Mõneks päevaks koju

Sayer oli laupäeva lõuna ajal lennukile istunud ja North Carolinasse lennanud, pärast mida ootas teda ees mõne tunnine bussisõit, enne kui ta enda jalad Tree Hilli pinnale panna sai. Kuna tal esmaspäeval loengut ei olnud ja teisipäeval oli ainult üks loeng ja seegi õhtul kella viiest, siis sai ta endale kena praktiliselt neljapäevase puhkuse lubada. Otse loomulikult borneeris ta kohe piletid ja lendas koju. Siin ta nüüd oli. Alustuseks jalutas ta bussijaamast koju, kus veetis mõned tunnid, rääkides enda vanemate ja Kylie'ga ning mässates pisut enda väikese vennaga, kes juba nende paari kuuga jõudsalt kasvanud oli. Pärast seda viis Claire poja metsamajja, sest tüübi enda auto oli ju Jessica käsutada. Täitsa majani naine ei sõitnud, nii et Sayer sai veel pisikese jalutuskäigu teha. Vähemalt oli neil nüüd olemas tee majani ja ta ei pidanud kuskilt võsast läbi turnima.

Jõudnud tuttava hooneni, vaatas Sayer hetkeks suure rahuloluga enda kätetööd, enne kui uksest sisse astus. Ta asetas koti ukse kõrvale maha ning vaatas uurivalt alumisel korrusel ringi, kuid Jessicast ei olnud jälgegi. Kuna auto oli maja ees, siis oli vähemalt kindel, et ta oli kuskil siin. "Jessie!" hõikas Say, et teada saada, kas tüdruk on majas. Loodetavasti ei läinud ta kuskile metsa jalutama. Ta oleks võinud ju kihlatule sõnumi saata, et jõuab selleks ajaks koju. Mnjah, tagantjärele on ju kõik targad. Noormees kandis tumesiniseid teksasid, musti ketse, heledat T-särki ja selle peal tumedat pintsakut.

Jessica veetis toredalt aega maja taga puid kuuri ladudes. Talveks kaminasse on kuivi puid vaja, aga sügisel väljas hunnikus lebades need puud küll kuivaks ei saa. Mine tea, millal Sayer tuleb ja seega võttis Jes kätte ja hakkas ise neid laduma. Ta oli läpaka ka kuuri vedanud, et sellest muusika mängima panna - kuidas muidu töötegemine tore olla saab. Tuttavad laulud laulis ta kenasti kaasa ja niimoodi need puud kuuri said. Või vähemalt see väike osa, mis tal praeguseks laotud on. Ega ta pikalt ladunud ei ole. Tunnikese või natuke rohkem. Erinevalt Sayeri viisakatest riietest kandis jessica valgeid dressipükse, khakirohelisi botaseid ja tumesinist T-särki, mille peal oli punane lukuga pusa, mille lukk lahti oli. Juuksed olid tal kenasti hobusesabas, et need ette ei jääks ning käes kandis ta kindaid, sest pinnud ei kõla meeldivalt. Sellest, et Sayer just koju jõudis, oskas neiu ainult und näha.

Saamata vastust enda hõikele, tegi Sayer maja teisel korrusel pisikese tiiru, enne kui jälle uksest väljus. Kuna maja ees nagu Jessicat kuskilt otsida ei olnud, siis jalutas noormees maja taha. Kuulnud muusikat, oli üsna selge, kus Jessica on. Kuigi Say ei näinudki veel enda kihlatut, ilmus tema näole kerge naeratus, kui ta kuuri juurde jalutas. Täitsa huvitav vaatepilt oli näha näitsikut puid ladumas. Täiesti ausalt öeldes oli Sayer natuke kahelnud selles, et Jessie siin metsas elamisega hakkama saab, aga tundub, et kõik oli enam kui kontrolli all. Vaadanud neidu mõni hetk, astus Rufus vaikselt kuuri sisse ning jalutas vaikselt näitsiku selja taha, asetades enda käed seejärel sujuvalt ümber Jessica piha. Nooruk arvestas täiesti sellega, et neiu võib ehmatada ja teda ei tea kelleks pidada. Seega kummrdus ta näitsiku kõrvale natuke lähemale. "Hello beautiful," sõnas poiss tasaselt tüdrukule kõrva, vajutades seejärel tema kaelale ühe õrna suudluse, "töötavat naist on küll alati kena näha, aga sa võid nüüd pisikese pausi teha nii homse hommikuni, siis saaksin ma sind aidata ka." Loomulikult ei laseks Rufus Jessical neid puid üksinda kuuri laduda.

Muidugi oli kõik kontrolli all. Jessical lihtsalt polnud kodus muud teha kui aeda koristada või siis antud juhul puid kuuri laduda. Ta tahtis muru niita, aga see puudehunnik segab praegu. Sellega, et keegi tuleb ja oma käed talle ümber paneb, ei osanud Jes arvestada. Õnneks ei lastud tal pikalt hirmunud olla - sellise häälega noormees pole küll karta vaja. "Hei," vastas Jes tervitusele, olles ütlemata rõõmus majaperemehe kojutuleku üle. Jessica asetas käesoleva puuhalu riita ja võttis siis kindad käest, asetades need puuriida peale. Ta keeras end kihlatu käte vahel ümber ja kallistas teda tugevalt. "Miks sa ei öelnud, et sa tuled? Ma oleks vähemalt süüa ostnud, sest praegustest varudest saavad ainult jänesed kõhu täis." Jessica ei kurda, kui kapsast ja porgandit sööma peab, sest muud ei ole, aga Sayeri kõht jääb küll tühjaks. Jes võttis Say kätest kinni, tõusis kikivarvukile ning vajutas kuti huultele kerge musi. Pausi vastu polnud Jessical midagi. Ega tal polnudki enam tuju neid halusid riita seada.

Jessica tugev kallistus ei jäänud kohe kindlasti vastuseta. Noormees kaisutas teda päris korralikult, sest tal oli hea meel jälle enda kihlatuga koos olla. "Kui ma oleksin öelnud, siis see oleks kogu üllatuse ära rikkunud. Pealegi siis sa oleksid juba hommikust saati mind oodanud ja ei tea mida kõik kokku vaaritanud," lausus Sayer, "kuule, ära muretse selle söögi päras... ma vanemate juures sõin juba natuke. Aga kui me tahame korralikku sööki, siis meil on nüüd sissesõidu tee, mis tähendab, et saame ka linnast süüa tellida. Muideks, kas sa tahad öelda, et sa oled mul siin ainult mingitest juurviljadest toitunud või?" Saanud lõpuks tervituseks ka ühe musi, võis Rufus vastuvõtuga rahule jääda. "Lähme tuppa ära?" vaatas Rufus Jessicale küsivalt otsa. Mis nad ikka siin keset puukuuri seisavad.

"Hommikust saati ei oleks mul aega olnud, käisin ühes salongis proovipäeval. Aga ma arvan, et ma seal kaua ei püsi, sest terve päev laua taga istuda ja telefoni vastu võtta, on päris tüütu," rääkis Jessica, "ja päris keeruline oli pihta saada, kuhu ajavahemikku ma kliendid sättima pean." Jes ei tea juuksurite, kosmeetikute, küünetehnikute ja muude iluteenindajate tööst mitte midagi. "Tellime jah, polegi ammu pitsat söönud," lausus Jes naeratades. Võinoh, nad ei pea tingimata pitsat tellima, aga see tuleb alati esimesena meelde, kui keegi räägib toidu tellimisest. "Mitte päris," vastas Jes juurviljadest toitumise peale, "aga ma olen koguaeg ema juures söömas käinud, kui linnas olen käinud, niiet kodus pole suurt midagi. Eile tegin ühepajatoitu ja sellest jäi kapsast ja porgandit üle." Tuppa ära võib minna küll. Jessica vajutas läpaka kaane kinni, võttis selle kätte, surus oma teise käe Sayerile pihku ning oli valmis tuppa minema. "Lähme."

"Ära sa nüüd ennast tööga ära ka tapa," lausus Sayer, kes selle koha pealt vist üldse sõna ei tohiks võtta, kui mõelda tagasi keskkooli ajale, kus ta GPBs töötas. Vähemalt oli tal üks töö, mitte kaks. "Kuidas sul muidu tantsutrennidega läheb?" uuris Rufus, kui nad juba vaikselt majja tagasi hakkasid liikuma. "Eks siis tuleb homme väike toidupoe külastus ära teha," lausus noormees, "aga hetkel kõlab pitsa päris hästi, kuigi me võime ka midagi muud tellida." Avanud ukse, astus noormees pärast Jessicat majja sisse. Ta eemaldas enda jalanõud ning pintsaku ja viis seejärel enda seljakoti, mis endiselt ukse kõrval maas lebas, teisele korrusele magamistuppa. Jõudnud tagasi alla, jalutas mees tüdruku juurde. "Noh, mida head me siis täna sööme," uuris Sayer, hoides juba mobiili käes.

"Niimoodi ma rabama hakata ei kavatse, nagu Kylie seda tegi. Täiesti hull neiu," lausus Jessica. Kas Ky ei tahtnud või ei osanud ei öelda nendele ületundidele, mida ta koguaeg tegi? "Tantsutrennidega hetkel on hästi. Väikesed on samaagarad nagu varem, aga see vanemate grupp on kuidagi aravõitu. Nad nagu kardaks end välja elada või..ma ei oska seletada. Umbes nagu mingi diskussioon, kus igaüks peab oma arvamust avaldama, aga nemad ainult kuulavad ja noogutavad takka, omalt poolt midagi ei lisa. Need, kes mul varem ka olid, on väga tublid ja eks need, kes varem tantsinud pole, kardavadki, et kuna nad ei ole nii liikuvad veel, siis kõik vaatavad neid nagu ebardeid," rääkis Jes. Eks ta ise oli algul samasugune arg ja nö väljapoole tantsida ei julenud. Jessie näiteks aasta tagasigi veel ei julgenud tantsida teiste ees nii nagu keegi ei vaataks. Kõik tuleb ajaga - kel kiiremini, kel võtab jupp aega. Jessica astus majja, võttis välisjalanõud jalast ja pusa seljast. Ta riputas selle nagisse ja istus siis elutoas tugitooli käetoele, jäädes kotti ära viivat Sayerit alla tagasi ootama. "Telli pitsat, mul ei tule muud pähe. Nad jooke ka toovad?"

Vähemalt on Kylie nüüd ainult koolile keskendunud. Polegi vaja keskkooli ajal niimoodi töötada nagu Sayer, siis kannatab nii uneaeg kui ka koolitöö. Kuigi noormehel see eriti õppeedukusest vist välja nagu ei paistnud. Kuulanud Jessica jutu trennide kohta ära, leidis ta, et ega siin midagi muud ei aita, kui lihtsalt pidev tantsimine ja küll siis julgus ka tuleb. "Võibolla sa võiksid nad midagi kogu grupiga koos tegema panna. Kas või too nad siia samma meie juurde. Saavad siis üksteist ja sind ka paremini tundma," pakkus noormees, kuigi mida tema ka tantsimisest teab. "Noh, kui hästi küsida, siis äkki toovad ka," muigas Rufus, otsides samal ajal mobiilist õige numbri välja, "mis pitsat sa siis tahad?"

Ky suudab pühenduda, aga mitte kõigele korraga. Jes on üsna kindel, et Kylie hakkab Nathanielile kõiges järgi andma, sest kool võtab kogu ta energia. Mirth ei ole loodud mitmel rindel võitlema. "Kusjuures ma mõtlesin sellele, et võiks mingi istumise nendega teha, aga ma ei suutnud ühtegi tegevust välja mõelda. Lihtsalt siia passima pole ka mõtet neil tulla lasta," rääkis Jes. No mitte ühtegi ideed ei tule pähe. "Umh, peaasi, et ananassi, oliive ja kala peal ei oleks," ütles Jessie oma pitsaeelistuse, "ja juustuga ärgu parem koonerdagu! Juustune hakklihapitsa kõlab hästi." Las muud lisandid mõtleb Sayer ise välja.

"Noortekeskuses ei ole siis midagi teha?" uuris Sayer, sest seal on palju erinevaid ruume. Kuskil on ikka vaba ruumi, et nad midagi koos teha saaksid. Põhiline ongi see ju, et nad koos oleksid. "Okei," noogutas Rufus ning tõstis mobiili kõrva äärde. Natuke ootamist ja juba ta saigi neile ühe maitsva pitsa luua. Ta pani sinna suhteliselt tavalised komponendid nagu hakkliha, seened, paprika, tomatipasta, palju juustu ja natuke sibualt ei teeks ka paha. Aadressi andmisega läks üksjagu aega, sest nende elamine ei asu just linnas. "Noh, nüüd on meil ilmselt nii pool tundi kuni tunnike aega niisama istuda," lausus Rufus, kui kõne lõpetanud oli ja mobiili elutoa lauale asetas. Ise istus ta diivanile.

Jessica asetas vahepeal läpaka, mida ta käes hoidis, lauale. "Noortekas tekiksid pundid - kes mängib videomänge, kes taob piljardit, kes lauamängud avastab. Midagi sellist, mida nad kõik koos teeks, ma välja mõelda ei suuda. Vanem rühm on parajad pubekad ka, niiet neile midagi meelepärast korraldada on päris keeruline," rääkis Jessica, "võib-olla peaks laskma neil endil midagi välja pakkuda." Või siis peaks trennisiseselt nad kuidagi omavahel rohkem suhtlema panema. "Sel ajal võiks midagi toredat teha," pakkus Jeanette. Ta tõusis tugitooli käetoelt püsti, et kaks sammu diivani suunas astuda ja Sayeri süles maanduda. Ta toetas vasaku käe Sayeri puusale ja teise asetas noormehe põsele ning suudles siis pehmelt tema huuli. "Ma lähen vahetan riided ära," teatas neiu siis oma kihlatule, ajas end püsti ja liikus trepist üles magamistuppa.

Mnjah, eks Jessical oli mingil määral õigus. Kuna Sayeril mingeid erilisi treeneri töö oskusi ei ole, siis ega ta midagi rohkemat selle kohta ütlema ei hakanud. Võib-olla peaks tõesti laskma noortel endal valida, mida nad teha tahavad. Või siis panna trennide sisse sellised pisikesed harjutused, kus nad palju meeskonna tööd peavad tegema. "Võiks," noogutas Rufus, tegemata teist nägugi, kui Jessie talle sülle maandus. Veel parem oli muidugi see pehme suudlus, mis kahjuks eriti kiiresti otsa sai. "Hea kiusupunn oled," hõikas noormees tüdrukule järele, kui too trepist üles läks, et riideid vahetada. Nagu nii lähevad varsti magama ja Sayerit nüüd tema riietus küll ei häirinud.

"Kõige parem," hüüdis Jes vastu, enne kui magamistuppa kadus. Aga Jessicat igal juhul tema riietus häiris - puuhalude tassimisest oli tauu pusa pprahti täis ja valged dressid kergelt porilaigulised. Riidekapi lahti teinud, valis ta endale teksad ja T-särgi välja ning vahetas riided. Need riided, millega ta puid riita ladus, viis ta vannituppa pesumasina peale. Kui uuesti puid riita laduma läheb, siis sealt hea võtta. Kuuris müttamiseks sobivad veel küll, aga Sayeri süles ja mööda mööblit nendega aeleda ei taha. Enne kui ta elutuppa tagasi jalutas, tiris ta patsikummi peast. Kätega kergelt läbi juuste tõmmanud, jõudis ta Say juurde tagasi, maandudes seekord noormehe kõrval. Ta toetas pea oma kihlatu õlale. "Nessa arvas, et ma peaksin sulle ka mainima, et ma lasin Inglismaalt enne viimast vooru jalga ja ühtlasi ta uuris, milliseid pulmi me tahame," vuristas Jessica. Ei, ta ei tahtnud pulmadest rääkida, samuti ei tahtnud ta Inglismaalt jalga laskmisest rääkida, aga pulmad olid sellele teemale heaks varjutajaks. Loodetavasti saab kõike detailideni märkav Say sellest aru, et nendel teemadel Jessie väga ei räägiks..kui siis õige natuke pulmadest, millest tal tegelikult erilist ettekujutust ei olegi.

Sayer turtsatas tüdruku vastuse peale ning naeris kergelt endamisi, vangutades samal ajal aeglaselt enda pead. Üksinda elutoas passimine ei olnud just kõige huvitavam, aga õnneks läks tüdrukul üsna kiiresti. Noormees avas just enda suu, et rääkima hakata, kui Jessie korraga väga palju informatsiooni korraga ette vuristas. Say vaatas enda kihlatule hetkeks lihtsalt otsa, enne kui kogu teksti endale selgeks tegi. "Sa tegid mida?! Miks??... oota... sa läksid kohale, tantsisid mõned voorud ära ja siis tulid lihtsalt ära?" uuris Sayer, mõistamata päris täpselt, miks peaks keegi midagi sellist tegema. Eriti kui lennupiletid Inglismaale ei ole just kõige odavamad ja kool, kuhu neidis proovis oli üks tugevamaid. "Me tahame erilisi ja meeldejäävaid pulmi... ma arvan," pakkus Say õlgu kehitades, sest ta ei ole sellele eriti mõelnud. Ta oli ju Jessie vanematele lubanud, et ootab natuke, enne kui altari ette läheb.