Well, look at here

See inimene, kes kuti eemale tõmbas pidi küll mingi ingel olema, sest Hunter ei oleks seal küll kuigi kaua enam sellise peksmise peale meelemärkusele jäänud. Isegi praegu oli kõik üsna segamini. Ajanud ennast uuesti sirgeks, toetas Hunter ennast vastu külma seina. Tal oli korraga soe ja külm. Ta oleks sinna samma seina vasta magama jäänud, sest sees olev kuum surin oli lihtsalt nii meelitav. Samas tema nahka puudutav külm õhk hoidis teda natukenegi kainena. "Aitäh," suutis ta huulte vahelt midagi selle sarnast välja pigistada. Tõmmanud sügavalt hinge, tõukas poiss ennast seinast lahti, vaarudes auto juurde, millelt ta uuesti tuge otsis. Suhu tikkuv verine sülg pani Hunteri uuesti köhima. Kui see hoog mööda läks, tahtis ta juba autosse ronida, kuid kuskilt tuli talle justkui meelde, et auto ju ei tööta. Seega hakkas ta enda taskutes kobama, kuni mobiili leidis ja selle võõrale neiule ulatas. "Kutsu... takso," sõnas poiss, "pal.." Uus köhahoog ei lasnud noormehele enda sõnu lõpetada. Õnneks jäi see lühemaks, kui eelmised. Loiu liigutusega otsis ta jaki taskust välja enda võtmed, millega auto lukku keeras. Kõik toimus Hunteri peas justkui aegluubis.

Mis iganes seal juhtus, Kitty igatahes läheb Camdenilt pärast veel aru pärima. "Võta heaks," sõnas Erica, kuid siiski tundis ta muret selle poisi pärast, sest ta oli ikka korralikult tappa saanud ja annaks ometi, et tal mingit sisemist verejooksu või midagi sellist ei oleks. Ta võttis mobiili vastu ning silmitses veel seda tüüpi, kes verd köhis. "Takso? Äkki peaks hoopis kiirabi kutsuma?" oli neiu toon pigem murelik. See ei näinud hea välja.

"Takso... takso," ajas Hunter ikka oma rada edasi, sest kui ta haiglasse läheb, siis kutsutakse kohe vanemad ja neid ta küll hetkel näha ei tahtnud. Nad näeksid asju kordades hullemini ning hakkaksid siis pärima, kes seda tegi, et tollele jälle enda võimu näidata. Palun ei.

"Olgu, olgu," lausus Kitty ning valis numbri, et poisile takso tellida. Kõne tehtud, ulatas ta mobiili viimasele tagasi. "Ma jään sinu juurde, kuni takso tuleb," lausus ta, sest ei saanud kutti lihtsalt niimoodi läbipekstuna tänavale üksi jätta.

Hunter surus mobiili tagasi taskusse ning jalutas siis natke edasi, et kõnnitee servale istuda nii kauaks, kuni takso tuleb. Õnneks on linn väike ja sellega ei peaks kaua minema. "Mhm," mõmises kutt midagi, toetades enda pea kätele. Taaskord tahtis uni ennast sisse sättida, kuid mööduv auto tõi Hunteri tagasi sellele Westside'i tänavale. Ta vaatas neiule otsa, kuid ei lausunud midagi. Selle vaikuse lõhku kohale jõudnud takso. Noormees ajas ennast püsti ja jalutas siis auto juurde. Ta viipas väga umbmääraselt tumedapäisele neiule ning istus autosse. Sugugi kõhklemata ütles ta juhile Matti ja Daniela maja aadressi.

Vähim, mis Kitty teha sai, oligi selle peksa saanud tüübi juurde jääda, kuigi ta vahepeal ikka üritas talle öelda, et ta ei jääks magama ja noh, hea, et see vähemalt edukas oli, sest neiu suutis seda kutti veel kuidagi ärkvel hoida. Olgu, hea oli näha, et ta omal käel vähemalt autosse sai. Erica viipas talle sõbralikult vastu ja hakkas siis kodu poole kõndima, ehkki nüüd tuli talle pähe, et võib-olla oleks ta igaks juhuks võinud oma nime või midagi öelda.

OT: Läbi