saab ta korraga mitut erinevat maitset proovida ja lisaks sellele ka oma söögiisu rahuldatud. Isegi Regina patustas vahepeal söömisega, kuigi ta oli endale ammu kindlad piirangud seadnud, aga mitte just kõige paremas tujus olles kippus naine ikkagi heast toidust lohutust otsima. Kui Tamara koos kohviga kohale jõudis ja tema juurde lauda istus, nihutas Reggie kohvitassi endale natuke lähemale ja tegi suhkrupaki lahti, millest ta hetk hiljem umbes poole oma kohvi sisse tühjendas. "Mehed on sead," pomises Regina, võttis lusika ja segas natuke oma kohvi, enne kui tassi huultele tõstis, et sealt väike lonks võtta. Naine ei hakanudki teesklema, nagu oleks kõik tema elus hetkel suurepärane. Pealegi olid nad Tammyga juba piisavalt kaua aega teineteist tundnud, et Reggie saaks teda usaldada. Mitte et selle infoga, mida Regina jagas, üldse midagi olulist peale saaks hakata.

Poole silmaga jälgis Tamara, kuidas Regina suhkrupaki kallale asus - talle endale ei meeldinud teadmine, et keegi tema söömist või joomist pealt vaatab, nii et ta püüdis ka teiste inimeste suhtes mõistlik olla -, ning kuuldes, et blond naine midagi ütles, millest ta pooleldi aru sai, pööras ta oma pilgu tuttava poole. "Kes nüüd aedikust välja pääses?" küsis ta, viidates Regina sõnadele ja mängides sõnaga "sead". Meestega oli jah igasugune jama, kuigi ta ei saanud Ethani puhul väga kurta. See tüüp oli kullatükk. Mis iganes mure Reginal oli, Tammy polnud kindel, kas ta oskaks mingit nõu anda, aga ta teadis, et mõnele inimesele meeldis lihtsalt see, et teda kuulati ära, ja kuulata ta oskas. Kui kõrva saab laenata, siis seda ta teeb. Mingi latatara-lobasuu ta polnud, saladusi manipuleerimiseks ei kasutanud ega midagi.

Kui Regina juba rääkima hakkas, siis oli tal alati raske lõpetada, kui teema puudutas mehi. Reggie oli kindel, et just mehed on kõikides tema probleemides süüdi. "Ma pidasin silmas enda eksabikaasat, kes hoidis mind peaaegu poolteist aastat puuris," vastas Regina, üritades seda lugu alustades võimalikult vähe mõelda sündmustele naaberosariigis, mis tema harja punaseks ajasid. "Alguses polnud meie elul viga midagi, sest David üritas ennast näidata vaid parimast küljest, kuid eks tal sai aja jooksul minust vaikselt kõrini... Siis hakkasid ka probleemid tekkima, sest tema võis sõnagi lausumata kodust lahkuda ning tagasi tulla, millal iganes soovis, aga kui mina samaga vastama hakkasin, sai minust järsku mingi kurjategija ja hoor," jätkas Regina, žestikuleerides oma jutu taustaks elavalt kätega. "Aga mida ma oleksin pidanud tegema, kui see mees on voodis erakordselt tuim ja mõtleb vaid iseenda heaolule? Loogiline, et ma otsin vahelduseks kellegi teise, kes mulle rohkem tähelepanu pöörab ja minu soovidega ka arvestab."

Vahel olidki mehed see kurja juur... Kui Regina rääkima hakkas, öeldes rohkem kui ta oodata oskas, tegi Tamara seda, mida oskas kõige paremini: vaikides kuulata ja kuuldut seedida, seda viimast küll tõesti nii palju kui võimeline. Tal endal polnud selliseid probleeme olnud - ta polnud õieti korralikult suhteski olnud (vähemalt ei pidanud ta neid asjandusi, mis minevikus, täiemahulisteks suheteks) ning ei leidnud seega, et tal oleks midagi silmiavavat öelda. "Noh, minu ema tavatseb öelda," lausus naine, kui oli Regina jutu lõppu viisaka vaikushetke jätnud, "et maailmas on üks haigus, see kõige raskem haigus ja täiesti ravimatu - mees. Ja see on kõige põhjus." Mitte just kõige sujuvam viis kellelegi oma toetust näidata, aga ehk peab Regina seda märkust naljakaks. Jätnud oma sõnade lõppu taas viivu, et mitte liiga kärsitu tunduda, tõmbas Tammy oma märkmiku ja pastaka taas vöölt. "Aga kui sa oled ära otsustanud, siis saan kokale tellimuse edasi anda ja siia naasta," vihjas ta sellele, et Regina liuatäis riisi ja kala polnud veel isegi valmistamisel.

Regina ei rääkinudki oma lugu eesmärgiga mingit nõu saada. Lihtsalt rääkimisest on ka vahepeal palju kasu, kuna ta saab niimoodi kõik enda seest välja. Kuulnud, mida Tamara lõpuks tema jutu peale ütles, lubas Regina endale kerge naeruturtsatuse. Reg oli kuulduga igati nõus, sest mehed olid temagi arvates kõikide jamade algatajateks, kuigi päris ilma meesteta ka ei saanud ju. Elu läheks liiga igavaks. "Aga ma lõpetan nüüd virisemise ja annan sulle ka võimaluse samal teemal sõna võtta. Näiteks huvitab mind, kuidas sinuga praegu lood on. Kas sul on mõni siga silmapiiril?" otsustas Regina jutujärje Tamarale üle anda. Kui Tammy ühel hetkel toitu mainis, tuli Reginale meelde, milleks ta üldse siia tulnud oli, kuna lobisemise ajaks suutis naine selle sootuks unustada. Heitnud pilgu menüüle, mis oli tal õigest kohast lahti, keeras Reg selle Tamara poole ja asetas näpu enda valitud hõrgutise nime juurde. "Aga palun."

Tulemus oli oodatud suunas küll, tänu millele Tamara end pisut paremini tundis. Ei suutnudki seekord pange panna ja kellegi tuju ära rikkuda. Kuulnud, et Regina talt midagi küsis, jättis naine selle meelde, et talt oodatakse vastust, ning keskendus hetkeks Regina tellimusele, mille blond naine talle menüüs ette näitas. Seda polnud isegi vaja üles kirjutada, see roog oli siin populaarne. "Olen kohe tagasi," lubas Tammy end püsti ajades ning võttis suuna köögile, et käigupealt tellimus oma märkmikusse sikerdada ning lahtitõmmatud märkmepaber panna stendile, kuhu käisid kõik ettevalmistamata tellimused. Siis naasis ta Regina seltskonda, libistades end taas istmele. "Ma loodan, et sulle maitseb ženšennitee, sest see on sulle maja kulul," mainis Tammy silmapilgutuse saatel. Ženšenn rahustas närve ja ta leidis, et Reginale kuluks üks tassitäis rahustust ära küll. "Nii, minu sead," võttis ta ennist käsil olnud jututeema taas ette. "Üks siga isegi on. Tema nimi on Ethan ja ta on nii armas... Ta on hästi hoolitsev ja mis kõige parem - ta ei ole pealetükkiv, ta saab aru ja ootab." Oma armsast seast rääkides muutus Tamara näoilme pisut unistavaks, kui ta mõtles selle peale, et ta näeb Ethanit jälle üsna pea.

Regina tuju ei olnud just kerge rikkuda. Õigemini saab ta tavaliselt enda tuju rikkumisega ise hakkama, ilma et teisi selleks vaja oleks. Kui Tamara end püsti ajas ning lauast kadus, jäi Regina oma peas keerlevate mõtetega natukeseks üksi. Selle aja jooksul suutis ta oma kohvi lõpuni juua ning isegi ühele huvitavale kättemaksuplaanile tulla, aga naine kahtles, kas sellest kunagi üldse asja saab. Tigedana suutis ta igasuguseid tobedusi välja mõelda, mis hilisematel kaalutlustel isegi plaan B-ks ei kõlba... "Suurepärane. Minu jook saigi just otsa," teatas Regina, pilk vilksamas hetkeks tühjale kohvitassile. Kui Tammy oma jutuga sigade juurde tagasi tuli, pööras Reggie näo uuesti naise poole. "Ethan...mm, tore. Aga kui ta on tõesti nii armas, siis mina nimetaksin teda pigem põrsaks," muigas Reggie, kuid tõmbus peagi uuesti tõsiseks."Siga saab temast päeval, mil ta sulle pettumuse valmistab... Aga ma loodan muidugi, et seda ei juhtu," jätkas blondiin. Ei, ta polnud Tamara peale sugugi kade, et viimasel praegu hästi läheb. Kaua see õnn ikka kesta saab?

Tjah, ta ei saanud isegi kindel olla, et see, mis tal ja Ethanil oli, ühel ilusal päeval lihtsalt katki ei lähe, aga praegu lootis ta seda, et see ilus päev ei saabu veel niipea, sest ta nautis selle mehe seltskonda ja see oli kõige olulisem. "On jah põssa, silmal ka ilus vaadata," ei väsinud Tamara enda "meest" kiitmast. No kuulge, sellist man candy't omada oli lausa auasi. Vinge, et keegi selline oli just tema valinud. "Ma ka väga loodan, et ta midagi sellist ei tee. Aga ta ei ole siiani endast üldse sellist muljet jätnud, nagu ta oleks mingi tuulelipp," sõnas naine mõtlikult. Oli vist väga ilmselge, et ta lootis Ethani aususe peale. Ta hindas püsivaid ja pikki suhteid siiski väga. Tema jaoks oli selline... naiste või meeste nagu sokkide vahetamine väga nõme. Miks enda ja teistega niimoodi mängida? "Kui sa peaksid kellegi seltskonda vajama, siis ma vist andsin sulle kunagi oma numbri?" alustas Tammy juttu ning jõudes kõhkluseni. "Igatahes, kui ei andnud, siis saad selle, minu poole võid alati tulla." Lause lõpetas tumedapäine naine kerge naeratusega.

"Ega sul temast kuskil pilti ei ole? Telefonis näiteks?" küsis Regina, sest tal hakkas selle suure kiitmise peale isegi mõningane uudishimu tekkima. Reggie ei uskunud, et ta seda Ethanit kunagi enda silmaga näinud oleks, aga mine tea. Tree Hill on küll väike linn, aga kõiki siin elavaid kompusid Regina nimepidi ei teadnud. Pealegi tuli ta alles mõne nädala eest siia tagasi. "Ehk on sul õigus, aga ma soovitan sul ikkagi valvel olla. Mehed võivad vahepeal päris kavalaks osutuda," ei saanud Reggie siiski Tamarat hoiatamata jätta. Just need näiliselt kõige paremad mehed on lõpuks kõige hullemad tõprad - seda muidugi Regina kogemuste põhjal. "Andsid vist küll, aga ma vaatan parem üle," oli ka Regina pisut kõhklev, sest ta polnud kindel, kas pärast uue telefoni ostmist tal kõik numbrid ikka alles on. Kõikvõimalikke tuttavaid on naisel terve linn täis. "Jah, on olemas," teatas naine mõne hetke pärast ning toppis mobiili käekotti tagasi.

Reginal oli tõsi taga, aga Tamara ei näinud - või ei tahtnud näha - oma lähitulevikus ühtki olukorda, mis lõhuks tema ja Ethani suhte ära. Talle meeldis see mees väga ja nende suhte lõpp tundus natuke... utoopiline. Kuulnud Regina soovi pilti näha, võttis Tammy hetke, et meenutada, kas tal on mõnda pilti, ning otsis oma telefoni siis pükste taskust välja, et selle pildigalerii avada. Ta oli ju hiljuti Ethanist pildi teinud, et see kontaktipildiks panna - iga kord, kui mees talle helistas, ilmus tema nägu telefoniekraanile. Pildi avanud, pööras tumedapäine naine telefoni blondi naise poole, jäädes ise ootusrikkal pilgul ootama, mida Regina arvab.

Regina mõtles peaaegu alati kõikidele ohtudele, mis võivad kaasneda mõne meessoost isikuga suhte loomisel, kuid vahel kaotas temagi valvsuse ja lasi ennast lollitada. Regina puhul oli hea asi see, et ta ei andnud ühelegi mehele võimalust ennast emotsionaalselt hävitada. Kui Tamara oma telefoni välja otsis ja natukese aja pärast ekraani Reggie poole pööras, tuli Reginal mõtteis Tammyga nõustuda, sest tüüp nägi tõepoolest kena välja - Tamara ei olnud üldse liialdanud. "Vau! Sul on põssade suhtes hea maitse," kiitis Regina, kui oli mõne sekundi selle Ethani pilti imetlenud. Naine oli kindel, ta pole tüübiga kunagi kohtunud, kuna sellist nägu juba nii lihtsalt ära ei unusta. "Hoia temast kümne küünega kinni," andis Reggie enda arvates hea soovituse. Kui tüüp on tõepoolest lisaks kenale välimusele ka nii suurepärane, nagu Tamara väidab, siis ei tohiks küll tal minna lasta.