Matemaatika tund

Kitty aga ei viitsnud enda vihikut lappama hakata tunni alguses, sest ehk läheb õpetaja kiiremini edasi kui tema pealkirjagi kirjutatud jõuab. Mitte et neiul kunagi matemaatikaga probleeme oleks olnud, sest ta on ise veel selle aine tutor. "Liiga kiirelt," vastas Erica muiates. "Nii harjumatu on veel koolis olla ja veel harjumatum on see, et on 2014, mitte enam 2013," muigas tüdruk, kes oli mingil määral veel vanas aastas.

"Kool tuli tõesti liiga kiiresti," nõustus Peter, kuigi eks see oli ka tema väsinud näost näha, et hetkel poiss veel koolilainel küll ei ole. Selleks läheb paar nädalat. "Jah, ei tea kaua mul läheb, enne kui ma nelja nii kirjutatud saan, et kolme maha ei sodi või üle ei kirjuta," muigas noormees, minnes Erica jutuga kaasa.

Bobby küll kurta ei saanud, et tema koolilainel poleks. Nii kui tunnid pärast vaheaega peale hakkasid, oli tema jälle usinalt oma õpingute kallal, ei mingit vingumist. Ta oli sellise rahmeldamisega üsnagi harjunud ka, alati mingi õpik või vihik kaasas, oli ta siis tööl või kodus. Isegi praegu ei saanud tüdruk rahulikult olla, vaid pidi oma vahetunnid - ainus vaba aeg, mil tal oleks kasulik õppimisele mitte mõelda - kulutama mõttetööle. Hetkel küll polnud konkreetselt ühekski tööks õppida, mida ta oleks tavaolukorras teinud, aga tegevuse leidis ta endale siiski. Astunud matemaatikaklassi, öeldes õpetajale "tere" ja pööramata teistele klassisviibijatele tähelepanu - ära õrrita neid, luues silmsidet! -, suundus Bobby enda kohale esimeses pingis, võttis välja oma matemaatikavihiku ja pastaka ning hakkas tagumisele kaanele kirjutama tehteid, et kokku arvutada, kui palju ta kuu lõpuks palka võiks saada ja kui palju ta sellest summast, taskuraha juurde arvatud, Clayle anda saab nii, et ta endale uue ripsmetuši saaks osta. Kalkulaatoril oli patarei just tühjaks saanud, nii et ta pidi kõik tehted kirjalikult tegema, aga see ei kujutanud endast probleemi.