Jõuluball 2013: Cowboy Christmas

Hunter muigas lõbusalt kogu selle nuumamise jutu peale. Ilmselt ära söömisega erilisi raskusi ei peaks tulema, kuig ega poiss just eriti suure isuga ei ole. Tal saab kõht lihtsalt väga ruttu täis tavaliselt. Kui juba ei tea mitmes laul lõppes, mida esitas nende enda õppealajuhataja, jäi poiss lõpuks seisma. "Mis sa arvad, kui läheks võtaks ühe loosi ja näiteks jääduvstaks ennast pildile ka," pakkus Hunter, "pärast saame veel korralikult edasi tantsida." Midagi juua ja näksida võiks ju ideeliselt ka. Aega on neil veel küllafa, et seda kõike teha.

Kuigi Tori oli avavalsi ajal üksinda pingil istunud, sai ta pärast seda lausa kolm kutset tantsule. Ta vastas kõigile jaatavalt ning sai nii enda õhtu palju elavamaks muuta. Tüübid, kellega ta tantsis oskasid täitsa normaalselt tantsida ja suust tuli ka täitsa asjalikku juttu. Kui ta pärast kolme tantsu jälle üksinda jäi, jalutas ta suure laua juurde, et endale üks klaasike võtta ja paar suupistet suhu pista. Edasi liikus ta saalist välja koridori, kus oli võimalik loosi tõmmata. Tori otsis mõned sendid üles ning ostis ka endale ühe piletikese, mille eest ta võitis endale ühe käeketi, mille küljes oli kauboi saabas. Vaevalt ta seda vabal ajal kannaks, aga hetkel sobis tema riietusega küll. Kirjutanud piletile enda nime, andis ta selle suurte auhindate loosi, mis alles balli lõpus teatavaks tehakse. Kuna Toril midagi targemat teha ei olnud, siis jalutas ta pildistamisnurga juurde ning jälgis, seal toimuvat. Kui kõik suuremad grupid enda pildid kätte said, astus ta ka ise kaamera ette, lastes endast päris palju pilte teha, sest kuna tal aega oli ja kedag järjekorras ei olnud, siis hakkasid nad koos pildistajaga justkui pisikest fotosessiooni läbi viima. Hetkel oli see tüdruku õhtus üks lahedamaid kogemusi nign ta sai palju naerda. Lõpuks kui uued inimesed pilte tahtsid saada, jättis tüdruk fotograafi rahule ning läks tagasi saali. Toetanud enda nüüdseks tühja klaasi sujuvalt lauanurgale, jalutas ta mööda tantsuplatsi serva kuni ühe vaba pingi leidis, kus istet võttis.

Ega Simonagi eriti palju ei söö, sest ta on ka üks neist, kellel kõht väga ruttu täis saab. Samas läheb kõht ruttu tühjaks ka ja seega sööb ta vähe, aga tihti. "Väike puhkus tantsimisest ei teeks paha," noogutas Simona, kui nad Hunteriga lõpetasid. Pärast võib tõesti veel tantsida, aga praeguseks aitas küll. "Jah, tänane õhtu ei saa igatahes jäädvustamata jääda," noogutas tüdruk. Siis saabki veel mõned ilusad pildid endast ja Hunterist koos. "Mis sa arvad, kas loosiõnn naeratab meile täna?" küsis Simona lõbusalt. Noh, eks seda näha ole, mis need kaks lõpuks ikka võidavad.

Hunter võttis tüdruku enda käevangu ning jalutas temaga koos tantsupõrandalt ära, liikudes mööda serva lõpuks saalist välja. Kuna pildistusnurgas oli juba rahvast päris korralikult, läksid nad hoopis loosilaua juurde. Poiss maksis nende mõlema eest ning nad said peagi enda pisikesed võidud kätte, pärast mida kirjutasid nad enda nimed siltidele, et osaleda peaauhindate loosis. "Eks me õhtul näeme, kui hästi meil läheb," lausus poiss, sest hetkel sai ta endale lihtsalt ühe šokolaadi.

"Eks saab jah näha," muigas Simona, sest hetkel oli ta võitnud ainult paari kõrvarõngaid, kuigi enda praeguseid ta just vahetada ei tahtnud. Niisiis tuli neid hoida kas käes, anda Hunteri taskusse hoiule või minna ja otsida enda käekott üles, et need sinna panna. "Ma arvan, et see sobib sulle ikkagi paremini," lausus Simona lõbusalt ning asetas enda peas olnud kauboikaabu tagasi Hunterile pähe, sest see oligi tegelikult poisi oma.

"Mul läks juba meelest ära, et see mulle kuulus," muigas noormees, kui Simna talle kaabu tagasi pähe asetas. Tema arvates istus see näitsikule väga hästi, aga eks see tema oma oli jah. Muidugi ei olnud nüüd võidetud asjadega midagi teha, aga kuna šokolaad oli väike ja kilest pakendis, siis pani Hunter selle endale taskusse. "Nüüd pildistama, jah?" lausus Hunter ning liikus koos enda tüdrukuga fotograafi juurde, kes just vabanenud oli. Nagu ikka tegid nad alguses paar korralikku pilti, kus nad niisama istusid või siis poiss istus heinakuubil ja neiu tema süles. Pildistaja soovitusel tegid nad iileksi all ka musi pilti, kuid esimese tegid nad nii, et varjasid kaabuga enda näod ära ja alles teise tegid korraliku. Piltidega sai alati mõnusalt mässata, kui oli entusiastlik fotograaf. Saanud piisavalt pilte, astusid noores pildistusnurgast välja. "Nüüd on meil mõni pilt ka koos," sõnas Hunter, sest neid ei olnud eriti palju.

"Kuidas siis nii?" küsis Simona muiates, kuigi tal endalgi oli juba natuke harjumatu selle mütsita olla. Ju siis pidi ikka hästi situma. "Pildistama," nõustus Simona, kuigi kõrvarõngad olid endiselt tal käes. "Saad need ka hoiule võtta?" küsis ta Hunterilt, kui see enda šokolaadi taskusse libistas. Kõrvarõngad mahtusid vabalt sinna juurde ära. Pildistamisnurgas sai tõesti kahekesi korralik fotosessioon teha ning mingil määral oli see fotograaf Simonale isegi tuttav. Ta oli ju Phoebe vend ning nad elasid enam-vähem samas kandis. "Tegelikult päris palju pilte koos. Tahaks neid näha ka juba," lausus Mona, ehkki nendega tuli vist natukene oodata. "Me saime palju pilte ja parimad mälestused," lisas tüdruk naeratades.

Hunter pani neiu kõrvarõngad enda taskusse. Loodetavasti ei unusta nad seda ära, kuigi eks Mona saaks need lõpuks ikka kätte. "Natuke kannatust," lausus poiss, kuigi fotograafil tulid need kõik ju otse arvutisse. Seega kui nad väga tahaksid, saaksid nad ju neid vaatama minna. Kuna mehel on aga käed-jalad tööd täis, siis ei tasu teda väga häirima minna. "Mhm," noogutas Hunter, juhatades neiu saali tagasi. Nad liikusid laua juurde, kust Hunter kaks klaasi võttis, ulatades ühe Monale.

Dec 26, 2013 15:40:59 GMT 2 Helena Marie Fielding said:

Paar tantsu võis ikka vennale hoida, kuna nad näevad tõepoolest üsna harva, ehkki nüüd pidi Sam veidi pikemaks Tree Hilli jääma. "On see sinu jaoks hea või halb asi?" küsis Marie, kui enda venda kuulas ja ta leidis, et kõik tema tuttavad kihluvad, abielluvad ja loovad juba pere. Muidugi arvati perekonnas, et ka Helena on see, kes läheb mehele ja loob oma pere veel enne, kui Samuel üldse naise leiab. Arstiks õpitakse ju ilgelt kaua ka ning noormees just paistis seda rohkem esikohale seadvat.

"Ma ei tea. Minu enda jaoks kindlasti hea. I mean, mul on alati võimalik toetuda enda ülikooliharidusele. Midagi juhtub, see jääb alles," leidis Sam. Tänapäeval oli liiga palju aferiste, kes õnnetuse korral hakkasid ümbritsevat maailma süüdistama, saamata aru, et tegelikult olid nad ise ebaõnnes süüdi. Mees oli kindel, et ta tahab kindlat karjääri enne abiellumist ja muud sellist. "Mis oleks, kui ma läheks otsiks nüüd mõne tuttava üles?" uuris Samuel. Laul oli lõppenud.

"Küll seda kannatust ka jagub," lausus Simona, sest kuna tegu oli Phoebe vennaga, siis võib ta päris ruttu isegi nende pildid kätte saada. Tuleb lihtsalt Phoebega mälupulk saata või midagi. Mona võttis klaasi kätte ning tõstis selle siis üles, mõeldes toostile. "No meie esimese balli terviseks siis," lausus näitsik Hunterile silma vaadates.

"Sul veel eriti, jah," sõnas Helena. "Sa õpid ju sellist eriala, mis aitab sul teab kui palju elusid päästa ja seda sõna otseses mõttes." Õpib küll ilgelt kaua, aga loodetavasti on siis asi seda väärt, kui Samist niigi elupäästja saab. Ei teagi, kas Samil enne kolmekümnendat eluaastat pere üldse on, kui ta erinevalt enda nooremast õest karjääri esikohale tundub seadvat. Marie võtaks lihtsalt aja maha ja teeks muusikast pausi, kui ta peaks äkki tahtma enda pere luua ja sellele keskenduda. "Mina sind kinni ei hoia," lausus Helena, kui Sam tahtis mõne enda tuttava nüüd üles otsida. Tantsida võib ju veel pärast ka. Praegu tahaks Marie üldse loosi võtma minna.

"Meie esimese balli terviseks," kordas Hunter tüdruku sõnu ning jõi siis koos temaga. Poisi silmad püsisid mõnda aega Simonal, enne kui ülejäänud rahvale liikus. Poiss pistis suhu ka paar suupistet, mis olid päris maitsvad.

Toost öeldud ja klaasid kokku löödud, võttis Monagi enda joogist lonksu, silmitsedes samuti mõnda aega oma poissi, kes nägi isegi nende kauboiriietega üliarmas välja. Mona võttis samuti mõned suupisted, mis maitsesid tõesti hästi, kuid leidis, et siis võiks küll vahepeal natuke jalgu puhata seismisest. "Sa ei tahaks kuskile istuda?" pöördus neiu Hunteri poole. Saabki end võib-olla mõneks järgmiseks tantsuks koguda, kui nad uuesti tantsuplatsile peaks minema. Hea, et paps oli vähemalt Monal balli lõpuni lubanud olla, kui tüdruk peaks tahtma lõpuni olla.

"Miks mitte," kehitas Hunter enda õlgu ning jalutas koos tüdruku lähima vaba pingi juurde, kus nad mõnusalt istuda said ja samal ajal ka teisi silmitseda said. Kuigi rohkem püsisid noormehe silmad näitsikul, kui kusagil mujal.

OT: Ma ei oska midagi muud kirjutada

Uskuge või mitte, aga isegi Phoebe suutis endale valsiks lõpuks partneri leida ja paari kutiga veel mõned tantsud teha. Nad olid päris head, kuid ükski neist ei tundunud tema prints, ent enda printsi leidmine polnudki Phoebe eesmärk. Tantsinud mõned tantsud, läks ta loosi võtma ning võitis midagi, mis just peakski talle sobima - joonistusploki, mitte et Phoebel endal neid juba ei oleks. Siis kirjutas ta ka piletile enda nime ja jäi õhtut ootama, et tulemused teatavakas tehaks. Kuna vennaraas tundus hetkel hõivatud, läks Phoebs suupisteid võtma ning hiljem silmas ta juba Hunterit ja Simonat, kes istet olid võtnud. "Hei, tuvikesed," tervitas ta noori. Oi, kuidas talle meeldis norida. "Kuidas pidu meeldib?" uuris ta, et nende kahe tagasihoidlikuma inimesega ka jutu peale saada.