Ajalugu

Simona üritas Anniega mõned sõnad juttu teha, kuid kõik, millele ta mõelda suutis, oli see, et täna on ettekanne ja ta peab selle ilma Hunterita tegema ja mis siis, kui midagi valesti läheb. Just siis, kui õpetaja oli juba valmis kedagi küsima, hoidis Mona hinge kinni, et see jumala eest tema ei oleks, aga noh... today is definitely her lucky day. Niisiis ajas ta end kohalt püsti, võttis mälupulga ja lükkas selle arvuti taha, et seinale slaidid saada. "Eee... ma rä-räägin täna üksi, sest mu paariline puudub ja... ee... mu... meie referaat on Vietnami sõjast," alustas ta väriseval häälel ja rääkis kogu jutu siis kuidagi seal klassi ees ära. Kui Mona lõpetas, asetas ta töö õpetaja lauale ning istus tagasi oma kohale. Hunter saab pärast ilmselt naerda.

"Täiesti ausalt - eip," sõnas Peter, vaadates korraks üle õle Phoebe poole ja muiates kergelt. Siin neiuga rääkides võis poiss väga vaba ja lõbus olla, aga teiste võõrastega peab temalt sõnu lausa suust välja kangutama. "See on juba sinu mure välja mõelda," lausus nooruk, pilk juuba klassi ees seisval õpetajal. Kuigi näitsik seda ei näinud, oli Peteri näol muhe muie. Vaadanud korraks veel sõbrannale otsa, koondas nooruk enda tähelepanu Simonale, kes tõesti üksinda klassi ette pidi minema. Poiss üritas küll kuulata, aga palju lõbusam oli vaadata seda, kui närvis näitsik oli. See oli samal ajal armas ja ülimalt koomilne. Siiski sai ta enda etteastega hakkama ja ei olnudki kõige hullem. Mõne sõna hääldus pani Peteri vahel arusaamatusest kulme kergitama, aga üldiselt oli esitlus päris informatiivne. Nii võib midagi isegi Peterile meelde jääda Vietnami sõja kohta.

"Ma olen pettunud," muigas Phoebe. Peteriga sai tegelikult päris lolli juttu ajada, kuigi võib-olla mõni teine inimene ei oskaks seda oodatagi, sest poiss on ikka väga tagasihoidlik. "Okei, siis ma jäängi seda mõtlema," sõnas tüdruk ning viis siis pilgu õpetajale. Kui Simona klassi ette läks, üritas Phoebe kuulata, kuid tal oli raske isegi muiet tagasi hoida, sest Mona oli seal täielik naljanumber, ehkki esitlus oli väga informatiivne ja midagi jäi meelde ka Phoebele.

Kui esimene õpilane klassi ette rääkima hakkas, kuulas Amanda teda ja vaatas ka seda, kuidas slaidid on vormistatud. Seda oli õpetajanna juba nii palju näinud, et mõni õpilane kohe väga närvis on, kuid sellest polnud midagi, sest olulisem oli ikkagi see, et vormistus ja sisu oleksid korrektsed. Slaidide üle nuriseda ei saanud, sest need olid väga informatiivsed ja vaatamata sellele, et Simona väga närvis oli, ei lugenud ta kogu teksti maha, nagu paljud õpilased tegema kippusid. Teksti mahalugemine Amandale aga eriti ei meeldinud. Kui neiu rääkimise lõpetas, andis Amanda talle slaidide kohta kohe tagasiside ning tõi välja nii nõrgad kui ka tugevad kohad, ehkki nende juures nägi ta rohkem tugevaid kohti. Eks näis, mis referaadist välja tuleb. "Ja ma tahtsingi veel lisada, et järgmiseks tunniks saate referaatide hinded teada," pöördus naine klassi poole, enne kui leidis järgmise ohvri keda küsida. "Xavier, äkki tuled nüüd sina meile rääkima?" pöördus õpetajanna järgmise õpilase poole.

Camden ei tahtnud end täna kooli vedada, aga mitmest ainest oli arvestus, seega nooruk vedas esimeseks oluliseks tunniks ennast kohale, seda aga kahjuks hilinemisega. Tumepruunid teksad jalas, must pusa seljas, mille kapuuts oli Camdenil peas, astus ta klassiruumi, tervitades pominaga õpetajat, lisades sinna juurde vabanduse, et ta hilines. Kutt lootis, et õpetaja ei hakka rohkem midagi uurima ja Cam istus enda kohale klassi tagaotsas. Noormees ei näinud kõige parem välja, üks põsesarn kergelt roosatas ja vasak kulm oli päris kehvas seisus, hence the hood.

Kuna Xavieril olid klapid endiselt kõrvas, ei pannud ta tunnis toimuvat eriti tähelegi, aga enda nime kuuldes pani kutt muusika kinni. Tal läks mõni hetk aega, enne kui suutis välja mõelda, mida õpetaja temast tahab. Muidugi, ettekanne. Vaadanud korraks telefonist kuupäeva, taipas Xav, et ta oli oma kõikide teiste toimetuste kõrval töö õige tähtaja täiesti ära unustanud. "Minu referaat pole veel valmis," teatas kutt lõpuks, kuna tal ei jäänud midagi muud lihtsalt üle. "Mul läks meelest, et see pidi tänaseks tehtud olema," lisas ta, tundes end täieliku idioodina.

Nov 13, 2013 22:43:24 GMT 2 @kokaiinihelbeke said:

"Tahad sa sellest rääkida?" uuris Kitty. Tema enda eilsel päeval polnud midagi viga, tegelikult oli see päris hea. Tüdruk ei pidanud minema tööle ja nii sai ta kohe Alejandro juurde minna, kui too töölt vabanes. Võiks öelda, et tal oli kutiga täitsa tore õhtu ja veel enam seetõttu, et Erica ei läinud ööseks koju, vaid ärkas hommikul Alejandro kaisus. Kui õpetaja rääkima hakkas, kuulas temagi hetkeks, mis tal öelda on, kuid pöördus uuesti Uni poole, kui ta kellelegi mingisuguseid töid hakkas jagama. "Ja mina ei saa sealt mitte midagi," pomises ta, sest polnud end ühiskonnaõpetusse isegi registreerinud ja järeltöid Erica tegema ei pidanud.

"Ma ei usu, et sellest eriti palju abi oleks," arvas Unique. Mida vähem ta sellele mõtleb, seda kergem on kõike sootuks unustada. "Räägi parem sina endast. Mida sa eile tegid? Ma olen kindel, et see kõlaks tunduvalt huvitavamalt," lisas näitsik. Nii saakski ta ehk mõtted mujale. Huvitav on ju sõbrannadega aeg-ajal ka meeste üle arutleda - vähemalt oli see neil viimasel ajal üks põhilisi teemasid. "Mina samuti mitte," kostis Uni. Nüüd võiksid nad selle ettekande juba tehtud saada. Saaks kaelast ära ning ülejäänud tunni veeta rahulikult teisi kuulates.

Seda Amanda küll kuulda ei tahtnud, et kellelgi kodune töö tegemata on ja nüüd ta seda just kuulis. "Sellised vabandused võetakse vastu algkooli õpilastelt," lausus Amanda. Selleks ongi olemas märkmikud ja telefonid ja mis iganes, kuhu koduseid ülesandeid märkida ja need soovitatavalt ikka õigeks ajaks ära esitada. Igatahes sai Xavier praegu F-i ja Mandy otsis kuskilt sahtlist veel kaks töölehte, mille ta noormehe lauale asetas. "Tunni lõpuks olgu tehtud," nõudis ta, kuni üks õpilastest üldse hilines. "Ma loodan, et järgmisse tundi tulles tunned sa vähemalt kella," ütles ta hilinejale ning läks siis tunniga edasi, kutsudes klassi ette järgmised kaks õpilast.

"Jagatud mure on pool muret," rääkis Kitty, kuid ei hakanud Unit rohkem pinnima, sest kui tüdruk ei tahtnud rääkida, siis polnud teda vaja ka sundida. "No mul oli eile vaba päev ja siis hiljem läksin ma Alejandro juurde ja jäin sinna ööseks. Lihtsalt üks õhtu, kus me kahekesi saime olla," rääkis näitsik, leides, et selliseid õhtuid võiks tõesti rohkem olla. Nüüd aga kuulas Kitty, kuidas üks koduse töö tegemata jätnud luuser õiendada saab, kuid tundis kaasa ka Camile, kelle kallal ka õpetaja sugugi nokkimata ei jätnud. Nojah siis. Nüüd tuli igatahes järgmisi õpilasi kuulata. "Äkki läheks järgmisena?" küsis ta sosinal Unit. Siis saavad nemad ka selle ettekande kaelast ära.

Xavier kannatas selle õiendamise vaikides ära, hakkamata vastu mölisema, sest muidu oleks ta olukorra veelgi hullemaks muutnud. F oli nagunii kukkumas, kuid noormees otsustas, et teeb nüüd oma referaadi nüüd palju põhjalikuma, kui algselt plaanis oli. Võib-olla heastab ta nii oma lohakuse. Saanud õpetajalt kaks töölehte, Xavier vaid ohkas vaikselt ning asus siis kribina-krabinal tööle. Kogu tema ülejäänud tund oli nüüd sisustatud. Loodetavasti ei tiksu kell tema jaoks liiga halastamatult.

"Ma lihtsalt ei suuda enam millelegi keskenduda, aga ei tea, miks. Näiteks kardan, et varsti võin oma kohast ujumistiimis suu puhtaks pühkida," tunnistas näitsik üles ühe mure, mis teda vaevas. Kuulanud, mida sõbranna oma eilse õhtu kohta rääkis, jäi Unique endamisi natuke mõtlema, enne kui talle Kitty sõnad reaalselt kohale jõudsid. "Jäid ööseks? Kas te nagu...tead küll?" uuris Unique, olles kindel, et Erica saab aru, mida ta selle "tead küll" all mõtleb. Kui Cam ühel hetkel klassi ilmus ja õpetajalt nokkida sai, vangutas Unique vaikselt pead. See tüüp ikka oskab viimasel ajal jamadesse sattuda. "Jah, minugi poolest," nõustus Unique, sest varem või hiljem peavad nad nagunii selle ettekande ära tegema.

Annie naeratas õrnalt Simona kommentaari peale, mis puudutas tema särki. Näitsikule meeldis see samuti. See oli lihtne lõikelt, aga äge. Neidis jõudis teha ühe kiire komplimendi ka Simona välimuse kohta, kui teda tahvli ette kutsuti. "Edu sulle," sosistas Annie näitsikule järgi, hoides laua all pöialt, et tüdrukul hästi läheks. Viimane pabistas palju ning seda oli isegi klassi taha näha, aga õnneks pole siin tunnis väga selliseid, kes hakkaksid naerma. Madeline arust oli üldse terve Tree Hill üllatavalt mõistlike inimesi täis. Kui juba tema vanemaid tervitatakse naeratades ja kutsutakse erinevatele aiapidudele, siis võetakse ka üks väriseva hääle Simona vastu.
Kui tüdruk tagasi laua juurde jõudis, lubas Annie endale ühe pisikese sõbraliku muige. "Ma ei taha kuri olla, aga mida tähendab.." lausus neidis paari Simona sõna nõnda, nagu oli tüdruk seda ise teinud. Nende õigest hääldusest ja kirjapildist oli suht võimatu aru saada, kuna viimase hääl värises päris korralikult.

Simona oli näost päris punane, kui ta lõpuks oma kohale sai situda, aga samas tundis ta kergendust, et selle esitluse nüüd kaelast ära sai. Eks näis, mis hinne tuleb, kuid ta lootis, et tema pabinas oleks seda päris alla ei kisu. "Mis mida tähendab?" ei saanud rumeenlanna oma pinginaabri küsimusest aru. Jah, ta võis tõesti mõned sõnad valesti hääldada, kuid slaididel ei tohiks küll kirjavigu olla. Vähemalt viimati kui Hunter need veel üle vaatas, tundus kõik korras olevat. Hääldusvead võisidki tulla nii tüdruku värisevast häälest kui ka tema aktsendist.