Riiulite vahel

Tänane päev oli Phoebe jaoks kuidagi eriti uimane ja veniv ning hetkel oli ta juba istunud mitmes igavas tunnis, kus ta praktiliselt iga viie sekundi tagant kella vaatas ja kirus endamisi, et aeg ei liigu kohe üldse. Kuna ühiskonnaõpetuses neidis väga kuulata ei viitsinud, arvas ta, et võtab hoopis oma joonistusploki välja ning jätkab poolikut tööd, aga kaua Phoebe seda enam teha ei saanudki, sest peagi helises päästja koolikell, mis ühtlasi kuulutas söögivahetunni algust. Kui keegi juhtus Phoebelt tema lemmiktundide kohta küsima, vastaski ta tavaliselt, et tema lemmiktundideks on kunst ja söögivahetund, sest need olid tunnid, mida tüdruk tõesti nautis. Sööklasse Phoebs aga kauaks ei jäänudki, sest sai juba taldrikutäiest praest kõhu täis. Nüüd tuli kuidagi aga ülejäänud aeg sisustada ja Phoebe arvas, et võiks lõpetada juba selle, mis tal pooleli jäi. Tavaliselt istus ta koridori põrandatel, aga täna otsustas ta raamatukogu kasuks, et mingid suvalised vandid teda segama ei tuleks. Nüüd istuski Aurora raamatukogus riiulite vahel maas ning joonistas pilti, mis tal enne pooleli oli jäänud. Nähes, et töö hakkab juba ilmet võtma, ilmus Phoebe näole rahulolev naeratus. Tundub, et hoolimata igavatest tundidest on täna siiski tema päev. Ta kandis punaseid pükse ja musta T-särki, kaelas oli Phoebel punane sall ning jalas mustad ketsid. Tüdruku küüned olid lakitud mustaks ja tema kõrvas olid mustadest sulgedest tehtud kõrvarõngad.

SPOILER: Click to show

Kaabu jäi kappi

OT: @peter

Peter astus raamatukokku, et endale jälle uut lugemismaterjali saada. Ta oli üks neist vähestest inimestest, kes veel raamatukogust raamatuid laenutab ja need reaalselt läbi ka loeb. Ta silmitses sadu raamatuid, enne kui lõpuks kaks endale kätte võttis. Peter hakkas neid juba registreerima minema, kuid poolel teel märkas ta Phoebet, kes kahe riiuli vahel maas istus ja midagi joonistas. "Hei," tervitas noormees tüdrukut, jäädes ühele kohale seisma, "maa on nüüd küll siin see kõige parem koht, kus istuda ja joonistada." Peter vaatas korraks kella ja jalutas siis Phoebsi juurde, maandudes tema kõrvale. Ka noormees oli ennist söömas käinud, aga tüdrukut ta seal küll ei märganud. "Noh, kuidas siis koolipäev siiani möödunud on... senior," uuris Peter muiates, tuletades endiselt igal võimalikul juhul tüdrukule meelde, et ta lõpetama hakkab.

SPOILER: Click to show

Phoebe oli üsna keskendunud sellele joonistusele, mille kallal ta töötas ja kirus end mõttes, et oma mp3-mängija nahktagi taskusse oli jätnud. Sellele järele neiu aga minna ei viitsinud ja nii töötas ta vaikuses, kuni ühel hetkel vägagi tuttavat häält kuulis ja joonistuselt oma sinised silmad tõstis. "Aga sa ei saa eitada, et siin on rahulik ja rahu mul praegu vaja ongi," lausus näitsik, kulmud kergelt kerkimas. "Parem ära küsi," turtsatas näitsik ja raputas pead. "Mitu igavat tundi järjest ja nüüd ma alles hakkasin mõtlema, milleks mulle üldse seda ühiskonnaõpetust vaja on, kui sellel pole midagi pistmist sellega, mida ma õppima tahan minna," kurtis neiu. Ta poleks parema meelega tulnud, aga Seniori-aastal popitegemine pole naljaasi, kui tahad heade hinnetega lõpetada. "Ja kuidas Juniori koolipäev seni läks?" tundis Aurora huvi. "Meil pole täna veel koos tunde olnud."

"Rahulik on siin tõesti. Tundub, et Tree Hilli õpilased ei hinda vist väga raamatukogu," sõnas noormees, silmitsedes raamatuselgasid, mis tema ees oleval riiulil paistsid. Mõned neist olid tuttavad, aga leidus palju ka selliseid, mida nooruk esimest korda nägi. "Noh, mina ei saaks öelda, et väga igav oli, kuigi mu prantsuse keel on võrreldes siinse tasemega ikka liiga kõrge. Mul ei ole seal peaaegu midagi teha," kurtis poiss. Jama ju kui sa pead istuma tunnis, kus sul kõik selge juba on, sest erakoolis oli keeltel ikka väga suur rõhk. Muude ainete kohta ei olnud Peteril midagi halba öelda. "Õnneks," lisas Peter lõbusalt muiates. Okei, ta ei mõelnud seda päris nii. Lihtsalt koos Phoebega ei keskedunud noormees väga tunnile.

"Või leiavad võimaluse kas väljas või koridori peal töllerdamiseks, kuigi minu meelest on väljas juba kole külm," lisas Phoebe. Ta tuli täna nahktagiga kooli ja isegi siis lõdises. Sügise alguse kohta olid need hommikud päris krõbedad ja ehk peaks varsti hoopis jope võtma? "Tarkur," muigas näitsik. Tema prantsuse keelt õppinud ei olnud, aga natuke saksa keelt oskas ta küll. "Boo-hoo, Peter," sõnas tüdruk, kuid äkki meenus talle midagi, mille kohta ta juba esmaspäeval Peteri käest küsida tahtis. "Sa käisid Megani juures?" küsis ta veidi vaiksemal häälel, sest isegi kui seal raamatukogus oli hetkel vähe inimesi, ei pidanud nemad seda jutuajamist ikka kuulma.

"Kuidagi peab ju enda vabaaega sisustama," muigas Peter, "vaesed suitsetajad peavad talvel ka välja minema, et endal pärast hea olla oleks." Noormees oli just enne näinud suuremat gruppi välja minemas. Ilmselgelt oli tegemist suitsuringiga. Lisaks enda kopsude tapmisele peavad veel külmas ka kükitama. "Muidugi," võttis noormees Phoebe visatud tiitli laia naeratusega vastu. Kuigi ta oli nüüd neiu juures palju vabam, ei vaadanud ta ikkagi Phoebele eriti otsa. "Jah, reedel," noogutas Peter, "see reede lähen ka ilmselt." Vähemalt selline oli tema plaan, aga selleks on vaja vanematelt või vanaonult natuke raha küsida.

"No täna on vahetunnid kuidagi eriti teretulnud," lausus Phoebs. Peteri kommentaar suitsetajatest pani neiu turtsatama, sest aasta tagai kuulus ka Phoebs nende suitsetajate hulka, kes talvel välja pidid minema... või siis mitte, sest kui ta oli Stepheniga, siis ta ei tundnudki enam mingit vajadust suitsu teha ja nii ta sellest harjumusest lahti saigi. "Kuidas seal muidu läks?" uuris näitsik, silmitsedes samal ajal Peterit, kellel ei paistnud olevat ühtegi märki sellest, et tema hull õde talle kallale oleks tulnud. Meganist lihtsalt võis seda oodata, sest isegi kui tal on kõik terariistad ja ehted seal ära võetud, on käed naisel endiselt alles.

"Saabki natuke enda pead tuulutada, enne kui järgmisse tundi jälle kiirustama peab," sõnas Peter, kes endiselt alles õppis erinevaid õpetajaid tundma. Mingid märkused oli ta juba peas erinevate õpetajate kohta teinud, aga nende tõeliseks tundma õppimiseks läheb veel aega. "Isegi üllatavalt hästi," vastas poiss üsna napisõnaliselt, sest ta oli juba selgeks saanud, et Tree Hillis on kõrvad peaaegu igal pool. Ta oli ju õele lubanud, et ei räägi meedia või ei tea kellega temast. "Seda on imelik öelda, aga meil oli seal vist esimest korda üle aastate üks korralik vestlus," tunnistas noormees. Juba see näitab, et asi hästi läks, et Peter varsti jälle Meganile küll läheb.

"Mis sul järgmine tund üldse on?" uuris Phoebe, viitsimata enda päevikut välja otsida, et sealt vaadata, kas tal endal juhuslikult noormehega koos mõnda tundi ei tule. Õnneks ei pidanud päev täna eriti pikk olema ja sedagi oli pisut rõõmustavam teada. Tüdruk kuulas Peterit ning tema nägu oli rohkem kui üllatunud, kui ta kuulis, et tegelikult läks hästi ja Megan vist ei üritanudki talle kallale minna. "Tõesti?" ei suutnud näitsik oma kõrvu uskuda, sest pidas ikka seda vaid Megani näitemänguks, et Peter aitaks tal haiglast juba välja pääseda. Neiu teadis väga hästi, et see naine kippus inimesi ära kasutama ja saigi tavaliselt siis nendega hästi läbi, kuni nad tema "tallaalused" olid.

"Minul algab füüsika," sõnas Peter, kui oli hetke järele mõelnud. Tal jäi tunniplaan alati millegi pärast eriti kiiresti pähe. Ta ei õppinud seda kunagi pähe. "Mhm," noogutas noormees, otsustades mitte välja teha Phoebe üllatusest, mida too isegi varjata ei püüdnud. Poiss sai aru, et Megan on nii mõndagi korda saatnud, aga pisike toetus sõbrannalt kuluks ära. "Muidugi ma ei tea sada protsenti, kui tõsiselt ta enda sõnu mõtles, aga ta tundus vähemalt siiram kui tavaliselt," lausus Peter, et asjale natuke rohkem valgust anda.

"Mitte minu tassike teed," muigas Phoebe, kuigi tal oli kahju, et tal Peteriga koos tundi ei ole. Tüdrukul oli veel selgelt meeles, kuidas ta nende reaalainetega maadles ja need justkui õudusunenägu talle olid. Matemaatikas oleks ta vaat et suvetöölegi jäänud, kui Helena poleks teda aidanud. "Mis mõttes natuke siiram kui tavaliselt?" küsis näitsik. "Vaata, muidugi ma tahan, et sul hästi läheks ja nii ja mul on kahju sellest, mis su õega juhtus, aga ma tahan tõesti kindel olla, et ta midagi ei ürita ja sulle haiget ei tee," selgitas Phoebe enda kerget skeptilisust, mida ta ei üritanudki varjata. See naine on ju ka talle ja ta vennale palju halba teinud ja Phoebe tahtis olla kindel, et ta nüüd Peterit lõksu ei ürita meelitada või midagi. Katsugu keegi noormehe juuksekarvagi puudutada või muidu tulevad Phoebega tõsised jamad.

"Ega ma isegi väga reaali ei poolda, aga hakkama olen saanud. Vaevalt nüüdki hätta jään," lausus Peter õlgu kehitades. Tal seda loogilist mõtlemist ikka on, aga samas talle endale meeldib rohkem selline kirjandus ja kunst. "Noh, meie suhted temaga pole kunagi head olnud. Võibolla ainult siis, kui me mõlemad parajad pätakad olime," lausus poiss, "kui ma tal külas käisin, siis ta oli alguses selline külm ja tõrges nagu alati, aga mina ei tea, mis juhtus, aga korraga muutus ta kuidagi tundlikumaks ja soojemaks. Ma julgen isegi öelda, et mul oli kohati lõbus tema juures." Peter ei olnud kindel, kas ta vastas sõbranna küsimusele, aga enam paremini ta seda seletada ei osanud. Kuulanud ära Phoebe sõnad, kortsutas nooruk kergelt enda kulme ja pööras pea tagasi raamatutele. "Mul on hea meel, et sa minu pärast muretsed, aga sul ei ole selleks põhjust," sõnas noormees, "sa tead kogu juhtunust seda, mida rääkis meedia. Sa ei tea paljut. Seega palun ära räägi Meganist nii, nagu ta oleks mingi hull, kes igal võimalusel kellelegi kallale hüppaks." Noormees ohkas kergelt ning tõmbas käega läbi juuste, kontrollides seejärel telefonilt kella.

"Mul oli isiklik tuutor, kes mu matas ja veel mõnes reaalaines suvetööst päästis," pidi Phoebe seda kohe mainima. "Ta lõpetas kevadel." Ta oli nii kade nende peale, kes kevadel lõpetasid, sest ootas juba ise, millal kooli lõpetada saab, kuid ometi oli just tema see, kes aastakese veel koolipinki pidi nühkima. Phoebs kuulas Peteri ära ja noogutas kaasa, kuid vajus ise ka siis mõttesse. Kas võis tõesti olla võimalik, et Megan on muutunud? "Anna andeks, ma ei mõelnud seda päris nii," lausus Phoebe, kui Peter ütles, et Phoebe teab ainult seda, mis meedias räägitakse. Ei teadnud. Ta oleks tahtnud Peterile rääkida, kuidas Megan tema venna endisele tüdruksõbrale kallale kargas, kuid otsustas, et oleks vist parem see hetkel mainimata jätta, et mitte noormeest endast välja viia ja temaga tülli minna. "Ma lihtsalt mõtlesin su sõnadele ja kui ta tõesti on muutunud..." lausus neiu, jättes oma lause lõpetamata ja raputas pead, viies oma sinised silmad hetkeks kaugustesse.

"Ma vaatan, et siin on tuutori võtmine üsna tavaline asi," sõnas Peter, sest nende nii-öelda rikaste ja ilusate koolis oli see rohkem nagu selline asi, millega ei kelgitud. Pigem seda just varjati. Keegi ei tahtnud ju tunnistada, et nende võsuke on halvem kui kellegi teise oma. Siin on aga kõik hoopis teistmoodi. "Ma tean," lausus poiss vaiksemalt, vaatamata tüdruku poole, "see on lihtsalt teema, mida me mõlemad üsna erinevalt näeme. Seega võibolla ei tasuks sellest eriti rääkida." Peter oleks tahtnud teema sinna paika jätta, aga Phoebsi uues sõnad köitsid tema tähelepanu. "Mis siis on?" tahtis Peter, et Phoebs enda lause lõpetaks.

"Jah, väga tavaline," noogutas Phoebe, kes kaalus praegugi tuutori võtmist, sest ta tahtis, et tema B-dest saaksid A-d ja C-dest B-d, et ta võimalikult heade hinnetega lõpetaks. "Mul on temast kahju," tunnistas Phoebe vaikselt, kuigi teda ennastki üllatas, et ta sellele naisele üldse kaasa hakkas tundma, kuigi ta tundus isegi hullem kui see Lucy, keda Phoebs teadagi südamest vihkas. Võib-olla panigi Phoebet Meganile siiski kaasa tundma see, et naine oli tema sõbra õde ja samas tundus, et ta hakkas ehk tõesti muutuma. Vaevalt see mingi näitemäng sai olla, kui Peteri sõnadest oli selgelt aru saada, et Megan justkui soojenes ja muutus tundlikumaks. Phoebs poleks sugugi üllatunud, kui Megan ühel päeval temalt ja ta vennalt vabandust paluma peaks tulema. "Aga nagu sa ütlesid... ärme räägi rohkem sellest," tuli neiu Peteri sõnade juurde tagasi. "Ütle parem, mida sa pärast tunde teed?" uuris ta.